Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2001
Paar sammukest XVIII

Aastal 2001 töötasid Eesti Kultuuriloolises Arhiivis arhiivi juhataja Piret Noorhani, vanemteadur Sirje Olesk, teadurid Eve Annuk, Rutt Hinrikus, Marin Laak, Kristi Metste ja Tiina Saluvere, arhivaarid Vilve Asmer ja Leili Punga, assistendid Joel Ilja ja Marju Mikkel ning fotograaf Alar Madisson. Taas saime kasutada abilisi Tartu Ülikoolist: kirjanduse seminari ja proseminari raames sooritas EKLA-s arhiivipraktika üle 30 üliõpilase, kes tegid siin rohkem kui 1800 töötundi.

TEADUSTÖÖ

Eesti Kultuurilooline Arhiiv jätkas sihtfinantseeritava teadusteema "Eesti kirjanduse ja kultuuriloo allikad" täitmist (teadusteema juht Sirje Olesk). Aasta põhilised uurimissuunad olid 19. sajandi alguse kirjandus, nõukogude perioodi kirjanduslugu, väliseesti ja kodueesti kultuurimudelid, Eesti-Soome kirjandussuhted, naisuurimus ja grotesk uuemas eesti kirjanduses. Arhiivinduslikust seisukohast on teema oluliseks, spetsiifiliseks osaks kultuurilooliste allikmaterjalide kogumine ja korraldamine. Selle, sageli varju jääva töö silmaga nähtavaks ja käega katsutavaks väljundiks on kultuuriloolise arhiivi teadurite poolt ette valmistatud arhiivimaterjalide publikatsioonid: 4 raamatut, 2 CD-ROM-i, 23 uurimuslikku artiklit (3 neist välismaal), 20 populaarteaduslikku ülevaadet või retsensiooni (vt. bibliograafia).
Tänavustest väljaannetest mahukaim on Rutt Hinrikuse koostatud "Karl Ristikivi valitud kirjad" (toimetaja Eve Annuk), mis sisaldab 300 kirja erinevatele adressaatidele. Need pakuvad olulist lisateavet 1940-1950-ndate aastate pagulaselu kohta ja täiendavad ettekujutust kirjaniku isiksusest. Richard Antiku 100. sünniaastapäeva puhul ilmus koostöös Arhiivraamatukoguga kogumik "Raamatu valgusel" (koostanud Piret Noorhani ja Merike Kiipus, toimetanud Tiina Saluvere). Litteraria sari sai lisaks väljaande "Kaasteelised. Bernard Kangro ja Gustav Suitsu kirjavahetus 1944-1955" (Litteraria 20, koostanud ja kommenteerinud Eve Annuk, toimetanud Rutt Hinrikus). Trükivalmis on saamas viimane osa Elsbet Pareki mälestustest - "Pärnu mälestused" (koostab ja kommenteerib Tiina Saluvere). Valmis kaks CD-ROM-i: valik Johann Köleri kirjavahetustest eesti ja vene avaliku elu tegelastega (Kristi Metste ja Marju Mikkel) ja "Eesti kirjanduslugu tekstides 1924-1925. ERNI" (Marin Laak ja Virve Sarapik). Viimane on kättesaadav ka internetis aadressil http://www. kirmus.ee/erni. Kristi Metste valmistas ette F. R. Faehlmanni teoste teist köidet, mis peaks ilmuma 2002. aastal.
Rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel esinesid Rutt Hinrikus, Marin Laak, Kristi Metste ja Sirje Olesk. Rutt Hinrikus esines 9. novembril Torontos konverentsil "Memory and History" ettekandega "On Writing and Collection of Life Histories in Estonia". Sirje Olesk esines Soome Kirjanduse Seltsi korraldatud seminaridel 6. veebruaril ja 15. mail (Kotkas) teemal "Viron nykykirjallisuus". Kristi Metste osales 7.-9. septembrini UTKK ja Goethe Seltsi korraldatud rahvusvahelisel sümpoosiumil "Torm ja tung Liivimaal. Mässu mudelid" Tartus ja Riias ettekandega "Von K. J. Peterson bis F. R. Faehlmann: Das Schaffen der estnischen Mythologie".
Eesti Kultuurkapitali toetusel ja Piret Noorhane ja Alar Madissoni algatusel viidi läbi projekt "Kirjanik ja tema keskkond", mille tulemusel saadi värsket fotomaterjali kaasaegsete eesti kirjanike kohta. Fotografeeriti Heino Kiike, Heljo Mändi, Helvi Jürissoni, Aimee ja Vladimir Beekmanit, Valda ja Anu Rauda, Arvo Valtonit, Nikolai Baturinit, Ain Kaalepit jt. Eesti kirjanike ülesvõtteid saadi ka Mart Trummalilt. Projekti raames täiendati samuti EKLA filmikogu valitud koopiatega Eesti Televisiooni kirjandussaadetest "Väike luulesaade".
S. Olesk juhib ETF teadusgranti nr. 4938 "Eesti ja Soome kirjanduslikud ja akadeemilised suhted 1918-1944", mille EKLA-poolseteks täitjateks on Rutt Hinrikus ja Marin Laak. Sellega seoses peeti 1. oktoobril Tallinnas tööseminar eesti ja soome ajaloolaste ja kultuuriuurijate osavõtul. Esinesid Kai Laitinen, Seppo Zetterberg, Helena Sepp, Raija Majamaa jt. Kavandati edasist koostööd Soome Riigiarhiivi, Tuglase Seltsi ja Soome Instituudiga. Galina Ponomarjova juhitav ETF grandiprojekt nr. 4594 "Rein Kruusi teaduslik tegevus ja rahvusvahelised kontaktid (Eesti Kirjandusmuuseumis säilitatava isikuarhiivi põhjal)" on olnud toeks Rein Kruusi arhiivi korraldamisel. Arhiivi töötles granditäitja Marju Mikkel. ETF grandi nr. 4455 "Tekstide funktsioneerimine kultuuris" (grandihoidja Rein Veidemann) juures tegutseb granditäitjana Marin Laak.
Marin Laak on Eesti kirjandusteadlaste üks esindajaid europrojektis IST 2000-28134 CULTOS (Cultural Units of Teaching - Tools and Survies) 2001-2003, mille asjus ta käis oktoobrikuus projekti nõupidamisel Salzburgis.
5.-10. veebruarini tegi Helsingis teadlaste välisvahetuse korras uurimistööd Sirje Olesk. Sealsamas käis magistritööd lõpetamas Piret Noorhani 15. oktoobrist 12. novembrini. Rutt Hinrikus jätkab eesti elulugude projekti. Sellega seoses viibis ta 8.-19. novembrini Kanadas, kus külastas Toronto Ülikooli eesti õppetooli ja Tartu Instituudi Arhiivi, esines teadusliku ettekandega konverentsil "Memory and History" ja mitmetel väliseestlaste korraldatud üritustel.
Koostöö teiste teadusasutustega jätkus mitmel rindel. Tartu Ülikooli kirjandusüliõpilaste arhiivipraktika juhendamine annab EKLA teaduritele ja arhivaaridele küll tuntava lisakoormuse, kuid on mõlemapoolselt kasulik ja arendav. Kultuurilooline arhiiv on aga õppe- ja uurimisbaasiks teistegi erialade esindajatele. Siin on käinud õppeekskursioonil ja teinud akadeemilist uurimistööd ajaloolased, etnoloogid, sotsioloogid, teatriteadlased, pedagoogid, kirikuloolased jpt. nii Eestist kui välismaalt. Tartu Ülikooli doktorantuuris täiendavad ennast kolm EKLA teadurit: Eve Annuk, Marin Laak ja Kristi Metste. Pikaajaliseks koostööpartneriks konverentside, väljaannete jm. projektide elluviimisel on Underi-Tuglase Kirjanduskeskus. Sirje Olesk luges 2001 sügissemestril Eesti Humanitaarinstituudis loengukursust "Eesti kirjandus 1940.-50. aastatel". Rutt Hinrikus osaleb ühisprojektis Toronto Ülikooli eesti õppetooliga eestlaste elulugude uurimisel.

KONVERENTSID. NÄITUSED

2001. aastalgi toimusid teadusüritused, millel on pikaajalised traditsioonid, kuid alati uus sisu - Nüpli kevadkool ja Kreutzwaldi päevad. Samuti tähistati meie kirjarahva tähtpäevi näituste ja ettekande-koosolekutega (vt. ka kroonika). Need üritused ühendavad teadusliku ja populariseeriva lähenemise, tuues Kirjandusmuuseumi nii vanu tuttavaid kui uusi esinejaid, kuulajaid, vaatajaid.
Aastate jooksul on üha suuremat populaarsust kogunud Nüpli kevadkool, nooremate kirjandusuurijate keskne foorum, mis on aidanud üles kasvatada uue põlvkonna kirjandusega tegelejaid. Tänavune, arvult kümnes kevadkool toimus 8.-9. juunini ja korraldati koostöös EKS-iga. Kirjandusuurijate ja feministide üle-eestilisel seminaril "Kolumbus oli naine" ei käsitletud naisuurimuslikust vaatepunktist mitte üksnes kirjandust, vaid ka tantsukunsti, meediat, rahvaluulet jne. Materjalid publitseeritakse eesti nais- ja mees-uurimuse ajakirjas "Ariadne Lõng" (toimetajad Eve Annuk ja Mirjam Hinrikus). Ürituse peakorraldaja Marin Laagi ja TÜ üliõpilaste ühistööna valmis Nüpli kevadkooli kodulehekülg (http://www.kirmus.ee/nypli), mis annab ülevaate kevadkoolide ajaloost jm. (toetas Eesti Kultuurkapital).

EKLA korraldusel toimunud väiksema ulatusega üritustest olgu nimetatud järgmisi. 26. jaanuaril peeti Kirjandusmuuseumi saalis sümpoosium "Kaplinskist Kaplinskita" luuletaja 60. sünnipäeva puhul. Ettekanded käsitlesid põhjalikult ja mitmekülgselt meie ühe olulisema kaasaegse luuletaja loomingut, arutlesid ja meenutasid tema isikuga seonduvat. Avati näitus "Jaan Kaplinski maast ja ilmast" (koostajad Rutt Hinrikus ja Marin Laak), mille valmimisele J. Kaplinski ise kaasa aitas.
14. märtsil tähistati K. J. Petersoni 200. sünniaastapäeva. Sel puhul korraldatud noorte autorite isamaaluule konkursile laekus üle 400 töö. Pidulikul ettekandekoosolekul autasustati võitjaid, laureaadid esitasid oma loomingut. Räägiti K. J. Petersonist, tema loomingust ja käsikirjalisest pärandist.
30. märtsil lõpetati pidulikult koostöös ühendusega Eesti elulood korraldatud elulugude kogumise võistlus "Minu elu ENSV-s ja minu elu Eesti Vabariigis". Võistlusele laekus 332 elulugu. Teemakohasel seminaril esinesid Marju Lauristin, Ene Kõresaar ja Ilvi Jõe-Cannon. Katkendeid elulugudest luges näitleja Katrin Saukas.
11. aprillil tähistati Richard Antiku 100. sünniaastapäeva raamatu-aasta pärastlõunaga "Raamatu valgusel".
30. augustil toimus Kirjandusmuuseumis eesti kriitikute ja Soome arvustajate Liidu ühine seminar, kus eestlastest esinesid Rutt Hinrikus, Sirje Olesk, Rein Veidemann ja Mart Velsker.
23. septembril toimus koostöös Tartu Ülikooliga konverents "Karl August Hermann 150".
12. oktoobril tähistati ettekandekoosolekuga Helmut Tarandi 100. sünni-aastapäeva. Avati näitus (koostaja Piret Noorhani), mis tutvustas 2000. aastal Andres Tarandi poolt üleantud Helmut Tarandi arhiivi. Üritusel viibisid Tarandite perekonna liikmed, kelle initsiatiiv oli ka ürituse õnnestumise üks eeldusi.
27. novembril toimus Hugo Salasoo 100. sünniaastapäeva tähistav üritus. Näitus valmis koostöös Inno Salasoo, teeneka arhivaari pojaga. Väljapanek tutvustas Hugo Salasoo kultuurilooliselt tänuväärset tegevust Austraalias. EKLA poolt koordineeris Rutt Hinrikus.
Aasta lõppu kuuluvad traditsioonilised Kreutzwaldi päevad, mille kirjandusteaduslik istung oli pühendatud kirjaniku ja kunstniku Ilmar Laabani 80. sünniaastapäevale. Samas avati näitus I. Laabani rikkalikust arhiivist, mis jõudis Kirjandusmuuseumi 2000. aasta lõpul (näituse koostajad Jaan Malin, Marin Laak, Tiina Saluvere).
Näitusi avati sel aastal 6. Peale juba kõne all olnute kuulus nende hulka 22. mail avatud fotonäitus "Dorpat. Jurjev. Tartu" (koostaja Vilve Asmer), kus võis näha Tartu linnavaateid EKLA kunsti- ja fotokogust alates aastast 1826. Väljas olid haruldased litod Georg Friedrich Schlaterilt ja Louis Höfflingerilt 19. sajandi keskpaigast. Esmakordselt eksponeeriti Reinhold Sachkeri ja Elmar Kaldi klaasnegatiividest valmistatud fotosuurendusi. V. Asmer koondas valiku näitusematerjalidest postkaardikomplektiks "Tartu. Linn ja linnarahvas I".

KOGUMISTÖÖ

Aasta jooksul laekus arhiivi ühtekokku ligi 6000 säilikut: ligi 2500 säilitusühikut käsikirju, 3000 fotot ja negatiivi, üle 30 videofilmi ja 70 heliülesvõtet erinevatel helikandjatel, kümmekond maali ja eset. Suuremad käsikirjalised arhiivid saadi sedakorda Eestist. Loomingu arhiiv sisaldas lisaks ajakirja toimetamisega seotud materjalidele 2000. aasta romaanivõistluse käsikirju. Eesti Raamatuaasta Peakomitee sekretär Kristel Kikas andis üle arhiivi, mis kajastab ERA Peakomitee tegevust ajavahemikul 1998-2001. Siin leiduvad ERA asjaajamist kajastavad kirjavahetused, koosolekute protokollid, lepingud, pressiteated, konverentside materjalid, ERA trükised ja nende käsikirjad, ERA märgiga raamatud. Samuti on EKLA-s hoiul olulisemate Raamatuaasta ürituste video- ja heliülesvõtted.
Oma teoste käsikirju andis üle Arvo Valton, kes loovutas arhiivile ka Adolf Rammo käsikirjalisi materjale. Personaalarhiive täiendasid Oskar Kruus, Aarne Vinkel ja Ants Viires. Ott Ojamaa pärandi üleandmise viis lõpule tema õde Maie Ojamaa. Laur Tamme reisi- ja kalastuspäevikud jm. materjali andis arhiivile üle Urmas Tõnisson. Heino Siku käsikirjad ja kirjad tõi arhiivi tema abikaasa Maria Sikk, Veera Saare kirjavahetused tütrepoeg Asko Põder. Vihik Nigol Andreseni luuletuste ja märkmetega aastast 1915 saadi Märt Müürilt, Helmut Tarandi materjale Agnes Sirkelilt, Leonhard Lapini käsikiri "Häälitsusi ja sõnu" (1985) Jaan Malinilt, Rein Sepa käsikirju Anneli Sepalt. Betti Alveri kirjad Bronius Šimonisele saatis arhiivi Riina Tõnn EV suursaatkonnast Leedus. Taas saadi Sven Karja kaudu näidendite käsikirju "Vanemuisest". EKLA-sse jäid säilitamiseks ka noorte autorite võistlusele "21. sajandi isamaaluuletus" laekunud käsikirjad.
Lisa said väliseesti kogud. Ilmar Külvet andis üle Eesti PEN-klubi materjale aastatest 1950-1993. Henrik Visnapuu luuletuste käsikirju saadi Vello Männilt, Juhan Jaigi luuletuse käsikiri Ilo Jaik-Riedbergilt, Ivar Grünthali kiri ja kaks artiklikäsikirja Urve Tootsilt. EKLA-sse jõudis valik materjale, mis kajastavad väliseestlaste teatritegevust ja skaudiliikumist. Vello Jaagussaarelt saadi eesti ja rootsi ajakirjanduse põhjal koostatud lõigendite kogu "Mälestuskilde meie, eestlaste pagulasajast Rootsis 1944-1994".
EKLA-sse jõudis ka mitmesuguseid mälestuslikke ja paikkondlikku kultuurielu kajastavaid käsikirju. Nõnda tuli lisa Vello Sermati mälestustele. Heljo Männilt saadi tema memuaariraamatu "Roheline hääl" käsikiri, Ken Kallingu vahendusel Linda Kilvitsa (Reisenbuck) mälestused. Florida Oti videolindile jäädvustatud mälestused saadi Olev Otilt Rootsist. Helmut Joonuksi arhiivi andis üle tema poeg Tõnno Jonuks. F. Männikovi käsikiri käsitleb Pärnu Rääma linnaosa, Juhan Koni materjalid Puhja puhkpilliorkestrit, materjale Tilsi lastekodu kohta aastatest 1925-1928 saadi Kalev Pildilt. Mihkel Aitsami "Vigala kihelkonna ajaloo" andis EKLA-sse autori pojatütar Mari Ivask. Trükimaterjale seoses Krimmi eestlastega saadi Erene Saranalt, perekondlikke kirju Siberist kodustele Lembit Luigelt. Elulugude kogu kasvas enam kui 350 uue elulooga, peamiselt seoses võistlusega "Minu elu ENSV-s ja minu elu Eesti Vabariigis". Rohkesti lisandus küüditatute mälestusi - tänu koostöös EV Presidendi Kantseleiga korraldatud võistlusele, mis oli mõeldud õpilaste ajaloohuvi tõstmiseks.
Richard Antiku 100. juubeliaastapäeva tähistamisel osalenud pojapoeg Sven Antik tõi kaasa perekonnaalbumid, mis sisaldavad hinnalisi ülesvõtteid R. Antiku ja tema abikaasa Agnes Antik-Lausteni perekonnast. Astrid Ivaskilt saadi lisa Ivar Ivaski fotodele. Mitmesuguseid kultuuriajaloolisi fotosid Anni Saare kogust andis üle Malle Ranne. Oma fotoalbumid perekonnaliikmete ja avaliku elu tegelaste ülesvõtetega aastatest 1912-1950 andis EKLA-le Eduard Maser. Ferdinand Eiseni fotoalbumid kinkis arhiivile tema lesk Olli Eisen. Viktor Seppeli kultuuriloolised fotoalbumid tõi arhiivi Maie Jernits.
Kunstikogusse lisandusid portreed Rein Sepast (autor Voldemar Väli), Aimee ja Vladimir Beekmanist (Eduard Einmann). Lätist saadi CD-ROM-il koopia Franz Burchard Dörbecki tehtud Kristjan Jaak Petersoni originaalportreest. Filmikogusse jõudsid Bengt von zur Mühleni Eesti-teemalised kultuurfilmid, samuti EV presidendi poolt 28. maist 13. juunini 2001 läbiviidud aktsiooni "Rukkilille teekond Eestis" jäädvustused. Oma filmide koopiad andis kultuuriloolisesse arhiivi hoiule Tõnu Aru. Helikogu täiendati Kirjandusmuuseumi teadus- ja kultuurisündmuste jäädvustustega, mitmesuguste kultuurilooliste intervjuude ja mälestustega. Mare ja Tiiu Zastrov on asunud EKLA-le üle andma oma isa Mait Zastrovi fonoteeki, mis sisaldab Rootsi eestlaste kultuuriürituste lindistusi (mh. Marie Underi ja Gustav Suitsu 70. juubeliaktuste ülesvõtted).

KORRALDUSTÖÖ

Tänu teaduritele, arhivaaridele ja Tartu Ülikooli üliõpilastele edenesid korraldustööd. Väliseesti kogudest jõuti lõpule Kadi Tekkel-Taniloo (korraldaja Rutt Hinrikus) ja Ilmar Laabani (Marin Laak, Marju Mikkel, Jaan Malin) arhiividega. Jätkati Valev Uibopuu (Eve Annuk), Karin Lutsu ning Peeter Arumaa (Tiina Saluvere) arhiivide töötlemist. Taasalustati Paul Ariste väga mahuka ja vahepeal muude tegemiste tõttu seisma jäänud arhiivi korraldamist (Leili Punga). Üliõpilaste abiga korraldati mitmesuguseid fotosid, eeskätt Johannes Aaviku, Asta Willmanni, Kalju Suure ja Edasi pildikogudes. Arhiveeriti Enn Nõult saadud väliseesti kultuurielu kajastavaid fotosuurendusi.
Esialgu küll sporaadiliselt on kujunemas digitaalne arhiiv. Seoses mitmesuguste arhiivimaterjale tutvustavate väljaannete ettevalmistamisega on skaneeritud märkimisväärne osa hinnalisest klaasnegatiivide kogust ja mitmesuguseid muid fotomaterjale, samuti suur valik klassikute autograafe. Need materjalid on EKLA tulevase digitaalarhiivi ja kaasaegse tagatiskoopiate kogu alguseks. Arvutiandmebaasi ELLEN sisestati üliõpilaste kaasabil registriraamatu sissekanded aastatest 1975-2001. Paralleelselt sellega toimus käsikirjaliste kogude andmete sisestamine (A. Mälgu, R. Antiku, J. Mägiste, B. Kangro, H. Mäelo, K. Irdi, N. Andreseni arhiivid).

POPULARISEERIV TEGEVUS

Eesti Kultuuriloolist Arhiivi külastasid üksikisikud ja ekskursioonid. Palju külalisi tõid näituste avamised ja konverentsid. Märkimisväärne hulk Eestis toimunud näitustest ja väljapanekutest ei saanud läbi EKLA kultuurilooliste varadeta: "Kalevipoeg kunstis" Pärnu Uue Kunsti Muuseumis, näitus kirjanike joonistustest ja visanditest Tallinnas galeriis "Deco", A. Vardi portreede väljapanek Tartus "Sebra" galeriis jt. EKLA materjalide põhjal on valminud õpikuid, teatmikke, filme ja telesaateid.
Kultuuriloolise Arhiivi töötajad andsid konsultsioone üksikuurijaile ja esinesid arvukate populaarsete loengutega Eestis ja välismaal. Näiteks pidas Sirje Olesk 13. detsembril Helsingis Tuglase Seltsis loengu "Runoilija Kaplinski maailmasta ja ihmisistä". Kindlasti oleme olnud kasulikud veel paljudele, kes praegu ei meenu, aga ehk peabki see nii olema: arhiiv on oma ülesannete kõrgusel, kui ta toimib n-ö. märkamatult - on olemas ja abiks kõigile, kes vajavad ja mõistavad hinnata selle varakambreid. Eesti Kultuurilooline Arhiiv püüab omalt poolt teha kõik, et olla ikka avatud ja tegusalt toimiv. Kiitus tegijatele, tänu toetajatele!