Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "seisvad veed" (27)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940 kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

"Maanidi ja Ko" laevaäri kavatseb omal kulul Jõesuu süvendustöid ette võtta.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Emajõe väljajooksu kaitseks liiva eest on ehitatud 680 m pikkuselt Võrtsjärve ulatuvad muulid. Muulide vahelise ala madala veega hädas laevamehed. Tartu Võrtsjärve vahel peab ühendust aurik Salme. Salme ei pääse Jõesuust Võrtsjärve. Salme omanikel "Maanidi ja Ko'l" on kavatsus oma kulul süvendada muulidevahelist ala.

Kuupäev

04.09.1932

Aasta

1932

Väljaande number

207

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

656.612Salme + 627 + 551.481.1Võrtsjärv

Märksõnad

hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / jäälõhkujad (nende tegevus) / jääolud (liikluse seisukohalt) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / laevaärid (kohtadel, konkreetsed) / laevad (iseloomustus, kirjeldused, omanike vahetus, konkreetsed) / laevakontorid (kohtadel, konkreetsed) / laevaliinid, veosed / laevasõidu ettevõtted (kohtadel, konkreetsed) / laevastik (olukord) / lodjad (liiklemine) / paadid (liiklemine) / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / seisvad veed / Võrtsjärv / veepinna alandamine / vesionas


2.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Töid Peipsil vähendatakse.

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Krediidipuudusel katkestatakse 16.aug. osaliselt tööd Peipsil. Vallandatakse 90 töölist ja 2 inseneri. Summad tööde läbiviimiseks (arvulisi andmeid). Peipsi pind püsib peaaegu endisel kõrgusel. Valmis Vasknarva muul nr. 3., muul nr. 1 on valmis 200 m ulatuses. Kaks muuli on täiesti ehitamata.

Kuupäev

09.08.1932

Aasta

1932

Väljaande number

184

Lehekülg 1

2

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Peipsi + 656.615

Märksõnad

dokid / kaid / muulid / paadisadamad (kohtadel, konkreetsed) / Peipsi / sõjasadamad / sadamad (ehitus, süvendamine, tegevus) / sadamaehitused / seisvad veed / välismaa laevad (Eesti sadamates, kohtadel)


3.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärve rannik - tulevane suvituskoht.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Võrtsjärve Tartumaa poolne rannik on suplemiseks sovbiv. Ilusamaks kohaks on Tamme asunduse osa, kus Võrtsjärvel on kõrged punase liivakivi kaldad. Ilus on kallas ka Rehe all, kus peetakse kaitseliidu ja noorkotkaste laagreid.

Kohanimi

Rannu

Kuupäev

05.08.1932

Aasta

1932

Väljaande number

181

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

613.76Rannu + 551.481.1Võrtsjärv

Märksõnad

kuurordid (suvituskohana, kohtadel, konkreetsed) / puhkekodud (kohtadel, konkreetsed) / seisvad veed / supelrannad (kohtadel, konkreetsed) / suvitajad, puhkajad (üldiselt) / suvitamine / suvituskohad (kohtadel, konkreetsed) / talikuurordid (kohtadel) / ujulad (kohalikud, konkreetsed) / Võrtsjärv


4.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Autor

Tulihänd. [=Visnapuu, Henrik]

Pealkiri

Kakskümmend neli tundi Peipsil. Suur mage vesi. Ranna-Pungerja ja Vasknarva luited ja liivikud. Venelased haaravad Peipsit. Venemaa sealpool traataeda. Enam tähelepanu Peipsi küladele. Rahvuspolitilised ülesanded Peipsil.

Zhanr

Reisikirjeldus

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Järvelaev "Taaraga" lõbusõidul Peipsi järvel.

Kuupäev

31.07.1932

Aasta

1932

Väljaande number

177

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Peipsi + 91 + 327(E:47)

Märksõnad

Eesti välispoliitika, Eesti suhted: Venemaa / konsulaadid (üldiselt), Eesti suhted: Venemaa / Peipsi / piiride kindlaksmääramine (Eesti ja välisriikide vahel), Eesti suhted: Venemaa / piiritülid (Eesti ja välisriikide vahel), Eesti suhted: Venemaa / reisikirjeldused (komplekssed kirjeldused maade ajaloost, geograafiast, poliitikast jm.) / reisimine (üldiselt) / riigitegelaste visiidid (Eesti ja välisriikide vahel), Eesti suhted: Venemaa / riikidevahelised läbirääkimised (üks riikidest Eesti), Eesti suhted: Venemaa / saadikud, Eesti suhted: Venemaa / saatkonnad (üldiselt), Eesti suhted: Venemaa / seisvad veed / välis-saatkonnad (üksikud riigid), Eesti suhted: Venemaa / välisesindused (üldiselt), Eesti suhted: Venemaa


5.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Tamula ja Vagula järvede teaduslik uurimine. Tartu ülikooli professor Riikoja asus oma assistentidega Võrru, Roosisaarele elama, et ette võtta Tamula ja Vagula järvede teaduslik uurimine. Töödega on juba algust tehtud, järvedesse on paigutatud mitmesugused boid jne. Ka on Tartu ülikooli kiirsõidu mootor Võrru toodud. Mõlemate järvede teaduslik uurimine kestaks õige hulk aega, vähemalt paar aastat.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

24.07.1932

Aasta

1932

Väljaande number

171

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Tamula + 551.481.1Vagula

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

seisvad veed / Tamula / Vagula


6.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Peipsil hea latikasaak. Tänavu kevadel kestis Peipsil latikapüügi hooaeg mitu nädalat, kuid ka veel praegugi saavad kalamehed neid õige rohkelt, ja ka muude kalade saak on päris keskmine.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

13.07.1932

Aasta

1932

Väljaande number

161

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


7.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Roiskvesi voolab endiselt. Mõni aeg tagasi tõime märkuse, et Pangodi järve vesi roiskvete läbi mürgistatakse, mille tõttu vähid surevad. Märkuse tõttu tehti prefektuuri algatusel protokoll ning ühtlasi tegi kohalik tervishoiu jaoskonna arst korralduse 6. skpäevaks roiskvete järve juhtimine lõpetada. Kõigel sellel pole tänini olnud mingit tagajärge. Et asi tõsine, näitab vähipüügi tagajärg. Kuna möödunud aastail järvevaht püüdis ööga mõnisada vähke, ei ulatu tänavune püük kümnetesse.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

12.06.1932

Aasta

1932

Väljaande number

135

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Pangodi + 639.5

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

seisvad veed / vähid, vähipüük


8.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärvel hea kalasaak. Peale jäämineku algas Võrtsjärvel kevadine kalapüügi hooaeg. Püük suure noodaga, millega tõmmatakse välja havisid, ahvenaid ja kiisku. Eriti hea kalasaak on idarannas, kus kaluritele muret teeb saagi turustamine. Mõned Rannu kalurid on paar vene täit kalu viinud üle järve Mulgimaale põhjusel, et sealpool kaldal saak väike ja paremini saab saaki turustada. Nagu nüüd selgub, täitusid ida ranna kalurite lootused täielikult, sest tuul ajas jää vabalt ida randa ja sellega ühtlasi ka liikusid kalad sinna poole. ...

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

18.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

113

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.2 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / seisvad veed / Võrtsjärv


9.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Pangodi järves surevad vähid. Pangodi järv on ammusest tuntud vähirikkamaid järvi kodumaal. Umbes 8 aastat tagasi püüti siit ühe suvega üle 120.000 vähi. Viimaseil aastal on vähkide arv hakanud vähenema, kuna järve pind vähe alla lasti ja teiseks kohalik piimaühing juhib oma roiskveed järve. Käesoleval talvel ja kevadel on vähkide suremine võtnud taudilise ilme. Et sellele piiri panna, peaks keelatama roiskvee juhtimine järve.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

12.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

110

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Pangodi + 639.5

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

seisvad veed / vähid, vähipüük


10.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Pangodi järv haiseb. See osa Pangodi järvest, mille ääres asub Kodijärve ühispiimatalitus ja kuhu piimatööstuse roiskvesi sisse voolab, haiseb soojematel päevadel õige tunduvalt.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

11.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

109

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Pangodi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

seisvad veed


11.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

40.000 havimaime Vagulasse. Käesoleval kevadel on nii Võru kui ka Vagula kalameeste poolt väljapüütud marje, see sugutatud ja kohtadele, kus ärakuivamist karta pole, vette lastud. Vagula kalameeste poolt üksi on umbes 5-6 liitrit sugutatud marja sündsasse kohta lastud, seega umbes 400.000 marjatera. Kui neist 10 prots. välja kasvab, saame ka 40.000 havimaime, mis muidu kaduma oleks läinud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Võru

Kuupäev

27.04.1932

Aasta

1932

Väljaande number

97

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.3Võru + 551.481.1Vagula

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalakasvatus / seisvad veed / tiigikalandus / Vagula


12.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärv annab ainult kiisku. Seni oli võrtsjärvel võrdlemisi hea kalasaak, iseäranis Tartumaapoolsel rannikul. Nüüd on aga asjaolu kogu rannikul muutunud ja nimelt nii, et saab ainult suuremal määral kiisku ja särgi, mille hind järjest alaneb. Elva turul müüvad mõned kalakaupmehed juba kiisku 5 senti kilo. Kalurite jutu järele olevat Võrtsjärve vesi väga soe, mis sundis suuremad kalad sügavamale minema.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

15.09.1932

Aasta

1932

Väljaande number

216

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Võrtsjärv


13.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärve kalurite teenistus väike. Aastat 15-20 tagasi elasid Võrtsjärve kalurid võrdlemisi jõukalt. ... Sel ajal oli järve ääres palju kuivatusahje, sest kuivatatud kiisku saadeti suurel hulgal Venemaale. ... Nüüd on Võrtsjärve kalur palju raskemas seisukorras, sest puudub koht, kus saaks oma saaki realiseerida. ... Kalurid muretsevad ühiselt seltsiga ajakohaseid püügiriistu, milleks laenu tehakse. Selts üürib ka järvel kalapüügiõiguste kasutamise. ...

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

22.04.1932

Aasta

1932

Väljaande number

93

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.2 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / seisvad veed / Võrtsjärv


14.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärvel väike kalasaak. Käesoleval talvel on Võrtsjärve kalurid mures vähese kalasaagi pärast. Suure noodaga püük seisab täielikult, sest ei tasu hobuste ja inimeste päevapalka. Viimasel ajal tuli noota ainult väiksemaid kalu. Mõned kalurid käivad siiski unnaga püüdmas, millega saab suuri haugi. Havi naelast võetakse järve ääres 10 senti.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

08.03.1932

Aasta

1932

Väljaande number

57

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Võrtsjärv


15.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Varastatakse Tartu ülikooli tähiseid. Käesoleval suvel asus prof. Riikoja Võrru, et toimetada Vagula ja Tamula järve teaduslikku uurimist. Selleks paigutati järvedesse mitmesuguseid tähiseid-boisid. Ajajooksul on aga neid niihästi Tamulas kui ka Vagulas lihtsalt ära varastatud või põhja lastud. Politsei poolt on süüdlased kindlaks tehtud ja need kohtu kätte antud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

19.08.1932

Aasta

1932

Väljaande number

193

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Tamula + 551.481.1Vagula

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

seisvad veed / Tamula / Vagula


16.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Tuleboid Peipsil. Ööd muutuvad järjest pimedamaks ja raskendavad laevasõitu Peipsil, seepärast läheb peagi "Uku" sadamakapteni korraldusel Peipsile, et süüdata järvel tuleboid põlema. Praegu on käsil Praaga jõesuhu liinimärkide valmistus. Viimased varustatakse ööseks tuledega, mis laevadele liikumisteed tähistavad. Liinimärgid valmivad paari päeva jooksul.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

06.08.1932

Aasta

1932

Väljaande number

182

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

656.611 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

laevaliiklus (ohutuse abinõud) / laevasõidu märgid / lootside töö / majakad / Peipsi / seisvad veed / tuletornid


17.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Jõepuhastajad asusid teele. Neljapäeval sõitis aurik "Uku" kahe kivitõstemasinaga Peipsile. Vasknarvast tuleval laevasõiduteel on kive, mis madalama veeseisu juures laevadele takistusi võivad teha. Eeloleva nädala jooksul kavatsetakse need kõrvaldada. Arvatavasti jäävad kivitõstjad peale sõidutee puhastamist Peipsi järve veepinna alandustööde juure tegevusse.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

11.06.1932

Aasta

1932

Väljaande number

134

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

631.6Vasknarva + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

jõgede süvendamine (maaparandus) / kivide koristamine (põllumajanduse otstarbeks) / maaparandus / melioratsioon / Peipsi / seisvad veed / soode kuivendamine (põllumajanduse otstarbeks) / uudismaad (kasutamine põllumajanduses)


18.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärv jälle lahti. Vahepeal seisis kalapüük. Praegu püütakse jälle igasuguste püügiriistadega. Saadakse peamiselt haugi ja ahvenaid. Järve ääres maksab kiisa kg 6 senti, havide - 20 s. ja ahvenate kg 15 senti. väljas müügil nõutakse kiiskadest 10 senti kg, havidest 25 s. ja ahvenatest 20 s. kilost. Senini on täitunud täiel määral idaranna kalurite lootused.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

04.06.1932

Aasta

1932

Väljaande number

128

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Võrtsjärv + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Võrtsjärv


19.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Peipsi torm lõhkus ja uputas. Paiskas kalameeste paate ümber. Kas kalamehi hukkunud?

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Esimene suur kevadtorm Peipsil oli ööl vastu 23.maid. Aurik "Kungla" kapteni seletused tormi kohta. Varnja külas on torm suuremat kahju tekitanud.

Kohanimi

Peipsiäärne

Kuupäev

26.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

120

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

551.5E + 551.481.1Peipsi

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / põud (Eestis) / Peipsi / sademed (Eestis) / seisvad veed / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis)


20.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Järve rent 100.000 senti! Pangodi järv on senini Sisevete Kalanduse Seltsi eriotstarbel rendil, kes siin teostab linaskite ja sudakate kasvatamist. Selle tõttu on vabapüük keelatud. Nüüd on organiseerimas umbes 20 maapidajat uueks Kalanduse seltsiks, et järve endile rendile saada. Organiseerijad olevat nõus igaüks maksma rendiks 50 krooni, milline summa kokku teeb 1000 krooni. Senini oli sama järve rent 60 krooni. Kui kavatsus teostub, siis on see kõrgeim rent, mida riik meil ühegi järve eest saanud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

20.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

115

Lehekülg 1

7

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Pangodi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

seisvad veed


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 27

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 140820704