Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "seisvad veed" (21)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940 kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Peipsi pinna alandamise tööd jatkuvad. Käesoleval aastal muulide ehitamine. 33 protsenti tööst juba tehtud.

Zhanr

Pikem sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Peipsi veepinna alandamise tööd on kestnud juba 4 aastat. Neid jätkatakse ka 1933. a. Veepinna alandamise tööde lõppresultaadina alaneb Peipsi pind 30 cm võrra. Selle ga loodetakse üleujutustest päästa 64 ruutkilomeetrit heina-, põllu- ja aiamaid. Lähemalt ettevõetavatest töödest. Tähtsaim neist on muulide ehitamine.

Kuupäev

17.02.1933

Aasta

1933

Väljaande number

40

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Peipsi

Märksõnad

Peipsi / seisvad veed


2.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Pangodi järv renditakse välja. Pangodi järv, mille pärast kohal viimasel ajal on murtud piike, tuleb käesoleval kevadel ümberrentimisele. Algrendiks on ette nähtud 156,28 krooni. Peale selle peab rentnik juba esimese aasta jooksul järve laskma 200.000 ihese- ja 100.000 rääbise maimu. Enne seda pole tal mingit õigust järvele. Ühtlasi on ette nähtud täieline püügikeeld 1. maist - 15. juunini. Peale selle on keelatud rida püügiviise.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

24.02.1933

Aasta

1933

Väljaande number

46

Lehekülg 1

7

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Pangodi + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


3.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Virtsjärve veepinna alandamisest. Suurvee hädaoht Virtsjärve ja Emajõe luhtadel suureneb iga aastaga. Raha puudusel ei saa süvendustöid niipea ette võtta.

Zhanr

Pikem sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Veeteede valitsuse eelarve arutamisel olid kõne all Võrtsjärve veepinna avaldamise võimalused. Need on seotud Peipsi järve ja Emajõe vastavate töödega. Kuna praegu puuduvad igasugused võimalused selliste tööde läbiviimiseks, siis Võrtsjärve veepinna alandamiseks ei planeerita raha isegi mitte eeltööde jaoks. Võrtsjärve äärsete alade üleujutatus siiski aga aastaga suureneb. Lähemals selle põhjustest.

Kuupäev

03.03.1933

Aasta

1933

Väljaande number

52

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Võrtsjärv

Märksõnad

seisvad veed / Võrtsjärv


4.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Pangodi järve uus peremees. Hiljuti renditi Kambja metsaülema juures enampakkumisel välja pangodi (Saar) järv. Uueks rentnikuks osutus Pangodi Saarjärve ümbruskonna kalakasvatuse selts. Praegu on ülalnimetatud seltsil 15 liiget.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa- Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

10.03.1933

Aasta

1933

Väljaande number

58

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.2(06)Pangodi,Saarjärve + 551.481.1Pangodi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalakaitse, organisatsioonid / kalalaevad, organisatsioonid / kalandus (üldküsimused), organisatsioonid / kalandus (seadused, määrused), organisatsioonid / kalapüügiseadus, organisatsioonid / kalurid (üldküsimused), organisatsioonid / seisvad veed


5.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Teooria ja praktika.

Rubriik

Niisugune on elu.

Zhanr

Repl

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Võrtsjärve on ehitatud 1,5 km pikkune muul, et üleujutusi kõrvaldada, kuid tundub, et see töö on tehtud ilmaasjata.

Kuupäev

14.04.1933

Aasta

1933

Väljaande number

88

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Võrtsjärv

Märksõnad

seisvad veed / Võrtsjärv


6.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Süvendustööd algavad. Lähemail päevil tehakse Narva jõe ülemjooksul algust Peipsi järvepinna alandamistöödega. Selleks on praegu kibedasti käimas eeltööd. Käesoleva hooaja algul võetakse tööle 200 inimest. Seega leiavad peaaegu kõik ümbruskonna kehvemad talupidajad tööd, mis aitab ka tunduvalt kergendada kohapeal valitsevat tööpuudust. Esijoones hakatakse puhastama jõepõhja, millise tööga arvatakse lõpule jõudvat augustikuus.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

29.04.1933

Aasta

1933

Väljaande number

99

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

Peipsi / seisvad veed


7.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Peipsi muutub kalaahtraks. Peipsi järv, eriti selle lõunaosa, on muutunud viimaste aastate jooksul kalavaesemaks. Nagu kalamehed kurdavad, jääb kalasaak iga aastaga napimaks. Kala vähemaks jäämisega hakkavad mitmed liigid kaduma. Praegu on suuremal hulgal ainult särge, kuna ahvenaid võrku satub väga harva. Aga kallim kalasort nagu angerjas on päris kadunud, kuna varemalt neid leidus alati. Samuti on vähitõugki hoopis kadunud. Kiisku, mida varemalt jatkus igakordse püügi korral nagu tinti kevadise kudemise ajal, ei ole enam olemas.

Rubriik

Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Tartumaa

Kuupäev

29.04.1933

Aasta

1933

Väljaande number

99

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


8.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Peipsi süvendustööd seisma? Eile õhtul sõitis majandusministeeriumi rahanduse osakonna dir. A. Keller majandusministeeriumi mäeameti juhat. ins. Karki ja ins. Viikmanni saatel tutvunema Peipsi järve süvendustöödega. ... Eriseadusega ... määrati Peipsi süvendustöödeks vajaliku summa ülemmäär kindlaks 1.650.000 kr. pele. Sellest ... kulutatud 940.000 kr. ... Kuna aga vahepeal olud muutuvad järjest kitsamaks, siis on tekkinud küsimus, kas ... on võimalik Peipsi süvendustööd vähema summaga lõpetada. ... algasid juba 1930. a. kevadel.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

06.05.1933

Aasta

1933

Väljaande number

105

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

Peipsi / seisvad veed


9.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Peipsi süvendamiseks ei jatku raha. Kas poolelijäävast tööst jatkub?

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Majandusministeeriumi ja veeteedevalitsuse esindajad tutvunesid kohapeal Peipsi süvendustöödega. 1933. a. eelarves on ette nähtud Peipsi süvendustöödeks 105.000 kr., kuid asjaomastes ringkondades arvatavat, et seda summat on võimalik veelgi vähendada. Arvatavasti on see üldse viimane krediit, mida Peipsi ja Narva jõe süvendustöödeks antakse. Vt. ka samas lk. 6. Tutvuneti süvendustöödega Narva jõel. [Sõnum]

Kuupäev

09.05.1933

Aasta

1933

Väljaande number

107

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Peipsi

Märksõnad

Peipsi / seisvad veed


10.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Röövkalapüük Pühajärves keetatud. Põllutööministeeriumi poolt on maksma pandud ja riigi Teatajas välja kuulutatud määrus Pühajärvel kalapüügi kohta. Seejärele on Pühajärvel keelatud igasugune kalapüük aasta läbi (välja arvatud käsiõngedega, spinningitega, lantidega ja talvenoodaga püük). Talvenoodaga lubatakse üle 3 a. püüda, kusjuures püüki võib teostada kalapüügi õiguse omaniku või rentniku nõusolekul. Loodetavasti pannakse määruse avaldamisega piir röövkalapüügile Pühajärves.

Rubriik

Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pühajärve

Kuupäev

14.06.1933

Aasta

1933

Väljaande number

136

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.481.1Pühajärv

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Pühajärv / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


11.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Tallinnat ähvardab veepuudus. Ülemiste järve pumbatakse vett Lagedi jõest. Tselluloosi vabrikut ähvardab seismajäämine.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Tallinn saab oma joogivee teatavasti Ülemiste järvest. Pika põua tagajärjel on vesi järves aga tunduvalt alanenud. Tallinna päevane veevajadus on üle 3 miljoni liitri. Tselluloosivabrik on hakanud pumpama vett Lagedi jõest Ülemiste järve juurde. Veepinna alanemine teeb muret ka Aero lennuseltsile, kelle lennukid ei saa madala veeseisu tõttu Ülemistel korralikult maanduda.

Kohanimi

Ülemiste

Kuupäev

13.07.1933

Aasta

1933

Väljaande number

161

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

628.1Tln. + 551.481.1Ülemiste

Märksõnad

kaevud / puurkaevud / seisvad veed / Tln. / vesivarustus / vesivarustus ja kaevud (üksikutes linnades, asulates, kohtadel)


12.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Võrtsvärve-Jõesuu süvendustöödel töötatakse kahe vahetusega, et töid ennem lõpule viia. Kuna veel hiljuti haruldaselt madal veeseis süvendustöödele takistusi tegi, on viimaste vihmade tõttu jõesuus vesi pisut tõusnud ja süvendus areneb väiksemate raskustega.

Rubriik

Tartu teated. Lühidalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

16.07.1933

Aasta

1933

Väljaande number

164

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

seisvad veed / Võrtsjärv


13.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Pihkva järve kallas saab kindlaks. Kogu tänavuse kevade jooksul on hoolikalt töötatud Pihkva järve kalda kindlustamisel vee hävitustöö vastu. Nüüd on töö lõpukorrale jõudnud Puudovitshi, Sartova, Krivski ja Pesoki külade piirkonnas ning ametlik tööde vastuvõtmine veeteede valitsuse poolt toimub juba lähemail päevil. Üldsummas on selleks tööks tänavu kulutatud 42.000 krooni.

Rubriik

Petserimaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Petserimaa

Kuupäev

21.07.1933

Aasta

1933

Väljaande number

168

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Pihkva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

Pihkva / seisvad veed


14.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Saadjärve pind madalamaks. ... Järve pinna alandamise sihiks on peamiselt maa juurdevõitmine, kuna kaldad on suuremalt osalt väga madalad ja kohati tuleb ette, kus alles 40-50 m kaugusel kaldast on ainult 2-3 jalga vett. Järve pinda oleks võimalik alandada umbes kolme jala võrra ... sel teel, et vesi juhitakse Kärkna jõkke Äksi kiriku juures oleva veski kaudu. ... Ka tuleks kaevamisi ette võtta vee ära juhtimiseks.

Rubriik

Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Saadjärve

Kuupäev

02.07.1933

Aasta

1933

Väljaande number

175

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Saadjärv

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

Saadjärv / seisvad veed


15.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Autor

Riikoja, H., temast

Pealkiri

Kõige sügavam järv Eestis - Suurjärv. Senised sügavusemõõdud ei ole õiged. Tartu ülikooli professor H. Riikoja ... võttis ette ka Rõuge järvede uurimise ja nende sügavuse mõõtmise. Selle tulemusena selgus, et kõige sügavam järv Eestis on Suurjärv - 37,5 m, talle järgneb Saadjärv Tartumaal - 25 m, ... kolmas järv sügavuselt Kaussjärv (22 m), Ratasjärv (19 m), Tõugjärv (17 m), Valgjärv (12,25 m), Liinijärv (11 m) ... Käesoleval aastal lõpetas prof. H. Riikoja Võrumaa järvede teadusliku uurimise ning jatkab ... kogutud andmete läbitöötamist.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

06.08.1933

Aasta

1933

Väljaande number

182

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

seisvad veed


16.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Peipsis enneolemata madal vesi. Praegu on Peipsi järves vesi alanenud Mustvee sadamas mõõtmise järele 40 sentimeetrit möödunud aasta selle ajaga võrreldes. Kui vesi peaks veel alanema ... siis muutub juba Mustvee sadamasse pääs suurematel laevadel raskeks, ... Rannas, kus möödunud aastal sel ajal lainetas vesi, on nüüd kuni 50 meetri ulatuseni veevaba liiva seljandik.

Rubriik

T´artumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Mustvee

Kuupäev

16.08.1933

Aasta

1933

Väljaande number

190

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

Peipsi / seisvad veed


17.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Võrtsjärv annab head saaki. Väike vesi. Kiisapüük käimas. "Ristlejad" järvel.

Zhanr

Pikem sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Võrtsjärve veetase on praegu väga madal. Nii madalat veetaset ei mäletatagi. Üksikasjalik kirjeldus kalapüügist Võrtsjärvel 1933. a. suvel. Ka kalahindadest.

Kohanimi

Tartumaa

Kuupäev

26.09.1933

Aasta

1933

Väljaande number

225

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.481.1Võrtsjärv

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Võrtsjärv


18.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Käidi Peipsi kaldaid vaatamas. Tartust sõitis välja komisjon eesotsas sadamate kapteni R. Vatseli ja teedemin. inseneri Sakkeusega tutvuma Peipsi ranniku kindlustamistöödega. Nimetatud töid tehti 1929 / 30. aastal: Piirisaare, Omedo, Kasepää ja Nina küla kohal jäid krediitide vähesusel lõpetamata. Komisjon ... leidis, et kindlustused on oma ülesande täitnud ning kalda joont küllaldasel määral kaitsnud. ...

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

01.10.1933

Aasta

1933

Väljaande number

230

Lehekülg 1

7

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

Peipsi / seisvad veed


19.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Vana-Otepää Kaarna järv pikaajalisele rendile. Seni renditi nimetatud järves kalapüügi õigused välja iga kolme aasta tagant. Kuid tänavu, mil vana rendi aeg lõpeb, on otsustatud järv välja rentida 36 aastaks, algrendiga 23 kr. aastas.

Rubriik

Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kaarna + Vana-Otepää

Kuupäev

03.12.1933

Aasta

1933

Väljaande number

284

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

333.9Kaarna + 551.481.1Kaarna

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalastusõigus / kalavete rentimine / merepüügi õigus / mererent / rannaõigus / seisvad veed / veejõu kasutamisõigus / veekogude kasutamisõigus / veekogude rentimine / veerent / veeseadus


20.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Autor

Haberman, Harald, temasyt

Pealkiri

Zooloogia magistri astme omandas Harald Haberman (tööga "Andmeid Tamula ja Vagula järve litoraali bentosest suvel 1932").

Rubriik

Ülikool.

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

19.12.1933

Aasta

1933

Väljaande number

297

Lehekülg 1

7

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

seisvad veed


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 21

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 140614140