Hankeleping sõlmitud

Eesti Kirjandusmuuseumis algab haruldaste raamatute ja käsikirjade digiteerimise suurprojekt.

Eesti Kirjandusmuuseumis käivitus äsja Euroopa Liidu struktuuritoetuste toel läbi viidav projekt “Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine”. Selle eesmärgiks on haruldaste raamatute ja käsikirjade digiteerimine ning interneti vahendusel kättesaadavaks tegemine. Projekti lõppedes saab kahe aasta pärast elektroonilisi kanaleid kaudu ligipääsetavaks kokku 240 000 lehekülge eesti kultuuri seisukohalt olulisi trükiseid ja arhiivimaterjale nii Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogust, Eesti Rahvaluule Arhiivist kui Eesti Kultuuriloolisest arhiivist.

Skaneeritavate trükiste valiku aluseks on 2005. aastal erinevate mäluasutuste koostöös valminud nimekiri “Eesti trükise Punane Raamat 1535-1850“ ja 2010. aastal koostatav “Eesti trükise Punane Raamat 1851-1917”. Projekti raames skaneeritakse ka mitmeid teistes eesti raamatukogudes leiduvaid haruldaste trükiste ainueksemplare. Skaneeritavate käsikirjade valikusse Eesti Rahvaluule Arhiivist ning Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist kuulub nende kogude kõige esinduslikum osa. Tervikuna digiteeritakse Jakob Hurda rahvaluulekogu, üks olulisemaid 19. sajandi rahvakultuuri alaseid andmekogusid üleüldse, samuti Õpetatud Eesti Seltsi kogusse kuuluv Võnnu pastori Eduard Philipp Körberi käsikirjaline kogu (19. saj algusaastaist) ning Ado Grenzsteini 18 köitest koosnev kirjakogu.

Töö teostavad riigihanke võitnud Tartu Ülikooli, Rahvusraamatukogu ja OÜ Mandragora digiteerijad ja konservaatorid. Restaureerimist vajavad trükised ja käsikirjad ennistatakse. Digiteeritud trükised arhiveeritakse digitaalarhiivis DIGAR ning tehakse kasutajatele kättesaadavaks elektronkataloogi ESTER kaudu. Skaneeritud käsikirju säilitatakse selleks otstarbeks loodavas failirepositooriumis, millele luuakse oma kasutajaliides. Repositooriumi seadmed tarnib Infosüsteemide OÜ ning tarkvara selle kasutamiseks valmib koostöös ASiga Piksel.

Lisainfo: Merike Kiipus, Arhiivraamatukogu juhataja, tel 7377 712

Teate koostas Kadri Tüür, projektijuht