Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "palgaline tuletõrje" (3)

Lehitse

, järjestades kirjed järgi

kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Karjapoiss süütas heinaküüni. Tudulinna vallas Oonurme külas 7-aastane karjapoiss Jaan Erapart tegi Elmar Teetso heinaküüni seina äärde tule, mille tagajärjel küün läks põlema ja põles ühes 4000 kg seesolevate heintega maani maha.

Rubriik

Õnnetusi ja kuritöid.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Tudulinna

Kuupäev

13.09.1937

Aasta

1937

Väljaande number

247

Lehekülg 1

7

UDK

361.96Tudulinna

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hoolsusmärgid (aumärgid tuletõrjes) / kannatanute abistamine (tulekahju läbi kannatanud isikud) / lendsalk (tuletõrje) / palgaline tuletõrje / tulekahjud / tulekaitse / tuletõrje / tuletõrje ja tulekahjud (kohtadel) / tuletõrje komandod / tuletõrjetehnika


2.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Pilkuses tuli hävitas vihusauna. Pilkuse vallas süttis ööl vastu 12. skp. Härjanurme talu vihusaun, mida sel õhtul oli köetud. Tuli hävitas hoone täielikult. Koos sellega hävis ka 100 kr. väärtuses vallasvara. Omanik Gustav Saar hindab kahju 600 kroonile. Hoone oli kindlustatud 400 kr. eest. Politsei toimetab tuleõnnetuse alguse suhtes juurdlust.

Rubriik

Õnnetusi ja kuritöid.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pilkuse

Kuupäev

13.09.1937

Aasta

1937

Väljaande number

247

Lehekülg 1

7

UDK

361.96Pilkuse

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hoolsusmärgid (aumärgid tuletõrjes) / kannatanute abistamine (tulekahju läbi kannatanud isikud) / lendsalk (tuletõrje) / palgaline tuletõrje / tulekahjud / tulekaitse / tuletõrje / tuletõrje ja tulekahjud (kohtadel) / tuletõrje komandod / tuletõrjetehnika


3.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Autor

Pentre, Paul, temast

Pealkiri

Töölised oleksid suutnud suurkäitise hävinemist ära hoida. Hävinenud Paul Pentre suurkäitise tuleõnnetuse põhjuste selgitamisel võidi kindlaks teha, et õnnetus oleks jäänud olemata, kui vabrikus töötavad töölised oleksid suutnud oma rahulikkust säilitada. Käitis oli varustatud niihästi tulekaitse abinõudega, et seal tule levinemine oleks võimatuks osutunud, kui töölised kohe peale tule tekkimist oleksid kustutusabinõudega tööle asunud. Ehmunud töölised aga asusid esijoones vabrikus leiduva vara päästmisele, andes sellega tulele võimaluse levimiseks. Kui kustutama taheti hakata, siis oli juba hilja.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Järvamaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Järva-Jaani

Kuupäev

13.09.1937

Aasta

1937

Väljaande number

247

Lehekülg 1

6

UDK

361.96Järva-Jaani

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hoolsusmärgid (aumärgid tuletõrjes) / kannatanute abistamine (tulekahju läbi kannatanud isikud) / lendsalk (tuletõrje) / palgaline tuletõrje / tulekahjud / tulekaitse / tuletõrje / tuletõrje ja tulekahjud (kohtadel) / tuletõrje komandod / tuletõrjetehnika


Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 176242459