Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "seisvad veed" (33)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940 kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Võõpsust ja väljasõidukohast - Salust.

Zhanr

Pikem sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Eluolust Võõpsus praegu ja tsaariajal. Kohalikust kaubandusest siis ja praegu. Tsaariaegsetest väljasõitudest Salu saarele, mis asub Võõpsust 5 km kaugusel Pihkva järves.

Kohanimi

Võõpsu

Kuupäev

05.02.1935

Aasta

1935

Väljaande number

35

Lehekülg 1

6

UDK

381Võõpsu + 551.481.1Pihkva

Märksõnad

kaubanduselu (kohtadel) / Pihkva / seisvad veed / sisekaubandus (üldküsimused) / Võõpsu


2.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Peipsi järvel ei saa olla eksimisi. Peipsi järvel ei saa enam piiri asjus eksimisi ette tulla, nagu seda tuli ette varematel aastatel, kusjuures eksikombel sattusid nii SSSR-i kui ka meie kalurid ja kalavedajad üle piiri. Nüüd on piirivalve segakomisjoni poolt Peipsi järvele asetatud piirimärgid terves raioonis, kus sünnib kalapüük ja liikumine. Ka suvel kavatsetakse Peipsil piirijoont piirimärkide abil tähistada.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

04.02.1935

Aasta

1935

Väljaande number

34

Lehekülg 1

6

UDK

351.746.1 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

Eesti riigi piir / Peipsi / piiririkkumised / piirivalve / seisvad veed


3.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Aegviidu järved renditakse välja. Riigimaade ja -metsade valitsus on asunud Aegviidu järvi kalapüügiks välja rentima. Peale kalade leidub siinsetes järvedes ka veel vähki. Väljarentimisele kuulub üldse 15 järve, millede arvel riik aastas renti saab kogusummas 38 krooni. Et järved väikesed, siis üksikute järvede rendihind kõigub 2-3 krooni ümber.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Järvamaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Aegviidu

Kuupäev

15.10.1935

Aasta

1935

Väljaande number

281

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Aegviidu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / seisvad veed


4.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Arbi järve rendileping jälle arutusel. Mõni aeg tagasi Elva alevivolikogu kinnitas rendilepingu, mis oli sõlmitud Meeri valla taluperemehe J. teppori ja Elva alevivalitsuse vahel osa Arbi järve kasutamise kohta. Nimelt rentis alev Teppori osa järve 15 aastaks ning kavatsus on seal kalakasvatust arendama hakata. Ühtlasi oleks rendilepingu lõppedes alevil olnud eesõigus järve ostmiseks. Rent on 20 kr. aastas. Ministeeriumis ei kinnitatud aga rendilepingut, kuna see olevat alevile koormav. Nüüd alevivolikogu võttis rendilepingu uuesti muutmatult vastu ja otsustas paluda seda kinnitada.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Elva

Kuupäev

12.07.1935

Aasta

1935

Väljaande number

186

Lehekülg 1

6

UDK

352.1Elva + 551.481.1Arbi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

alevite omavalitsus / alevivalitsus / Arbi / järved (kohtadel, konkreetsed) / külavanemad / kümnikud / seisvad veed / valdade omavalitsus / valdade piirid / vallaametnikud / vallakäskjalad / vallakasakas / vallanõukogud / vallasekretär / vallavahimees / vallavalitsus (kohtadel) / vallavanem / vallavolikogu (kohtadel)


5.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Arbi järve rendileping kinnitati. Siseminister kinnitas hiljuti Elva alevi ja Meeri valla Ala-Arbi talu peremehe Joh. Teppori vahel sõlmitud Arbi järve rendilepingu. Alev rentis selle osa järve, mis kuulub Tepporile omale 15 aastaks, makstes 20 kr. aastas rtenti. Alev tahab hakata Arbi järves arendama kalakasvatust, nagu seda tehakse Verevi järves.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Elva

Kuupäev

20.09.1935

Aasta

1935

Väljaande number

256

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Arbi + 639.3

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

Arbi / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakasvatus / seisvad veed / tiigikalandus


6.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Järv annab väetist. Sügistormid katavad Peipsi rannaliiva rammusa veekasvude korraga. Väetiseks kogutuna on sel vetikatemudal omadus parandada liivamaad, sest vetikad hoiavad alal kaua niiskust, kaitstes maad põua vastuElanikud koguvad muda hunnikutesse; pärast aiaviljade koristamist läheb see muda aedadesse. Tänavu on järv olnud väga helde, ning tihedad read pruuni väetise hunnikuid kuival rannal.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

08.10.1935

Aasta

1935

Väljaande number

274

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Peipsi + 631.8

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / maade väetamine / Peipsi / seisvad veed / väetised


7.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Kaiu ja Kääpa uputab. Viimaste suurte vihmadega on Kaiu järve ümbrus üheks lagedaks veeväljaks muutunud, nii et heinategu Seeli asund. ja Jõevalla põllupidajail, kellede heinamaad asuvad järve kaldal, on peaaegu võimatuks muutunud, kuna nii peatseks veeäravooluks pole lootusi. Samuti on ka Kääpa mõnes kohas kallastest välja tükkinud ja uputusi sünnitanud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kääpa + Kaiu

Kuupäev

30.07.1935

Aasta

1935

Väljaande number

204

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Kaiu + 551.482Kääpa + 631.61

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

heinamaad (hooldamine) / järved (kohtadel, konkreetsed) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / karjamaad (hooldamine) / kosed (konkreetsed) / looduslikud heina- ja karjamaad / ojad (konkreetsed) / seisvad veed / voolavad veed


8.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Kullalaevad ka Peipsis.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Rahva seas liigub legend, et Peipsi järve põhjas on peidetud varandusi Põhjasõja ajast, samuti uppunud laevu varandustega. Tutvustatakse rahva seas liikuvaid vastavaid kuuldusi.

Kuupäev

27.07.1935

Aasta

1935

Väljaande number

201

Lehekülg 1

3

UDK

551.481.1Peipsi + 656.612.4

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / laevaõnnetused / laevaõnnetused (kohtadel) / merehädaliste abistamine / päästejaamad (laevaõnnetused, kohtadel) / päästetööd (laevaõnnetused) / Peipsi / seisvad veed / uppunud laevad (ülestõstmine) / uppunud varandused (päästmine)


9.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Kurb pilt Peipsi äärest. Hinnatakse uputuse kahjusid.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Kestvate sadude tagajärjel on Peipsi-äärsetes valdades - Kavastu, Alatskivi, Kokora, Pala, Ranna ja Saare - tekkinud üleujutusi nii heinamaadel kui ka põldudel.

Kuupäev

06.09.1935

Aasta

1935

Väljaande number

242

Lehekülg 1

2

UDK

551.48 + 551.481.1Peipsi

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / järved (kohtadel, konkreetsed) / Peipsi / pinnaveed (üldiselt) / seisvad veed / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis


10.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Meelva järves lina ja kanepi leotamine keelatud. Kuna Meelva järv riigile kuulub, on kalade lõppemise kaitseks järves lina ja kanepi leotamise keeld maksma pandud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Võrumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Meelva

Kuupäev

09.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

214

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Meelva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / seisvad veed


11.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Pangodi järve kohad haiged. Pangodi järve kalurid on tähele pannud, et viimasel ajal on järves kohad haigestunud. Haiged kalad tulevad kalda äärde madalamasse vette, on uimased ning kaetud isesuguse limase korraga. Arvatavasti on siin tegemist mingisuguse kalade haigusega, mis on nakatanud palju kalu. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

12.06.1935

Aasta

1935

Väljaande number

157

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 551.481.1Pangodi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


12.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Peipsi järvest saadi 6-puudane säga. Mõni päev tagasi jäi ühe Peipsi kaluri võrku 6-puudane vee-elukas, keda esialgu kohapealsed kalurid pidasid tundmata loomaks, keda käis palju rahvast vaatamas. Hiljem selgus, et see elukas on säga. Haruldane kala saadeti Tallinna.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

05.09.1935

Aasta

1935

Väljaande number

241

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


13.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Peipsi jääkatte all. Peipsi on jääkatte all. Varemtekkinud jää kandis tuul dsulade tõttu Mustvee ja Lohusuu randa, kus kalurid ei pääsenud tükil ajal kalastama jääsupi pärast. Kallastelt oli võimalik väljuda paadiga, saadi hästi ahvenaid, kuna Alajõe piirkonnas oli hea latikapüük. Nüüd seatakse kiiresti korda reed, et asuda püügile hobustega.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

14.12.1935

Aasta

1935

Väljaande number

341

Lehekülg 1

3

UDK

639.21 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


14.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Peipsi kalasaak väike. ... kalasaak Peipsil on ennenägemata väheseks jäänud, kuna ei leidu ka vähemaid kalu, mil eelmistel aastatel sel ajal külluses saada oli. ... ja et ka suvine püük kuigi rikkalik polnud, on kaluritest perekonnad tõsistesse raskustesse sattunud, ...

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

12.12.1935

Aasta

1935

Väljaande number

339

Lehekülg 1

6

UDK

639.2 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / Peipsi / seisvad veed


15.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Peipsi tuletornile monteeriti tuli sisse. ... Teatavasti Rannapungerjas asub esimene Peipsi tuletorn. Majak on betoonist ehitus ja valmis möödunud aastal. Tuld süütab õhtuti tuletorni vaht, kes lähemal ajal tööle palgatakse.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

24.07.1935

Aasta

1935

Väljaande number

198

Lehekülg 1

3

UDK

656.611 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / laevaliiklus (ohutuse abinõud) / laevasõidu märgid / lootside töö / majakad / Peipsi / seisvad veed / tuletornid


16.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Peipsi veepinna alandamise tööd jatkuvad. Narva jõel Vasknarva raioonis on uuesti alanud Peipsi järve veepinna alandamistööd, mis kestavad hilja sügiseni. Peipsi veepinna alandamistööde peale on käesoleval aastal krediiti määratud 90.000 krooni ja selle töö täielikult lõpule viimine nõuab veel 300.000 krooni. Peipsi järve veepinna alalndamistöödele on võetud üle 50 töölise ja praegu on töölised peamiselt ametis jõepõhja purustamisega, kuna jiljem algab purustatud jõepõhja väljavedu järve vastavate laevade abil.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

22.05.1935

Aasta

1935

Väljaande number

138

Lehekülg 1

5

UDK

627 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / Peipsi / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / seisvad veed / veepinna alandamine / vesionas


17.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Peipsi veepinna alandamistööd kestavad. Peipsi järve veepinna alandamistööd kestavad edasi. Veepinna alandustöödel on umbes 100 inimest.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

05.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

210

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / Peipsi / seisvad veed


18.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Peipsi veepinna alandamisetööd edenevad. Veeteede valitsuse direktor Avik käis tutvunemas Peipsi veepinna alandamistöödega. Nagu kohapeal selgus , on tööd arenenud normaalselt ja tänavu on äpardusi olnud üsna vähe. Süvendustööd on lõpetatud, küll aga käib edasi põhja lõhkumine n. n. lobnitsvaiadega. See töö toimub Skarjätina lähedal ja töid tahetakse jätkata kuni 15. oktoobrini. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

14.09.1935

Aasta

1935

Väljaande number

250

Lehekülg 1

1

UDK

551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / Peipsi / seisvad veed


19.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Peipsi äärseid elanikke ähvardab tõsine hädaoht. Läinud nädalate hoovihmad on tekitanud rannarahvale tõsist hädaohtu. Suured vihmavalingud on sünnitanud uputuse Käsepää vallas, kus Omedu, Kasepää, Tiheda, Kükita ja Raja külad on täiesti suurvee võimuses. ... Raskesti kannatada saavad kartulid, mill4e vaod on vee all. ... Siguriväljad ujuvad ka suurvee all. ... karjamaa on muutunud suurte sadude tagajärjel veeväljaks.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

03.10.1935

Aasta

1935

Väljaande number

269

Lehekülg 1

6

UDK

551.48 + 551.481.1Peipsi + 631.16

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / ikaldus / järved (kohtadel, konkreetsed) / külmakahjustused / põllukultuuride saagikus (üldküsimused) / põud (saagikust mõjutavad tegurid) / Peipsi / pinnaveed (üldiselt) / saagid (põllukultuurid) / saagikus (looduslike tegurite mõju) / sademed (saagikust mõjutavad tegurid) / seisvad veed / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis


20.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Pihkva järve soppides palju parte. Partide küttimise hooaeg on juba nädala võrra tagasi alanud. Pihkva järve rikkalikel luhtadel ja kaugele sisemaale ulatuvail veesoppidel on käesoleval suvel palju parte. Kohalikud elanikud, venelased ja setud on säärastes kohis moodustanud uue jahiseaduse kohaselt küttimise piirkonnad. Kuna kohalikud elanikud ise pole jahimehed, siis on nad oma maa-alad küttidele edasi rentinud. ... saavad nad selle eest tasuks küttidelt viina. ...

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Petserimaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Petserimaa

Kuupäev

03.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

208

Lehekülg 1

5

UDK

639.12 + 551.481.1Pihkva

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / linnud (esinemine Eestis) / linnujaht / Pihkva / seisvad veed


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 33

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 140824764