Biograafiline uurimus tutvustab viit Eesti naist, kellelt 1950.-1960. aastatel on helisalvestatud regilaule - kogumisperioodil järjepidevast suulisest kasutusest kadunud laulustiili. Arhiivimaterjali ja suuliste mälestuste põhjal on loodud pilt laulikute elumaailmast ja koostööst folkloristidega nii välitööde ajal kui arhiivi korrespondendina. Sellel taustal on analüüsitud naiste regilaulukogemusi eri eluperioodidel. Allikate eripärast lähtudes on käsitletud individuaalse kogemuse kajastumist rahvaluulearhiivi dokumentides, samuti lapsepõlve- ja noorusmälestuste spetsiifikat. Töö toob esile individuaalse laulukogemuse ainukordsuse ning seotuse ajastu sotsiaalkultuurilise keskkonnaga, viie lauliku aktiivsuse ja loovuse ning rõhutab emotsionaalse kontakti osa teise inimese mõistmisel.