Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) põhilisteks
ülesanneteks on kultuurilooliselt oluliste käsikirjaliste
allikmaterjalide, fotode jmt kogumine ja korraldamine, inventariseerimine
ja alfabeetilise kartoteegi koostamine, süstematiseeritud
materjalide kättesaadavaks muutmine uurijatele. Arhiivis
on 347 fondi, mis enamasti on personaalkogud
(Fr.R.Kreutzwald, Fr.Tuglas, B.Alver jne). On asutuste ja organisatsioonide
fonde (Eesti Kirjameeste Selts, "Vanemuine", kirjastused
jm). Viimastel aastatel on laekunud suuri materjalikogusid pagulastelt
(A.Oras, H.Salu, G.Helbemäe, Eesti Kirjanike Kooperatiiv
jt). Eraldi kogudena on korraldatud fotod ja kunstiteosed ning
helilindistused ja filmi- ning videomaterjal. Fotokogus
on 139 445 fotot ja negatiivi, nende hulgas arvukalt fotosid
möödunud sajandi teisest poolest (vt ka V.Asmer "Esimestest
piltnikest Eestimaal ja ..." EKM 1996. a aastaraamatus).
Kunstikogus on kultuuritegelaste
portreesid ja eesti autorite teoste illustratsioone.
Suurt tähelepanu on pööratud
mälestuste kogumisele. 1990. aastast alustati Eesti ja eestlaste
elulugude kogumist. Selle aja jooksul on laekunud ligi 1000 inimese
elulood. Sellele kogule liidetakse varem kogutud elulood ja mälestused.
Kogu olemasoleva materjali põhjal on koostamisel andmepank,
mis pidevalt täieneb eestlaste elulugudega kogu maailmast.
2000.-2001. aastal viidi läbi eluloovõistlus
"Minu ja minu pere elu ENSV-s ja Eesti Vabariigis".
Kultuuriloolise arhiivi kogusid on kasutatud
aegade jooksul nii uurimistöös kui mitmesugusel muul
otstarbel (teoste illustreerimiseks jm).
Uueks töösuunaks on spetsiifiliste
andmepankade loomine. Oluline on ka EKLA-s tehtav populariseerimistöö.
Arhiivi töötajad valmistavad ette allikmaterjale Eesti
Kirjandusmuuseumi publikatsioonide sarja "Litteraria"
ja suurte akadeemiliste kirjaväljaannete jaoks (nt O.
W. Masingu kirjad J. H. Rosenpänterile 4 köidet),
korraldavad näitusi, esinevad trükisõnas ja
ringhäälingus. EKLA teadurid osalevad ettekannetega
teaduskonverentsidel, organiseerivad kevadeti noorteadlaste Nüpli kevadkooli,
avaldavad artikleid ka Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamatus,
teadusajakirjades jm.
Arhiivis leiduvaid materjale on võimalik
kasutada ainult kohapeal. Uurijate käsutuses on eraldi kartoteegid
käsikirjaliste kogude, fotode ja kunstikogu kohta. Informatsiooni
materjalide leidmise, kasutamise jmt kohta annavad kõik
arhiivi töötajad.
On võimalik tellida foto- ja valguskoopiaid kehtiva korra ja hinnakirja alusel, samuti ka ekskursioone.