Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Otsingu "kantsüld" tulemused, otsides kõikidest andmebaasidest (17)

Lehitse

, järjestades kirjed järgi

 

1.

Andmebaas

Postimees 1932

 

3000 kantsülda palke SSSR-ist Eestisse. Nõukogude Venemaalt tuuakse Narva jaama kaudu Eestisse 3000 kantsülda kuusepalke. 150 vagunit on juba üle piiri toodud ja veel tulemas on 850 vagunit. SSSR-i kuusepakkude tellijaks on Tallinna firma "Viktoria".  // Postimees, 21.04.1932, nr. 92, lk. 4. (Majandusteated.)  Kop. täiel.


2.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Odavad metsatööhinnad Paluperas. Haruldane rohke metsatööliste pakkumine surub järjest metsatöö hinnad alla. Nii maksid era-metsakaupmehed metsa ülestöötamise hinnaks järgmist: küttepuude süllast 80-100 senti, paberipuu kantsüld 4.50-5 kr., koorimisega, propside kantsüld 3 kr., lattide tükk 0,5 senti ja palkide kantjalast 0,75 senti.  // Postimees, 27.01.1933, nr. 22, lk. 5. (Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.)  Kop. täiel.


3.

Andmebaas

Postimees 1926

 

145 hektari uut turbaraba.  // Postimees, 25.10.1926, nr. 290, lk. 5. (Tartu teated.) 
Põllumajandusministeeriumi poolt on Tartu linnavalitsusele 145 hektarit uut turbaraba "Ulila" soost juurde antud. Praegu on uue raba kuivatustööd käsil. Ulila rabast võeti tänavu suve jooksul 2400 kantsülda turvast. Töötati 3 pressiga.


4.

Andmebaas

Postimees 1926

 

8000 kantsülda turvast. Neil päevil lõppes turbatööstuse hooaeg. Üldse võeti turvast välja riigi turbatööstuses üle 8000 kantsülla. See on kõik täiesti kuiv turvas. Läinud aastal võeti turvast välja 15.000 kantsülda, seal hulgas kuiva turvast ainult 7000 sülda. Riiklik. turbatööstus kannatas tööliste puuduse all, sest Lelle-Eidapere raudtee ehitamine võttis üle 1000 töölise, samuti tarvitas rohkelt töölisi põlluministeerium magistraal-kraavide kaevamistel.  // Postimees, 25.09.1926, nr. 260, lk. 2. Kop. täiel.


5.

Andmebaas

Postimees 1926

 

Asunikkudele rohkem ehitusmaterjali. Norme suurendatakse. Nagu vastavalt poolt kuuleme, on põllutööminister eile metsade peavalitsusele korralduse teinud asunikkude ehitusmaterjali norme suurendada, kuigi see põllutööministri arvates lõpulik pole. Ministri korralduse järele suurendadakse ehitusmaterjali norme asundustalu kohta 20 kantsüllani ja käsitöökohtadele 10 kantsüllani. Suurendatud osa normist ei anta mitte taksihinnaga, vaid keskmise võistluspakkumise hinnaga. Senine norm oli 16- kantsülda asundustalu kohta.  // Postimees, 31.08.1926, nr. 235, lk. 1. Kop. täiel.


6.

Andmebaas

Postimees 1926

 

Jõesüvendaja tõstetakse kaldale. Talvise hooaja algus sadamas. Süvendustöö mõlemas Tartu sadamas on lõppenud. Riigisadama puhastamine läks kergemalt ja muda võeti sealt välja ainult umbes 200 kantsülda (linna sadamast 500 k.s.) Nüüd asub süvendaja "Peipsi" ühes teiste abilaevade ja praamidega Tartus talvekorteri. Laevad, arvu poolest 4, tõstetakse lähemal ajal Kahni lauavabriku kohal pahemat kätt kaldale. ... Samuti on kivitõstja Muugalt toodud Tartu. ...  // Postimees, 02.11.1926, nr. 298, lk. 5. Kop. osal.


7.

Andmebaas

Postimees 1926

 

Kruntidel olevad päraldused asunikkudele omanduseks. Põllutööminister kinnitas juhtnöörid asundustalude krundil kasvava metsa, viljapuude ja põõsaste hindamise ja müügi kohta. Juhtnööride järele võivad asundustalude pidajad nende krundil kasvavast metsast tasuta tarvitada puid kuni 4 tolli jämeduseni (kännult mõõtes) kuni metsa hindamiseni. tasuta lubatakse tarvitada igasuguses jämeduses pajusid, toomingaid, pihlakaid jne. Tuuelmurru metsa, mis metsniku poolt registreeritud, lubatakse asunikul tasuta tarvitada omal krundil igaaasta kütteks 3 ja tarbepuid - kantsülda, ...  // Postimees, 02.12.1926, nr. 328, lk. 5. Kop. osal.


8.

Andmebaas

Postimees 1926

 

Pressturbatoodang riigi turbatööstuses. Haruldaselt soodsa hooaja tõttu on riigi turbatööstus väga kuiva ja suure kütteväärtusega pressturvast valmistanud. Toodang oli Ellamaa tööstuses 4.700, Lavasaare tööstuses 2.300, Aruküla tööstuses 1.200 kantsülda; kokku 8.200 kantsülda ehk 32.000 tonni.  // Postimees, 05.11.1926, nr. 301, lk. 4. (Rahvamajandus.)  Kop. täiel.


9.

Andmebaas

Postimees 1926

 

Sadam seatakse korda. Emajõe veetee korraldamine tõsiasjaks saanud. Süvendaja "Peipsi" Tartus. - Süvendaja "Peipsi" Tartu sadamas tööl. - Kuus kantsülda tunnis.  // Postimees, 03.10.1926, nr. 268, lk. 2.  10.X, 275,2; 12.X, 277,5.

Tartu ja Peipsi sadamakapteni hr. Vatsel'i seletused. Esimesena tuleb puhastamisele linna sadam, Soola tänava otsast kuni kivisillani.Tartu sadamat on kerge puhastada. Kui sügavalt puhastatakse? Süvenduskulud. Valgustus. Edaspidised tööd. Kärevere kärestikus on tegevuses ka kivitõstja. Tartust Kärevereni on jõgi sadamakapteni korraldusel ära märgitud.


10.

Andmebaas

Postimees 1926

 

Tartu sadam süvendatud. Mis jõe põhjast leiti.  // Postimees, 25.10.1926, nr. 290, lk. 5. (Tartu teated.) 
Tartu linnasadamas on süvendustööd lõpetatud. Linn tasub süvendamiskuludest poole. Süvendustöö kestab edasi riigisadamas. Kivitõstja töötab praegu Muuga kärestikus. Tartu linnasadamast pumbati välja umbes 500 kantsülda muda. Mudast leiti vanaaegseid münte, mõõku jm.


11.

Andmebaas

Postimees 1930

 

Turbaraba läks põlema. Kahju pool miljonit. Üleeile läks põlema Kuivajõe vallas asuv Leeva turbaraba, mis kuulus riigile. Tulekahju levis poolteise kilomeetri pikkusel ja kilomeetri laiusel maa-alal. Tules hävines ka 16 turbaküüni ja 1330 kantsülda valmis turvast. Kahju ligi pool miljonit senti. Tulekahju põhjusi selgitatakse.  // Postimees, 27.07.1930, nr. 200, lk. 3. Kop. täiel.


12.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Kreenholmi turbarabas algab töö. Vabrik lõikab 2000 ks. turvast. Tööle võetakse 150 inimest. 1.mail algab Kreenholmi turbarabas töö. Praegu on eeltööd käimas. Vabrikuvalitsus kavatseb eeloleval hooajal lõigata turvast 2000 kantsülda. Selle töö läbiviimiseks võetakse masinate peale tööle 80 inimest ja hiljem võetakse kuivatustöödele veel umbes sama palju töölisi. Nõnda siis Kreenholmi turbatööstuses leiavad tööd umbes 150 inimest.  // Postimees, 07.04.1936, nr. 95, lk. 4. Kop. täiel.


13.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Riigimets ja turbaraba põles. Ambla vallas süttis põlema Jootma turbaühingule kuuluv turbaraba, kus ära põles kolmveerand hektarit rabapinda ja pool kantsülda ülestöötatud turvast. Raba süttimise põhjuseks peetakse tulega hooletult ümberkäimist turbatööliste poolt. Lehtses Sika vahtkonnas süttis arvatavasti kuritahtliku süütamise läbi riigimets. Metsavahi poolt õigeaegselt tule märkamise tõttu likvideeriti tuleoht kohe alguses metsavahi enese poolt, nii et riigi kahju väikene.  // Postimees, 19.06.1935, nr. 164, lk. 1. Kop. täiel.


14.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Sillamäe sadama ehitustöö ajas kivid hinda. Sillamäe ja ümbruskonna põllupidajad teenivad praegu head raha põllukividest, mida nad müüvad uue Sillamäe sadama ehitstööde juurde. Varemalt maksis kohapeal kivide kantsüld 10-11 krooni, kuid nüüd maksetakse juba 40-45 kr.  // Postimees, 25.07.1936, nr. 197, lk. 2. Kop. täiel.


15.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Soopõlemine Seljal. Varangu vallas asuvas Selja turbarabas tekkis tulega ettevaatamatult ümberkäimise tagajärjel tuleõnnetus. Tuli hävitas 2 ha noort männimetsa ja paar kantsülda valmistöötatud turvast. ...  // Postimees, 30.05.1935, nr. 146, lk. 1. Kop. osal.


16.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Maantee, Jaan, temast
Rehi põles. Jaanilaupäeval kell 1 öösi süttis põlema ja põles maani maha Kurista vallas Jaan Maanteele kuuluva Kõpu talu rehi, milline sindlikatusega segahoone. Tules hävis 2 töö- ja 1 vedruvanker, 1 vedru, 2 puuäket, riisumisereha, niidumasin, 1 kantsüld jahvatatud turbaid ja 40 puuda õlgi. Hoone väärtus 2500 krooni, millise summa eest kinnitatud vallasvara väärtus 504.50 krooni. Vallasvara oli kinnitatud 736 krooni eest.  // Postimees, 25.06.1934, nr. 170, lk. 5. (Ringi ümber kodumaa. Viljandimaalt.)  Kop. täiel.


17.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Nuudi, Jaan, temast
Peetri kirikule uued ahjud. Peetri kirik oma 50-a. juubeliks varustab kiriku nelja uue ahjuga, milliste konstruktsioonis uudsuseks on kirikutekütmise alal n. n. soojendustorud, mis paigutatud keset ahju ja milles olev õhk kütmisel kohe soojaks läheb ja ventileerima hakkab. Tänavu juunikuus Peetri koguduse õpetajad praost G. Rutopõld ja J. Treumann käisid tutvunemise otstarbel Vändras, kus kohalik pastor J. Nuudi kohalikku kirikusse ühe niisuguse ahju on ehitanud, mis väga hästi soojendab. Leidur lausub uue ahju tarvituselevõtust: "Vändras tarvitasid enne 2 harilikku ahju 25 kantsülda kütet, kuid kirik oli jääkülm. Praegune ahi vajab kütet 5 korda vähem ja vähemalt 5 kraadi sooja on kirikus ka kõige külmemal talveilmal." Pastor J. Nuudi on laialt tuntud oma rikkalikkude kogemuste ning katsetuste poolest.  // Postimees, 14.09.1934, nr. 251, lk. 7. (Tartu teated.)  Kop. täiel.


Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 119376297