Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "seisvad veed" (14)

Lehitse

, järjestades kirjed järgi

kõik  1926  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940 kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Hea latikasaak Pihkva järvel. Viimaste soojade ilmade tõttu on hakanud tulema latika parvi Pihkva järves Eesti heinasse randa kudema. Latikate parved on suured, nii et vesi nende tuleku all päris kihab. Rannamehed tõmbavad nootadega latikaid sadade puudade viisi välja. Latika kilo maksab 10-13 senti.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

09.05.1934

Aasta

1934

Väljaande number

125

Lehekülg 1

6

UDK

381:639.2 + 639.2 + 551.481.1Pihkva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakaitse / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalurid (üldküsimused) / Pihkva / seisvad veed


2.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Mõõdeti Vissi järve. Neil päevil viibis Tartust kohal maamõõtja, kes mõõtis Vissi mõisa juures asuvat Vissi järve. Nagu kuulda, tahetakse Vissi järve kala maimi lasta. Vissi järv on kanaliga ühendatud Viisjaagu järvega.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Vissi

Kuupäev

20.12.1934

Aasta

1934

Väljaande number

348

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Vissi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / seisvad veed


3.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Pangodi järves jällegi vähki. Viimastel aastatel kadusid Pangodi järvest vähid, mis tingitud massilisest salapüügist. Mullu oli õige väike vähisaak. Nüüd aga on hakanud vähid siginema ja saak tõusis.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

13.08.1934

Aasta

1934

Väljaande number

219

Lehekülg 1

6

UDK

639.5 + 551.481.1Pangodi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / seisvad veed / vähid, vähipüük


4.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Peipsi end ise alandanud.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Veepind Peipsi järves on alanenud ligi 2 meetrit, mille tagajärjel Peipsi järv on "põgenenud" Vene poole umbes 200 meetrit Mustvee alevi rajoonis. Seal, kus veel hiljuti kalu püüti, veetakse praegu liiva uue silla ehitustööde jaoks. Kõige vanemad Mustvee alevi elanikud kinnitavad, et pole varem kunagi näinud nii madalat veeseisu Peipsi järves.

Kuupäev

21.11.1934

Aasta

1934

Väljaande number

319

Lehekülg 1

3

UDK

551.48 + 551.481.1Peipsi

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / järved (kohtadel, konkreetsed) / Peipsi / pinnaveed (üldiselt) / seisvad veed / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis


5.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Peipsi täielikult jääst vaba. Öösel 20. aprillil edela tuuled ajasid Peipsil oleva jää lõplikult Naroovalt alla, nii et Tartu-Mustvee-Vasknarva vaheline laevaühendus algab lähemail päevil. Rannaäärsed kalurid on omad mõrrad juba tintide püüdmiseks jääst vaba järve asetanud. Et tinte nii- palju müügile ei lähe, kui neid järvest püütakse, siis veavad kohalikud elanikud tinte väetisena põldudele.

Zhanr

Lühisõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

22.04.1934

Aasta

1934

Väljaande number

108

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

656.6 + 639.21 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / Eesti Sisevete Uurimise Büroo / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / Laevasõiduamet / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / Mereasjanduse Nõukogu / Mereasjanduse Peavalitsus / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Sisevete Büroo / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


6.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Peipsi veepinna alandamistööd algasid. 9. mail algasid Narva jõe ülemjooksul uuesti Peipsi veepinna alandamistööd. Narva tööbörsist võeti nende tööde peale 20 töölist, kes 8. mail kohale sõitsid. Suurem osa töölisi veepinna alandamistöödele on kohalike elanike hulgast võetud. Nimetatud töid on toimitud juba mitme aasta jooksul määratud krediidi piirides.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

11.05.1934

Aasta

1934

Väljaande number

127

Lehekülg 1

2

UDK

551.481.1Peipsi + 627

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / Peipsi / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / seisvad veed / veepinna alandamine / vesionas


7.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Pihkva järvel kehv kalasaak. Pihkva järvel algas sügisene püügi hooaeg nädalaid tagasi. Esialgu olid püügid rikkalikud, kuid viimasel ajal on kalasaak väga kasinaks jäänud. Tinte, mida varemalt püüti niipalju, et ei osatud kuskile neid mahutada, ei saa tänavu peaaegu sugugi, võrreldes teiste kalaliikidega.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Petserist.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

09.10.1934

Aasta

1934

Väljaande number

276

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 551.481.1Pihkva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Pihkva / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


8.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Pihkva järvel kehv saak.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Võrumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Viimastel päevadel kurdavad Peipsi-Pihkva järve kalurid väikese saagi üle. Saagiks on peamiselt ahvenad. Kalurid loodavad, et ilmade külmenedes püük paraneb. Kalurid soovivad kalaturgu ümberkorraldada ja hindu kindlustada.

Kuupäev

23.11.1934

Aasta

1934

Väljaande number

321

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Peipsi + 639.21

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


9.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Tänavu ei ole loota laevaühendust Võrtsjärvega. "Salme" katkestas reisijateveo Võrtsjärve sadamatesse juba septembri alul, sest vesi oli niivõrd madal, et laevad ei pääsenud edasi. Laev jäi kividesse kinni juba siinpool raudteesilda. Laevakontor on arvamisel, et tänuvu ei saagi enam elustada laevaühendust, kuna vesi tõuseb aeglaselt. Kui vihmasadude tagajärjel vesi tõusebki natukene, siiski ei ole võimalik takistusteta sõit. Pealegi on reisijad juba harjunud kasutama teisi reisivõimalusi. Võrtsjärv on kaldast mõnel pool ligi kilomeeter maad ära taganenud. Jõesuu muulivahe on täidetud liivaluidetega.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

16.10.1934

Aasta

1934

Väljaande number

283

Lehekülg 1

7

UDK

656.612 + 551.48 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jäälõhkujad (nende tegevus) / jääolud (liikluse seisukohalt) / järved (kohtadel, konkreetsed) / laevaärid (kohtadel, konkreetsed) / laevad (iseloomustus, kirjeldused, omanike vahetus, konkreetsed) / laevakontorid (kohtadel, konkreetsed) / laevaliinid, veosed / laevasõidu ettevõtted (kohtadel, konkreetsed) / laevastik (olukord) / lodjad (liiklemine) / paadid (liiklemine) / pinnaveed (üldiselt) / seisvad veed / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / Võrtsjärv / veeressursid / veeseis


10.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Võrtsjärv kattus jääga. Võrtsjärvel toimus püük seni välivee tööriistadega. Saak oli hea. Eriti rohk. sai kiisku, millised hinnas jõude langesid. Alul maksis kiisa puud järve ääres 70-80 senti, hiljem aga ainult 35-40 senti. Nüüd on Võrtsjärv jääs, mis kohati poolteist tolli paks. Kalapüük on katkenud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

06.12.1934

Aasta

1934

Väljaande number

334

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 551.481.1Võrtsjärv + 381:639.2

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Võrtsjärv


11.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Võrtsjärve madal vesi annab hästi kalu. Kalurite majanduslik seisukord paranenud. Järvel oma "laevastik".

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Madala vee tagajärjel on kogu aeg olnud väga hea kalasaak, eriti Tartumaa-poolsel rannikul. Hea kalasaak on tunduvalt parandanud kalurite majanduslikku seisukorda.

Kuupäev

05.11.1934

Aasta

1934

Väljaande number

303

Lehekülg 1

6

UDK

639.2 + 639.21 + 551.481.1Võrtsjärv

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalastamine (siseveekogudel) / kalurid (üldküsimused) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Võrtsjärv


12.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Võrtsjärve vesi vabaks.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Varematel aegadel võis karur vabalt Võrtsjärvel kalastada kui selleks kord luba olemas. Hiljem aga võimaldati püüki ainult renditud rajoonides. Lühiülevaade Valguta-Rannu kalameesteühisuse erakorralisest peakoosolekust Võrtsjärve kalurite päeva korraldamiseks.

Kuupäev

29.12.1934

Aasta

1934

Väljaande number

354

Lehekülg 1

6

UDK

333.9 + 639.2 + 551.481.1Võrtsjärv

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalastusõigus / kalavete rentimine / kalurid (üldküsimused) / merepüügi õigus / mererent / rannaõigus / seisvad veed / Võrtsjärv / veejõu kasutamisõigus / veekogude kasutamisõigus / veekogude rentimine / veerent / veeseadus


13.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Võrtsjärvel algas talipüük. Võrtsjärvel tehti algust talipüügiga, sest äärtes kannab juba jää. Saak on üsna väike. Kalahinnad turgudel on tunduvalt tõusnud ja kalu tuuakse üldse vähe müügile.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

12.12.1934

Aasta

1934

Väljaande number

340

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Võrtsjärv


14.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Võrtsjärves haruldaselt madal vesi. Käesoleval sügisel on veeseis Võrtsjärves haruldaselt madal. Kohati on Tartumaapoolsest järvekaldast vesi taganenud kilomeetri võrra.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

04.10.1934

Aasta

1934

Väljaande number

271

Lehekülg 1

6

UDK

551.48 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / järved (kohtadel, konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / seisvad veed / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / Võrtsjärv / veeressursid / veeseis


Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 151887014