Seekordne Kirjandusmuuseumi aastaraamat on pühendatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldile, kelle sünnist möödus 2003.a. detsembris 200 aastat. Kreutzwald ja tema suurteos, eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" on läbivaks teemaks kõikides aastaraamatu artiklites.

Aastaraamatu juhatab sisse V. Paatsi uurimus eestikeelsete raamatute levikust Lõuna-Tartumaal ja Võrumaal 19. sajandi esimesel poolel. Artikkel annab kultuuriloolise tausta Kreutzwaldile ja tema ajale. Järgnevad artiklid tegelevad eepose "Kalevipoeg" folkloorse tagapõhjaga (M. Hiiemäe, Ü. Valk), eepose looja elukäigu ja isikuomadustega (H. Ilomäki, S. Olesk) ning eepilise rahvalaulu saatusega Eestis ja Soomes (M. Arukask). A. Laitila käsitleb oma artiklis "Kalevala" ja "Kalevipoja", nii eepose kui märgi kujutust Soome ja Eesti kaasaegses kultuuripildis, M. Laak keskendub eepose teksti ja kujundi metamorfoosidele, analüüsides "Kalevipoega" intertekstuaalsest ja intratekstuaalsest aspektist.

Aastaraamatu artiklite osa lõpetab K. Metste uurimus kirjandusteaduse olustikulistest ja kultuuripoliitilistest tagamaadest Nõukogude Eestis, mis võimaldab lugejal võrrelda toonaseid ning tänapäevaseid töid ja tegemisi ajakajalises kontekstis.

Aastaraamatu teine pool sisaldab traditsioonilisi kroonikaartikleid ja fotosid, mis kajastavad Kirjandusmuuseumi ettevõtmisi 2003. aastal.

» Sisukord