Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


ARTIKLITE ANDMEBAAS BIBIS

Tutvustus

Artiklite andmebaas BIBIS moodustab killukese Eesti ajakirjanduse analüütilisest retrospektiivsest üldisest bibliograafiast, mille ainsaks koostajaks on Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond. Universaalne andmebaas hõlmab 20-ndate ja 30-ndate aastate ajakirjanduse sisu. Esialgu on elektrooniliselt kättesaadavad Postimehe aastakäigud 1926, 1930, 1932-1935; Ajalooline Ajakiri 1938-1940; Elu 1924-1925. Kuna varasem analüütiline bibliograafia (1821-1944) paikneb kartoteegikaartidel (üle 2,2 miljoni ühiku), siis ei kajastu andmebaasis Postimehe ja Ajaloolise Ajakirja aastakäigud tervikuna. Andmebaasi on võetud kõik artiklid, mis sisu või autori poolest on Eestiga seotud, samuti välismaa autorite kirjutised. Eesti-aineliste sõnumite bibliografeerimisel on lähtutud materjali informatsiooniväärtusest vastaval erialal, teemal või aines. Kuulutuste lehekülgi ei ole avatud. Artiklid ja sõnumid on annoteeritud, lühemad sõnumid on kopeeritud täielikult.

Otsing

Otsing andmebaasist toimub vajaliku sõna või sõnaosa ning autori/isiku, pealkirja või selle osa, šanri, rubriigi, kohanime, UDK järgi. Kuna märksõnad on tuletatud UDK järgi, siis saab märksõnu otsida ainult registrite kaudu (märksõnad, asutused) mitte siit. Võimalik on nii liht- kui liitotsing. Sõnu saab otsida kõikidelt väljadelt (autor/isik, pealkiri, šanr, rubriik, kohanimi, annotatsioon, UDK) või ainult ühelt väljalt ning liitotsingu kaudu kombineeritult eri väljade kaudu.

Registrid

1. Isikud

Isikuregistrisse on koondatud autorite kirjutised ja personaalia (viimane eristub sõnaga temast). Bibliografeerimisel on kirjes säilitatud autori või isiku algallikas esinev nimekuju. Initsiaalid, pseudonüümid ning erinevad nimekujud on võimaluse korral avatud nurksulgudes, mida registris ei kuvata. Pseudonüümide ja erikujuliste nimede avamisel on kasutatud võrdusmärki, mille järel on toodud autori või isiku tegelik nimi. Register ei koonda kõiki artiklites või sõnumites nimetatud isikuid, neid võib otsida lihtotsingu kaudu, sisestades vastava isiku perekonnanime.

Märksõnad

Märksõnaregister koondab erinevate ainevaldkondade märksõnu. Siit saab teavet erinevate maade ajaloo, kultuuri, majanduse, poliitika jne kohta ning Eesti suhteist teiste riikidega 30-ndatel aastatel. Kuna bibliografeerimisel kasutatakse liigitamisel ainult UDK-d (märksõnastamist ei kasutata), siis võib märksõnaregistris esineda märksõnu, mille all konkreetsele sõnale vastavat teksti ei leidu, sest märksõnad on moodustatud automaatselt arvutiprogrammi kaasabil UDK indeksitest..

Kohanimed.

Kohanimeregistri märksõnadeks on Eesti linnad, alevid, maakonnad, kihelkonnad, vallad. Külad on püütud paigutatud vastava valla alla (aluseks "Üleriiklik asumite nimestik". Tallinn, 1923). Kuna kohanimeregistrisse võetakse kohanimesid automaatselt ka UDK väljalt, siis kajastuvad siin ka mõningad külanimed. Register on moodustatud eesmärgiga anda ülevaadet vastava valla või alevi ajaloost. Kõiki kohanimesid (ka Eesti külad, teised maad, linnad saab otsida lihtotsingu kaudu).

Asutused.

Register annab ülevaate 30-ndatel aastatel Eestis tegutsenud asutuste ja organisatsioonide tegevusest. Register ei ole täielik, sest on koostatud UDK asutuste abikartoteegi baasil ning osa asutusi võib kajastuda märksõnade registri all.

Merike Kiipus



ABIKS KASUTAJALE

Lehitsemine

Kõiki andmebaase on võimalik lihtsalt lehitseda, eelnevalt kindlaks määrates tingimused - mitme kaupa lehitseda; kuidas kirjeid vaadata (kas bibliokirje või töölehena); kuidas kirjeid järjestada.

Andmebaasis olevate kirjete hulgas saab liikuda, valides sobiva vahemiku klikkides lehekülje lõpus olevale kirjenumbrite tabelile või klikkides lehekülje alguses numbrist numbrini jaotuse juures olevatele nooleklahvidele.

Vajalikud kirjed on võimalik märgistada ja neid korjata kirjete korvi, klikkides kirje järjenumbri all olevasse kasti. Juhul, kui edaspidiseks tööks on vajalikud kõik kirjed, saab need kirjete korvi saata, klikkides kirjete alguses vasakul pool servas olevat nuppu : vali kõik.

Registrid

Registri kasutamiseks tuleb klikkida vajalikul registril. Registrite lehitsemise muudab lihtsamaks tähestik, mis on olemas nii lehekülje algul kui lõpus.

Registrite kaudu lahti klõpsatavad autorid, kohanimed, märksõnad, asutused on kirjetes esile tõstetud sinise värviga, et lihtsustada kirjetes orienteerumist; kõigil nimedel, märksõnadel, asutustel on sulgudes juures arv, mis näitab, mitu kirjet on nendega seotud.

Mahukate registrite puhul tuleb appi registriotsing, kus on võimalik teha kaks erinevat valikut : otsing sõna algusest, või otsing sõna seest.

Otsing sõna algusest aitab vältida mahuka registri lehitsemist, viies kohe sobivale kohale registris. Otsing sõna seest aga on kasulik, kui ei oska päris täpselt otsingut formuleerida.

Registrite puhul on võimalik otsing teha koondregistrist, kus on kajastatud kõigi andmebaaside andmed. Saab aga valida ka konkreetse andmebaasi, mis huvitab ja millest soovitakse otsingut teha.

Nii nagu lehitsemise puhul, on ka registrite kaudu kirjete vaatamise juures võimalik vajalikud kirjed märgistada ja neid korjata kirjete korvi, klikkides kirje järjenumbri all olevasse kasti. Ja juhul, kui edaspidiseks tööks on vajalikud kõik kirjed, saab need kirjete korvi saata, klikkides kirjete alguses vasakul pool servas olevat nuppu : vali kõik.

Aurika Kruus

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: