Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "seisvad veed" (328)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940
 

1.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

"Maanidi ja Ko" laevaäri kavatseb omal kulul Jõesuu süvendustöid ette võtta.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Emajõe väljajooksu kaitseks liiva eest on ehitatud 680 m pikkuselt Võrtsjärve ulatuvad muulid. Muulide vahelise ala madala veega hädas laevamehed. Tartu Võrtsjärve vahel peab ühendust aurik Salme. Salme ei pääse Jõesuust Võrtsjärve. Salme omanikel "Maanidi ja Ko'l" on kavatsus oma kulul süvendada muulidevahelist ala.

Kuupäev

04.09.1932

Aasta

1932

Väljaande number

207

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

656.612Salme + 627 + 551.481.1Võrtsjärv

Märksõnad

hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / jäälõhkujad (nende tegevus) / jääolud (liikluse seisukohalt) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / laevaärid (kohtadel, konkreetsed) / laevad (iseloomustus, kirjeldused, omanike vahetus, konkreetsed) / laevakontorid (kohtadel, konkreetsed) / laevaliinid, veosed / laevasõidu ettevõtted (kohtadel, konkreetsed) / laevastik (olukord) / lodjad (liiklemine) / paadid (liiklemine) / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / seisvad veed / Võrtsjärv / veepinna alandamine / vesionas


2.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Töid Peipsil vähendatakse.

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Krediidipuudusel katkestatakse 16.aug. osaliselt tööd Peipsil. Vallandatakse 90 töölist ja 2 inseneri. Summad tööde läbiviimiseks (arvulisi andmeid). Peipsi pind püsib peaaegu endisel kõrgusel. Valmis Vasknarva muul nr. 3., muul nr. 1 on valmis 200 m ulatuses. Kaks muuli on täiesti ehitamata.

Kuupäev

09.08.1932

Aasta

1932

Väljaande number

184

Lehekülg 1

2

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Peipsi + 656.615

Märksõnad

dokid / kaid / muulid / paadisadamad (kohtadel, konkreetsed) / Peipsi / sõjasadamad / sadamad (ehitus, süvendamine, tegevus) / sadamaehitused / seisvad veed / välismaa laevad (Eesti sadamates, kohtadel)


3.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärve rannik - tulevane suvituskoht.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Võrtsjärve Tartumaa poolne rannik on suplemiseks sovbiv. Ilusamaks kohaks on Tamme asunduse osa, kus Võrtsjärvel on kõrged punase liivakivi kaldad. Ilus on kallas ka Rehe all, kus peetakse kaitseliidu ja noorkotkaste laagreid.

Kohanimi

Rannu

Kuupäev

05.08.1932

Aasta

1932

Väljaande number

181

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

613.76Rannu + 551.481.1Võrtsjärv

Märksõnad

kuurordid (suvituskohana, kohtadel, konkreetsed) / puhkekodud (kohtadel, konkreetsed) / seisvad veed / supelrannad (kohtadel, konkreetsed) / suvitajad, puhkajad (üldiselt) / suvitamine / suvituskohad (kohtadel, konkreetsed) / talikuurordid (kohtadel) / ujulad (kohalikud, konkreetsed) / Võrtsjärv


4.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Autor

Tulihänd. [=Visnapuu, Henrik]

Pealkiri

Kakskümmend neli tundi Peipsil. Suur mage vesi. Ranna-Pungerja ja Vasknarva luited ja liivikud. Venelased haaravad Peipsit. Venemaa sealpool traataeda. Enam tähelepanu Peipsi küladele. Rahvuspolitilised ülesanded Peipsil.

Zhanr

Reisikirjeldus

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Järvelaev "Taaraga" lõbusõidul Peipsi järvel.

Kuupäev

31.07.1932

Aasta

1932

Väljaande number

177

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Peipsi + 91 + 327(E:47)

Märksõnad

Eesti välispoliitika, Eesti suhted: Venemaa / konsulaadid (üldiselt), Eesti suhted: Venemaa / Peipsi / piiride kindlaksmääramine (Eesti ja välisriikide vahel), Eesti suhted: Venemaa / piiritülid (Eesti ja välisriikide vahel), Eesti suhted: Venemaa / reisikirjeldused (komplekssed kirjeldused maade ajaloost, geograafiast, poliitikast jm.) / reisimine (üldiselt) / riigitegelaste visiidid (Eesti ja välisriikide vahel), Eesti suhted: Venemaa / riikidevahelised läbirääkimised (üks riikidest Eesti), Eesti suhted: Venemaa / saadikud, Eesti suhted: Venemaa / saatkonnad (üldiselt), Eesti suhted: Venemaa / seisvad veed / välis-saatkonnad (üksikud riigid), Eesti suhted: Venemaa / välisesindused (üldiselt), Eesti suhted: Venemaa


5.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Tamula ja Vagula järvede teaduslik uurimine. Tartu ülikooli professor Riikoja asus oma assistentidega Võrru, Roosisaarele elama, et ette võtta Tamula ja Vagula järvede teaduslik uurimine. Töödega on juba algust tehtud, järvedesse on paigutatud mitmesugused boid jne. Ka on Tartu ülikooli kiirsõidu mootor Võrru toodud. Mõlemate järvede teaduslik uurimine kestaks õige hulk aega, vähemalt paar aastat.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

24.07.1932

Aasta

1932

Väljaande number

171

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Tamula + 551.481.1Vagula

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

seisvad veed / Tamula / Vagula


6.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Peipsil hea latikasaak. Tänavu kevadel kestis Peipsil latikapüügi hooaeg mitu nädalat, kuid ka veel praegugi saavad kalamehed neid õige rohkelt, ja ka muude kalade saak on päris keskmine.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

13.07.1932

Aasta

1932

Väljaande number

161

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


7.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Roiskvesi voolab endiselt. Mõni aeg tagasi tõime märkuse, et Pangodi järve vesi roiskvete läbi mürgistatakse, mille tõttu vähid surevad. Märkuse tõttu tehti prefektuuri algatusel protokoll ning ühtlasi tegi kohalik tervishoiu jaoskonna arst korralduse 6. skpäevaks roiskvete järve juhtimine lõpetada. Kõigel sellel pole tänini olnud mingit tagajärge. Et asi tõsine, näitab vähipüügi tagajärg. Kuna möödunud aastail järvevaht püüdis ööga mõnisada vähke, ei ulatu tänavune püük kümnetesse.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

12.06.1932

Aasta

1932

Väljaande number

135

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Pangodi + 639.5

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

seisvad veed / vähid, vähipüük


8.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärvel hea kalasaak. Peale jäämineku algas Võrtsjärvel kevadine kalapüügi hooaeg. Püük suure noodaga, millega tõmmatakse välja havisid, ahvenaid ja kiisku. Eriti hea kalasaak on idarannas, kus kaluritele muret teeb saagi turustamine. Mõned Rannu kalurid on paar vene täit kalu viinud üle järve Mulgimaale põhjusel, et sealpool kaldal saak väike ja paremini saab saaki turustada. Nagu nüüd selgub, täitusid ida ranna kalurite lootused täielikult, sest tuul ajas jää vabalt ida randa ja sellega ühtlasi ka liikusid kalad sinna poole. ...

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

18.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

113

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.2 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / seisvad veed / Võrtsjärv


9.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Pangodi järves surevad vähid. Pangodi järv on ammusest tuntud vähirikkamaid järvi kodumaal. Umbes 8 aastat tagasi püüti siit ühe suvega üle 120.000 vähi. Viimaseil aastal on vähkide arv hakanud vähenema, kuna järve pind vähe alla lasti ja teiseks kohalik piimaühing juhib oma roiskveed järve. Käesoleval talvel ja kevadel on vähkide suremine võtnud taudilise ilme. Et sellele piiri panna, peaks keelatama roiskvee juhtimine järve.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

12.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

110

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Pangodi + 639.5

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

seisvad veed / vähid, vähipüük


10.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Pangodi järv haiseb. See osa Pangodi järvest, mille ääres asub Kodijärve ühispiimatalitus ja kuhu piimatööstuse roiskvesi sisse voolab, haiseb soojematel päevadel õige tunduvalt.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

11.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

109

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Pangodi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

seisvad veed


11.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

40.000 havimaime Vagulasse. Käesoleval kevadel on nii Võru kui ka Vagula kalameeste poolt väljapüütud marje, see sugutatud ja kohtadele, kus ärakuivamist karta pole, vette lastud. Vagula kalameeste poolt üksi on umbes 5-6 liitrit sugutatud marja sündsasse kohta lastud, seega umbes 400.000 marjatera. Kui neist 10 prots. välja kasvab, saame ka 40.000 havimaime, mis muidu kaduma oleks läinud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Võru

Kuupäev

27.04.1932

Aasta

1932

Väljaande number

97

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.3Võru + 551.481.1Vagula

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalakasvatus / seisvad veed / tiigikalandus / Vagula


12.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärv annab ainult kiisku. Seni oli võrtsjärvel võrdlemisi hea kalasaak, iseäranis Tartumaapoolsel rannikul. Nüüd on aga asjaolu kogu rannikul muutunud ja nimelt nii, et saab ainult suuremal määral kiisku ja särgi, mille hind järjest alaneb. Elva turul müüvad mõned kalakaupmehed juba kiisku 5 senti kilo. Kalurite jutu järele olevat Võrtsjärve vesi väga soe, mis sundis suuremad kalad sügavamale minema.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

15.09.1932

Aasta

1932

Väljaande number

216

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Võrtsjärv


13.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärve kalurite teenistus väike. Aastat 15-20 tagasi elasid Võrtsjärve kalurid võrdlemisi jõukalt. ... Sel ajal oli järve ääres palju kuivatusahje, sest kuivatatud kiisku saadeti suurel hulgal Venemaale. ... Nüüd on Võrtsjärve kalur palju raskemas seisukorras, sest puudub koht, kus saaks oma saaki realiseerida. ... Kalurid muretsevad ühiselt seltsiga ajakohaseid püügiriistu, milleks laenu tehakse. Selts üürib ka järvel kalapüügiõiguste kasutamise. ...

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

22.04.1932

Aasta

1932

Väljaande number

93

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.2 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / seisvad veed / Võrtsjärv


14.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärvel väike kalasaak. Käesoleval talvel on Võrtsjärve kalurid mures vähese kalasaagi pärast. Suure noodaga püük seisab täielikult, sest ei tasu hobuste ja inimeste päevapalka. Viimasel ajal tuli noota ainult väiksemaid kalu. Mõned kalurid käivad siiski unnaga püüdmas, millega saab suuri haugi. Havi naelast võetakse järve ääres 10 senti.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

08.03.1932

Aasta

1932

Väljaande number

57

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Võrtsjärv


15.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Peipsi pinna alandamise tööd jatkuvad. Käesoleval aastal muulide ehitamine. 33 protsenti tööst juba tehtud.

Zhanr

Pikem sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Peipsi veepinna alandamise tööd on kestnud juba 4 aastat. Neid jätkatakse ka 1933. a. Veepinna alandamise tööde lõppresultaadina alaneb Peipsi pind 30 cm võrra. Selle ga loodetakse üleujutustest päästa 64 ruutkilomeetrit heina-, põllu- ja aiamaid. Lähemalt ettevõetavatest töödest. Tähtsaim neist on muulide ehitamine.

Kuupäev

17.02.1933

Aasta

1933

Väljaande number

40

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Peipsi

Märksõnad

Peipsi / seisvad veed


16.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Pangodi järv renditakse välja. Pangodi järv, mille pärast kohal viimasel ajal on murtud piike, tuleb käesoleval kevadel ümberrentimisele. Algrendiks on ette nähtud 156,28 krooni. Peale selle peab rentnik juba esimese aasta jooksul järve laskma 200.000 ihese- ja 100.000 rääbise maimu. Enne seda pole tal mingit õigust järvele. Ühtlasi on ette nähtud täieline püügikeeld 1. maist - 15. juunini. Peale selle on keelatud rida püügiviise.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

24.02.1933

Aasta

1933

Väljaande number

46

Lehekülg 1

7

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Pangodi + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


17.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Virtsjärve veepinna alandamisest. Suurvee hädaoht Virtsjärve ja Emajõe luhtadel suureneb iga aastaga. Raha puudusel ei saa süvendustöid niipea ette võtta.

Zhanr

Pikem sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Veeteede valitsuse eelarve arutamisel olid kõne all Võrtsjärve veepinna avaldamise võimalused. Need on seotud Peipsi järve ja Emajõe vastavate töödega. Kuna praegu puuduvad igasugused võimalused selliste tööde läbiviimiseks, siis Võrtsjärve veepinna alandamiseks ei planeerita raha isegi mitte eeltööde jaoks. Võrtsjärve äärsete alade üleujutatus siiski aga aastaga suureneb. Lähemals selle põhjustest.

Kuupäev

03.03.1933

Aasta

1933

Väljaande number

52

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Võrtsjärv

Märksõnad

seisvad veed / Võrtsjärv


18.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Pangodi järve uus peremees. Hiljuti renditi Kambja metsaülema juures enampakkumisel välja pangodi (Saar) järv. Uueks rentnikuks osutus Pangodi Saarjärve ümbruskonna kalakasvatuse selts. Praegu on ülalnimetatud seltsil 15 liiget.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa- Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

10.03.1933

Aasta

1933

Väljaande number

58

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.2(06)Pangodi,Saarjärve + 551.481.1Pangodi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalakaitse, organisatsioonid / kalalaevad, organisatsioonid / kalandus (üldküsimused), organisatsioonid / kalandus (seadused, määrused), organisatsioonid / kalapüügiseadus, organisatsioonid / kalurid (üldküsimused), organisatsioonid / seisvad veed


19.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Teooria ja praktika.

Rubriik

Niisugune on elu.

Zhanr

Repl

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Võrtsjärve on ehitatud 1,5 km pikkune muul, et üleujutusi kõrvaldada, kuid tundub, et see töö on tehtud ilmaasjata.

Kuupäev

14.04.1933

Aasta

1933

Väljaande number

88

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Võrtsjärv

Märksõnad

seisvad veed / Võrtsjärv


20.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Süvendustööd algavad. Lähemail päevil tehakse Narva jõe ülemjooksul algust Peipsi järvepinna alandamistöödega. Selleks on praegu kibedasti käimas eeltööd. Käesoleva hooaja algul võetakse tööle 200 inimest. Seega leiavad peaaegu kõik ümbruskonna kehvemad talupidajad tööd, mis aitab ka tunduvalt kergendada kohapeal valitsevat tööpuudust. Esijoones hakatakse puhastama jõepõhja, millise tööga arvatakse lõpule jõudvat augustikuus.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

29.04.1933

Aasta

1933

Väljaande number

99

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

Peipsi / seisvad veed


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 40 41 - 60 61 - 80 81 - 100 101 - 120 121 - 140
141 - 160 161 - 180 181 - 200 201 - 220 221 - 240 241 - 260 261 - 280
281 - 300 301 - 320 321 - 328  

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 139138768