Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "seisvad veed" (28)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940 kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Aegviidu järved annavad tulu. Peale loodusliku naudingu pakkumise on kujunenud Aegviidu lähemas ja kaugemas ümbruses rohkearvuliselt asuvad järved ka majanduslikuks tuluandjaks. Et neist järvedest eriti 15 järve kala- ja vähirohketeks osutuvad, siis on riik need järved välja rentinud. Järvede väiksuse tõttu saadakse renti aga iga järve kohta keskmiselt 3-4 kr. ümber.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Järvamaalt

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Aegviidu

Kuupäev

05.11.1936

Aasta

1936

Väljaande number

299

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Aegviidu + 338Aegviidu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / konjunktuur / majanduselu (üldiselt) / majanduselu (kohtadel) / majandusgeograafia (üldküsimused) / majanduskriisid / majanduspoliitika / rahvamajandus (Eestis, üldküsimused) / seisvad veed


2.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Alatskivi järv puhastamisele. tänavu kodukaunistamise aasta puhul on võetud Alatskivi ümbrus tõelisele korraldamisele, nii kohalikkude talude, organisatsioonide, riigimõisa, piirivalve, kiriku ja kooli poolt. Erilist rõhku pannakse aleviku väljaehitamisele, kuna see on viimasel ajal saanud paljude turistide peatuskohaks, oma suurepärase lossi, erilise kiriku, J. Liivi ja T. Laksi monumentide, kauni looduse, toreda pargi ja tammiku tõttu. Et Alatskivi järv on mõne aastaga rohtunud ja väga näotuks muutunud, siis hiljuti tõsteti üles küsimus, kas viimane eeltuleval suvel süvendada või vähemalt puhastada.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Alatskivi

Kuupäev

19.10.1936

Aasta

1936

Väljaande number

283

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Alatskivi + 64:635.9Alatskivi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / koduümbrus (korrastamine, kaunistamine) / kodukaunistamine / majaümbrus (korrastamine, kaunistamine) / seisvad veed


3.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Kalapüük Saadjärvel lõppes.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Neil päevil lõppes Saadjärvel kalapüük. Tänavu vähe kala. Kokku teenisid kalapüüdjad 8 loomuse peale umbes 100 krooni.

Kuupäev

17.03.1936

Aasta

1936

Väljaande number

74

Lehekülg 1

2

UDK

639.2 + 551.481.1Saadjärv

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / Saadjärv / seisvad veed


4.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Latikas kolmat korda püüdja käes.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Võrus Tamula järvel korraldati kontrollpüük. Tõmmati välja 1931. aastal märgistatud latikas. Latikas kaalus siis 730 grammi ja oli 38,5 cm pikk. Nüüd kaalus kala 900 grammi. Kalad kasvavad Tamulas aeglaselt. Haugide hulk väike.

Kuupäev

09.07.1936

Aasta

1936

Väljaande number

181

Lehekülg 1

1

UDK

639.21 + 551.481.1Tamula

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / Tamula / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


5.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Peipsi järve veepinna alandamistööd algasid. Veepinna alandamistöö on seni maksma läinud 1.200.000 kr. süvendustöödest 80 prots. tehtud. Peipsi järve veepinna alandamistööd algasid uuesti. Esialgu on tööle rakendatud kivitõste laev väikese arvu töölistega. Mõne päeva pärast võetakse juurde 30 töölist ja kui algavad purustustööd jõesänges, siis võetakse lühemaks ajaks veel 150 töölist juurde. Peipsi järve veepinna alandamistöödest, mis algasid mõni aasta tagasi, on teostatud 80 prots., ... See tehtud töö on seni maksma läinud 1.200.000 krooni ja lõpuosa töö läbiviimine läheb maksma veel 30.000 krooni.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

25.04.1936

Aasta

1936

Väljaande number

110

Lehekülg 1

1

UDK

627 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / Peipsi / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / seisvad veed / veepinna alandamine / vesionas


6.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Peipsi kala vallutab Järva turge. Järvamaal peetavatele turgudele ja laatadele on sügisel ikka rohkem ja rohkem Peipsi kala müügile tooma hakatud. Eriti rohkesti on müügile ilmunud Peipsi ahvenaid ja kiisku, mis turud ja laadad juba peaaegu täielikult vallutanud ja teised kalaliigid müügilt kõrvale tõrjunud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Järvamaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

05.11.1936

Aasta

1936

Väljaande number

299

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


7.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Peipsi põhjast leiti suure looma luid. Peipsi süvendustöödel leiti Piirissaare juurest järve põhjast suure looma konte. Süvendaja kopp tõi koos mudaga välja looma alumise lõualuu ja teisi luustiku osi, mis toimetati Sisevete sadamate kapteni R. Vatseli korraldusse. ..., kuid tõenäoliselt on tegemist suure põdra luustiku osadega. Kondid leiti umbes 1,5 m sügavuse turbakihi alt, mille peal oli veel umbes 1 m sügavune vesi. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

23.09.1936

Aasta

1936

Väljaande number

257

Lehekülg 1

2

UDK

627 + 551.481.1Peipsi + 902.6

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

arheoloogia / arheoloogilised kaevamised (kohtadel) / arheoloogilised leiud (kohtadel) / arheoloogilised mälestusmärgid (kohtadel) / eesti arheoloogia / hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / kalmed (kohtadel) / linnamäed (kohtadel) / maa-alused käigud (kohtadel) / maalinnad (kohtadel) / muistised (kohtadel) / Peipsi / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / seisvad veed / veepinna alandamine / vesionas


8.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Peipsil ja Pihkva järvel süüdati tuleboid. Kuna ööd juba muutunud pimedaks, siis neil päevil süüdati Peipsil ja Pihkva järvel kõik tuleboid. Järvemärke korraldamas viibib riigilaev "Uku". Kaks uut sihttuld asetati Pihkva järvele Budovitshi sadama sissesõidutee tähistamiseks. Teatavasti käesoleval suvel süvendati Budovitshi sadama sissesõidukanal, mille tähistamiseks asetati nüüd ka sihttuled.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

22.08.1936

Aasta

1936

Väljaande number

225

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Peipsi + 551.481.1Pihkva + 656.611

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / laevaliiklus (ohutuse abinõud) / laevasõidu märgid / lootside töö / majakad / Peipsi / Pihkva / seisvad veed / tuletornid


9.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Peipsile kaks uut sadamat. Süvendamisel veeti välja 33.750 kuupm. mulda.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Uus sadam valmis Piirissaarel. Süvendustööde kirjeldus. arvulisi andmeid. Teine uus sadam valmis Pihkva järve ääres Pudovitsi külas.

Kuupäev

05.08.1936

Aasta

1936

Väljaande number

208

Lehekülg 1

6

UDK

627 + 551.481.1Peipsi + 656.615

Märksõnad

dokid / hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kaid / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / muulid / paadisadamad (kohtadel, konkreetsed) / Peipsi / sõjasadamad / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / sadamad (ehitus, süvendamine, tegevus) / sadamaehitused / seisvad veed / välismaa laevad (Eesti sadamates, kohtadel) / veepinna alandamine / vesionas


10.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Peipsile kerkib saar. Kui Lammassaare lambakarjane andis karjast ära venelastele kolm Lohusuu meeste lammast viina eest.

Zhanr

Pikem sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Umbes 100 aastat tagasi asus Peipsis, Lohusuu kohal, saar. Saart kutsuti Lammassaareks. Kuidas Lammassaar oma nime sai. Peipsi veepind langeb.

Kohanimi

Lohusuu

Kuupäev

01.08.1936

Aasta

1936

Väljaande number

204

Lehekülg 1

2

UDK

4E-311 + 551.481.1Peipsi + 398.33Lohusuu

Märksõnad

ühingute nimed / ebausk / eesti kohanimed / järved (kohtadel, konkreetsed) / jaamanimed / kohanimed (eestistamine) / kummitused (kohtadel) / mõisanimed / maa-alused käigud (kohtadel) / peidetud varandused (kohtadel) / Peipsi / rahapajad (kohtadel) / rahvapärimused (üksikute paikkondadega seotud, kohtadel) / seisvad veed / tänavate nimed / toponüümika / vallanimed


11.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Pühajärv jääb Pühajärve vallale. Otepää linnavalitsus esines sooviga saada Pühajärve suvituskoht täielikult linna administratiivpiirkonda, kuid sellele on vastu nii Pühajärve vallavalitsus kui ka riigiparkide valitsus, kelle valdusse Pühajärv nüüd kuulub.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Otepäält.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Otepää + Pühajärve

Kuupäev

06.05.1936

Aasta

1936

Väljaande number

121

Lehekülg 1

6

UDK

352.3Otepää + 352.1Pühajärve + 551.481.1Pühajärv + 613.76Pühajärve

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

alevite omavalitsus / alevivalitsus / järved (kohtadel, konkreetsed) / külavanemad / kümnikud / kuurordid (suvituskohana, kohtadel, konkreetsed) / linnaomavalitsus (üldküsimused, kohtadel) / linnapea / linnaseadus / linnatöölised / linnateenijad / linnavalitsus (selle osakonnad, ametid) / linnavolikogu (kohtadel) / Pühajärv / puhkekodud (kohtadel, konkreetsed) / raad / seisvad veed / supelrannad (kohtadel, konkreetsed) / suvitajad, puhkajad (üldiselt) / suvitamine / suvituskohad (kohtadel, konkreetsed) / talikuurordid (kohtadel) / ujulad (kohalikud, konkreetsed) / valdade omavalitsus / valdade piirid / vallaametnikud / vallakäskjalad / vallakasakas / vallanõukogud / vallasekretär / vallavahimees / vallavalitsus (kohtadel) / vallavanem / vallavolikogu (kohtadel)


12.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Röövpüük hävitanud Pühajärve kalad. Ehk küll Pühajärvest kalapüük seni keelatud, on kalapüüki järvest salajasel viisil siiski harrastatud ja nimelt salapüügi näol. Sellise salapüügi tõttu on Pühajärve kalade arv tunduvalt vähenenud, eriti aga kohade arv, mille tõttu majapidamise kahju saanud. Et kalapüüki Pühajärves kindlakujuliselt korraldada, selleks on põllutööministeeriumi kalandusbüroo juhatajal väljatöötamisel järve kasutamise määrus, milles ette nähtud püügikord aastate järele. ...

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

06.09.1936

Aasta

1936

Väljaande number

270

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 551.481.1Pühajärv + 343.77

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalapüük (loata) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / loomade karjatamine (võõral maa-alal) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / metsavargus / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Pühajärv / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / röövpüük / salakütid / salaküttimine / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


13.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Saadjärve kalad, vähid ja kitsepiim.

Zhanr

Olukirjeldus

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

13.03.1936

Aasta

1936

Väljaande number

70

Lehekülg 1

6

UDK

8E-4 + 551.481.1Saadjärv

Märksõnad

esseed (eesti autorid) / järved (kohtadel, konkreetsed) / olukirjeldused (eesti autorid) / publitsistika (eesti autorid) / Saadjärv / seisvad veed


14.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Seal, kus oodatakse külma põhjatuult. Praaga kalamehed mures vähese kalasaagi pärast. - Siig ei tule mõrdadesse, kuna puudub külm põhjatuul. - Mõrdademets Emajõe suus. - Mõrraga on püütud kuni 5 kg siig. - Kalurid saavad head lisasissetulekut kalamarja müügist. - Luts oma ahnuses sööb mõrras väiksemaid kalu. Tutvumiskäik Praaga kalurite külla.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

3 fotot. Peipsi ääres asuv kaluriküla Praaga. Praaga kalurite elu-olust. Kalamehed jutustavad tänavusest kalasaagist.

Kuupäev

19.11.1936

Aasta

1936

Väljaande number

313

Lehekülg 1

5

UDK

639.2Praaga + 551.481.1Peipsi + 639.21

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalastamine (siseveekogudel) / kalurid (üldküsimused) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / Praaga / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


15.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Sekeldusi Peipsi rannariba omandusõigusega. Viimasel ajal on sagenenud mõnelpool Peipsi kaldal tülid rannamaade peremeeste ja kalurite vahel, kuna peremehed peavad kinni vanadest traditsioonidest, ega lase oma maa kohal järvel kalu püüda, põhjendades oma keeldu sellega, et peale ostetud maaõiguse on oma krundi kohal Peipsi järves ka kalapüügiõigus, mida tõendavat järveäärsete talude kinnitusjaoskonna registrites. ...

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Peipsiäärne

Kuupäev

03.04.1936

Aasta

1936

Väljaande number

91

Lehekülg 1

4

UDK

333.34 + 639.2 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / kinnisvara (üldiselt) / kinnisvarade hindamine / kinnisvara sundvõõrandamine / kreposteerimine / maa hindamine, kinnistamine / maakataster / Peipsi / seisvad veed


16.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Süvendamistööd Peipsil.Täna sõitis Tartu sadamast välja süvendaja "Ost" koos 3 praami ja vedurlaevaga. Laevade karavan sõidab Mustveesse, kus algab süvendamine. Peale süvendustööde lõppu Mustvees süvendaja "Ost" asub tööle Piirisaare kanali suus. Möödunud aastal süvendati käsitsi Piirisaare kanal, käesoleval suvel on kavatsus süvendada laevasõidu teed kanali suu kohal.Edaspidi laevad pääsevad kanali suus kohe sadamasilla äärde.

Rubriik

Tartu teated. Lühidalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Piirissaare

Kuupäev

06.05.1936

Aasta

1936

Väljaande number

121

Lehekülg 1

7

UDK

627 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / Peipsi / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / seisvad veed / veepinna alandamine / vesionas


17.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Verevi järve kalarikkus tõuseb. Elvas on Verevi järv juba mitmendat aastat kaitse all ja seal on keelatud röövpüük. Mullu lasti järve paarsada tuhat havimaimu. Ka tänavu on lastud järve havimarja. Järve kalarikkust loodetakse lähemail aastail tublisti tõsta.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Elva + Verevi

Kuupäev

28.05.1936

Aasta

1936

Väljaande number

143

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Verevi + 639.3Elva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakasvatus / seisvad veed / tiigikalandus


18.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Vissi-Viisjaagu järv madalamaks. Vissi-Viisjaagu veeühing pidas peakoosoleku, kus oli koos 39 liiget. Arutusele tuli Vissi-Viisjaagu järvede veepinna alandamise küsimus. Aastate eest kaevati mõlemaist järvedest läbi kanal, millise kaudu juhiti järve vesi Elva jõkke. Aastate jooksul on aga kaevatud kanal ummistunud ja vesi järvedes uuesti tõusnud. Koosolek otsustas nimetatud kanalit uuesti süvendada terves ulatuses ja selleks määrati summasid 550 krooni. Töö tuleb vähempakkumisele. Kanali pikkus on ligemale 5 km ja läbistab palju heinamaid.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Vissi

Kuupäev

03.07.1936

Aasta

1936

Väljaande number

175

Lehekülg 1

7

UDK

631.6(06)Vissi, Viisjaagu + 551.481.1Vissi + 551.481.1Viisjaagu + 631.6 + 627Vissi, Viisjaagu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / järved (kohtadel, konkreetsed) / jõgede süvendamine (maaparandus) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / kivide koristamine (põllumajanduse otstarbeks) / maaparandus / melioratsioon / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / seisvad veed / soode kuivendamine (põllumajanduse otstarbeks) / sooparanduse seltsid (maaparandus, kohtadel, konkreetsed) / uudismaad (kasutamine põllumajanduses) / veeühingud (kohtadel, konkreetsed) / veepinna alandamine / vesionas / Viisjaagu


19.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Vissi-Viisjaagu kraavitööd algasid. Vissi-Viisjaagu veeühingu korraldusel ja kulul algasid kraavitööd, millised peavad alandama Vissi ja Viisjaagu järvede veepinda ja kuivatama järvede ümbruse maapinda. Tööd lähevad maksma ühingul 495 krooni. Kraavi pikkus on 4-5 km. On ka vana kraav, milline tuleb puhastamisele. Nende tööde lõpetamisega on kerkinud päevakorrale ühingu likvideerimine.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Vissi

Kuupäev

17.07.1936

Aasta

1936

Väljaande number

189

Lehekülg 1

4

UDK

631.6(06)Vissi, Viisjaagu + 631.6Vissi, Viisjaagu + 551.481.1Vissi + 551.481.1Viisjaagu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / jõgede süvendamine (maaparandus) / jõgede süvendamine (maaparandus), organisatsioonid / kivide koristamine (põllumajanduse otstarbeks) / kivide koristamine (põllumajanduse otstarbeks), organisatsioonid / maaparandus / maaparandus, organisatsioonid / melioratsioon / melioratsioon, organisatsioonid / seisvad veed / soode kuivendamine (põllumajanduse otstarbeks) / soode kuivendamine (põllumajanduse otstarbeks), organisatsioonid / uudismaad (kasutamine põllumajanduses) / uudismaad (kasutamine põllumajanduses), organisatsioonid / Viisjaagu


20.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Voogudest toodi päevavalgele 5400 vagunit muda. Tänavu suvel on Emajões ja Peipsi järves viidud läbi süvendustöid laiaulatuslikumalt kui kunagi varematel aastatel. nagu selgub Sisevete Sadamate kapteni andmestikust on süvendaja "Ost" koos vedurlaevaga "Ilmarine" ja mõnda aega "Omedoga" töötanud Emajõel ja peipsil 29.aprillist kuni 15.oktoobrini. Süvendaja töötas ligi 30 töölisega vahetpidamata kahe vahetusega. Süvendustööd juhtis "Osti" kapten Kokla. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Arvulisi andmeid süvendutööde kohta.

Kuupäev

29.10.1936

Aasta

1936

Väljaande number

293

Lehekülg 1

7

UDK

627 + 551.481.1Peipsi + 551.482Emajõgi

Märksõnad

hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / järved (kohtadel, konkreetsed) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / Peipsi / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / seisvad veed / veepinna alandamine / vesionas / voolavad veed


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 28

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 140361196