Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "seisvad veed" (40)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940 kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Erakordne kalade suremus Võrtsjärves. Võrtsjärve Tartumaa-poolsele kaldale on viimastel päevadel lained kandnud rohkesti surnud kalu. ... Rõngu 2. rajooni konstaabel pöörduski teisipäeval [30.mai] Rõngu vallavalitsuse poole, et vallavalitsus teeks järveäärsete maade omanikele kohustuseks kalade kiire koristamise. ... Nagu kaluritelt kuuldub, pole enam ammu sellist suurt ja massilist kalade suremist esinenud. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

01.06.1939

Aasta

1939

Väljaande number

145

Lehekülg 1

2

UDK

639.2 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (seadused, määrused) / kalandus (üldküsimused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / seisvad veed / Võrtsjärv


2.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Jõesuus puhastatakse laevateed. Kuna Võrtsjärv on madal ja liivarohke, siis täidab vesi laevasõiduteed siin kiirelt liivaleedetega. Käesoleval suvel alustas muulide vahel tööd süvendaja, mis liiva kaldale hunnikusse tõstab ja laevatee jälle sõidetavaks süvendab. On loota, et see töö sügiseks lõpule jõuab.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Viljandimaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Jõesuu

Kuupäev

18.08.1939

Aasta

1939

Väljaande number

220

Lehekülg 1

5

UDK

551.481.1Võrtsjärv + 627Jõesuu + 656.6

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

auruparved / hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / laevandus / laevasõiduamet / mereasjanduse peavalitsus / merelaevandus / merendus / parveühendus / praamiühendus / seisvad veed / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / transport (siseveekogudel) / veepinna alandamine / veeteed (üldküsimused) / veetransport (juhtivad asutused) / veetransport (üldküsimused) / vesionas / Võrtsjärv


3.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Järvel ei tohi kalastda. Uue kalandusseaduse põhjal Viljandi linnal lõppes rendileping järve kasutamise asjus põllutööministeeriumiga. selle tõttu linn ei tohi praegu välja anda õngitsemislubasid, milliseid asjast huvitatutel varemalt oli võimalik saada talvelgi. Klalpüük järvel on praegu täiesti keelatud. Järvevahil A. Sangal oli neil päevil suurem kokkupõrge ühe omavolilise õngitsejaga, milline tuleb lahendamisele kohtus.

Rubriik

Läbi kodumaa linnade. Viljandi.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Viljandi

Kuupäev

02.02.1939

Aasta

1939

Väljaande number

32

Lehekülg 1

6

UDK

639.2 + 551.481.1Viljandi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / seisvad veed


4.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kaarnajärv kääb riigijärveks. Otepää linnast umbes kilomeetri kaugusel Otepää valla piires asub Kaarnajärv, mille kasutamine uue kalapüügi seaduse järele eei lähe järve kaldaomanikele, vaid see järv jääb riigijärveks, sest ta moodustab omaette kalanduskrundi. Järve ei rendita ka enam välja nagu seni, vaid hakatakse andma püügilubasid. Õngitsemise kui ka võrgupüügi lubasid antakse hooaja peale kui ka üksikjuhtudeks

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Otepää

Kuupäev

16.04.1939

Aasta

1939

Väljaande number

102

Lehekülg 1

7

UDK

551.481.1Kaarnajärv + 639.21Otepää

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / Kaarnajärv / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


5.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kalade suremine Võrtsjärvel pole veel lõppenud. Venamate kalurite tähelepanekute kohaselt ei ole veel lõppenud Võrtsjärvel kalade suremine, kuigi on muutunud vähemaks. Endisel viisil järve-äärsetes vetes on märgata uimaseid kalu, mis mõne päeva pärast surnuina uhtuvad kaldale.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Valgamaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

05.07.1939

Aasta

1939

Väljaande number

176

Lehekülg 1

5

UDK

639.2 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (seadused, määrused) / kalandus (üldküsimused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / seisvad veed / Võrtsjärv


6.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Mis põhjustab massilise kalasuremise Võrtsjärves? Kalurite arvates on taud hävitanud juba 10 prots. kaladest.

Zhanr

Pikem sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Arvamusi kalade suremise kohta Võrtsjärves. Ka kümmekond aastat tagasi laastas Võrtsjärve kalataud.

Kuupäev

07.06.1939

Aasta

1939

Väljaande number

151

Lehekülg 1

6

UDK

639.2 + 551.481.1Võrtsjärv

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (seadused, määrused) / kalandus (üldküsimused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / seisvad veed / Võrtsjärv


7.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Pangodi järves vesi alla langenud. Erakordse suve tõttu on Pangodi järve pind alanenud ligi meetri võrra. Ümbruskonna inimesed nii madalat veeseisu Pangodi järves pole näinud. Kahes järvega ühenduses olevas järvesopis - Hurdakaelas ja Porijärves on vett sügavamal kohal ainult 1-2 meetri sügavuselt.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

28.10.1939

Aasta

1939

Väljaande number

291

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Pangodi + 551.5E

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / järved (kohtadel, konkreetsed) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / seisvad veed / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / öökülmad (Eestis)


8.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Partide paradiis rukki alla. Juba aastaid kestnud Võrtsjärve vee alanemine on käeoleval aastal jõudnud haripunkti. vee alt vabanenud maa-alasid, mis mõni aasta tagasi olid partide "paradiisiks", on hakatud kasutama kultuurmaadeks. suurel arvul on üles haritud senini täiesti kasutamata maalahmakaid, mis tuleval aastal lokkavad rukkiväljadena.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

07.10.1939

Aasta

1939

Väljaande number

270

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Võrtsjärve

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / seisvad veed / Võrtsjärve


9.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Peipsi osaliselt jääkattes. Möödunud nädala viimastel päevadel valitsenud külmade ilmade mõjul on Peipsi järvele hakanud tekkima jääkate. Kallaste linna kohalt on järvepind juba silmapiiri ulatuses jääs, kuna vaba vett üldse ei ole näha. Eemal, Alatskivi valla kohal aga on jääkate kitsam, kuna vaba vesi on rannast nähtav. Jää on 3-4 sm paks. kalapüük Peipsi järvel seisab ligemale nädalapäevi

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

29.11.1939

Aasta

1939

Väljaande number

323

Lehekülg 1

3

UDK

551.5E + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / järved (kohtadel, konkreetsed) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / Peipsi / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / seisvad veed / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / öökülmad (Eestis)


10.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Peipsi veepind erakordselt madal. Vasknarva kohal jäi kuivale muistse kalmistu asupaik ja Lohusuu juures tekkis 400-ha saar.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Põuase suve tagajärjel on Peipsi pind langenud erakordselt madalale. Tartu ja Vasknarva liinil sõitev aurik Poseidon ei pääse Vasknarva sadamasilla juurde. Vasknarva küla taga on lagedale ilmunud muistne kalmistu. 1871. aasta sügisel suure tormiga uhuti kalmistu järve. Kirjeldus sellest sündusest. Peipsi läänekaldal Lohusuu kohal on üle paljude aastate nähtavale ilmunud legendaarne Lammassaar ehk Sahmen. Saar on 400 ha suurune.

Kohanimi

Vasknarva

Kuupäev

31.10.1939

Aasta

1939

Väljaande number

294

Lehekülg 1

5

UDK

551.481.1Peipsi + 656.615Vasknarva + 551.5E

Märksõnad

dokid / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / järved (kohtadel, konkreetsed) / jääolud (Eestis) / kaid / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / muulid / paadisadamad (kohtadel, konkreetsed) / Peipsi / põud (Eestis) / sadamad (ehitus, süvendamine, tegevus) / sadamaehitused / sademed (Eestis) / seisvad veed / sõjasadamad / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / välismaa laevad (Eesti sadamates, kohtadel) / öökülmad (Eestis)


11.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Peipsil purustati Kalevipoja lingukive. Veeseis emajões ja peipsil on madal. Ka Emajõe alamjooksul laevaliiklemine raskendatud. Jänese silla juures tõstetakse välja kive. - Kuni 100.000 kurki päevas laevadel Tartu.

Zhanr

Pikem sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Iga-aastased korraldustööd Emajõe ja Peipsi veskikondades jõuavad lõpule. Ülevaade korraldustöödest. Peipsis asuvate suurte kivide, mis laevaliiklusele ohtlikud, purustamine. Madal veepind Peipsil. Raskused võõpsu sadama kasutamisega. Erasadama ehitamise võimalused endise Raudsepa talu kohale.

Kuupäev

06.08.1939

Aasta

1939

Väljaande number

208

Lehekülg 1

7

UDK

627 + 551.48 + 551.481.1Peipsi + 656.6

Märksõnad

auruparved / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / laevandus / laevasõiduamet / mereasjanduse peavalitsus / merelaevandus / merendus / parveühendus / Peipsi / pinnaveed (üldiselt) / praamiühendus / seisvad veed / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / transport (siseveekogudel) / veepinna alandamine / veeressursid / veeseis / veeteed (üldküsimused) / veetransport (juhtivad asutused) / veetransport (üldküsimused) / vesionas / üleujutused (üldiselt)


12.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Peipsil uisutatakse. Hiljutisele sulale järgnev külm kattis Peipsi osaliselt uue jääga. Looduslikku liuvälja ei jäta kasutamata noorsugu, keda hommikust õhtuni võib näha uiskudel järveavaruses. Pühapäeval tehti proovisõitu ka ainsa peipsi põhjarannikul leiduva jääpurjekaga, mille omanikuks on Mustvee jaoskonnakohtu sekretär V. Sorgus.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

25.01.1939

Aasta

1939

Väljaande number

24

Lehekülg 1

7

UDK

796.91 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / liuväljad (kohtadel) / Peipsi / seisvad veed / uisutamine


13.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Pihkva järve jahiparadiisi lõpp. Järv taganeb ja roostikud jäävad kuivaks.

Zhanr

Olukirjeldus

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Pihkva järve veepinna alandamine on põhjustanudlindude pesitsuspaikade kuivenemise. Tänavu veeseis madal ka pikast põuaperioodist. Madal veeseis mõjutab ka kalastamisolusid. Kalamehed harrastavad kurkide ja sibulate kasvatamist.

Kuupäev

28.07.1939

Aasta

1939

Väljaande number

199

Lehekülg 1

4

UDK

551.481.1Pihkva + 639.21

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Pihkva / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


14.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Päidla järved renditi välja. Otepää metskonna kantseleis renditi avalikul enampakkumisel välja kalapüügi õigused riigile kuuluvatel Otepää vallas asuvatel Päidla järvel ja Suurjärvel. Pakkumise alghinnaks oli 80 kr., kuid rent aeti kalliks - 130 kr. aastas. Rentijaks sai Aug. Maranik Päidla Lutikult, kes kuuldavasti seda õigust Neeruti-Päidla jahiseltsiga jagab.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Otepää + Päidla

Kuupäev

19.05.1939

Aasta

1939

Väljaande number

134

Lehekülg 1

6

UDK

639.21Päidla + 639.2Otepää + 551.481.1Päidla

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (seadused, määrused) / kalandus (üldküsimused) / kalapüügiseadus / kalastamine (siseveekogudel) / kalurid (üldküsimused) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


15.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Pühajärve riigiosal õngitsemine vaba. Pühajärvel moodustati kalapüügipiirkond, kuhu osanikena kuuluvad Pühajärve riigipark ja Otepää metskond ning mitmed talupidajad ümber järve. Kalapüügi-piirkonna osanikel on õigus kalu püüda õngega, landiga ja spinninguga ja seda püüki võivad nad igaüks oma piirkonnas ka võõrastele lubada. ...

Rubriik

Läbi kodumaa linnade. Otepäält.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Otepää + Pühajärve

Kuupäev

18.05.1939

Aasta

1939

Väljaande number

133

Lehekülg 1

8

UDK

639.2Otepää + 639.21Otepää + 551.481.1Pühajärve

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (seadused, määrused) / kalandus (üldküsimused) / kalapüügiseadus / kalastamine (siseveekogudel) / kalurid (üldküsimused) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


16.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Riiska järve ümbrust ühistööga korraldama. Möödunud nädalal Tõrva linnavalitsus võttis järjekorralise suvitusolu tõstmise tööna käsile Riiska järve ümbruse korraldamise. ...

Rubriik

Läbi kodumaa linnade. Tõrvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Korradustöödest ülevaade.

Kohanimi

Tõrva

Kuupäev

21.05.1939

Aasta

1939

Väljaande number

136

Lehekülg 1

8

UDK

551.481.1Riiska + 352.3Tõrva + 613.76Tõrva

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kuurordid (suvituskohana, kohtadel, konkreetsed) / linnaomavalitsus (üldküsimused, kohtadel) / linnapea / linnaseadus / linnateenijad / linnatöölised / linnavalitsus (selle osakonnad, ametid) / linnavolikogu (kohtadel) / puhkekodud (kohtadel, konkreetsed) / raad / Riiska / seisvad veed / supelrannad (kohtadel, konkreetsed) / suvitajad, puhkajad (üldiselt) / suvitamine / suvituskohad (kohtadel, konkreetsed) / talikuurordid (kohtadel) / ujulad (kohalikud, konkreetsed)


17.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Siiamarja saadi vähe. Marja liitrist maksetakse kuni 5 krooni. Kesknädalal jõudsid Praagalt ja Piirisaarelt tagasi sinna saadetud siiamarja kogujad. Lähematel päevadel sõidavad marjakogujad jälle tagasi, et oma tööd jätkata. Esimene marjakogumise periood möödus õige tagasihoidlikult ning kalamarja saadi ainult vähemal määral. Seda põhjustas suurel määral asjaolu, et külmade ilmade tõttu ei viinud kalurid püüniseid välja, sest kardeti ujuvjää tekkimist, mis oleks võinud püüniseid rikkuda. Kalameestele maksetakse siiamarja liitrist kuni 5 krooni-

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

09.11.1939

Aasta

1939

Väljaande number

303

Lehekülg 1

8

UDK

639.21 + 639.3 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakasvatus / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tiigikalandus / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


18.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Siiamarja-saak oli tänavu väike. Marja liitrist makseti 5 krooni.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Praagalt ja Piirissarelt jõudsid tagasi Peipsi siiamarja kogujad. Koguti 20 liitrit, igas liitris 50.000 marjatera.

Kuupäev

22.11.1939

Aasta

1939

Väljaande number

316

Lehekülg 1

8

UDK

639.21 + 639.3.006 + 551.481.1Peipsi

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakasvandused / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


19.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Suvitajaid 2015. Reedeks [18.aug.] tõusis Elvas suvitajate arv 2015-le, kelledest alaliselt on kohal ligi 1500 suvitajat. - Reedel [18.aug.] katkestati Elvas tänavate niisutamine vee puuduse pärast. Nimelt on Verevi järve veepind alanenud sedavõrd, et pumbajaam ei anna vett.

Rubriik

Läbi kodumaa linnade. Elvast.

Zhanr

2 sõnumit

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Elva + Verevi

Kuupäev

20.08.1939

Aasta

1939

Väljaande number

222

Lehekülg 1

7

UDK

628.1Elva + 628.4Elva + 551.481.1Verevi + 613.76Elva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

asulate korrashoid ja puhastamine / heakord (asulates, linnades) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kaevud / kuurordid (suvituskohana, kohtadel, konkreetsed) / lumevedu tänavatelt (heakord) / majanumbrid / prügivedu tänavatelt (heakord, kohtadel) / puhkekodud (kohtadel, konkreetsed) / puurkaevud / seisvad veed / supelrannad (kohtadel, konkreetsed) / suvitajad, puhkajad (üldiselt) / suvitamine / suvituskohad (kohtadel, konkreetsed) / talikuurordid (kohtadel) / tänavasildid (heakord) / tänavate liivatamine (heakord) / tänavate puhastamine (kohtadel) / ujulad (kohalikud, konkreetsed) / veevärk / vesivarustus / vesivarustus ja kaevud (üksikutes linnades, asulates, kohtadel)


20.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Talvine noodapüük jääb ära. Ivan Filosofov, kalur, kes elab Peipsi ääres ja on varemalt korduvalt Viljandi järvel teostanud talvist noodapüüki, esines linnavalitsusele palvega, et temale võimaldataks seda eelolevalgi talvel. Kuna aga järve kuuluvuse küsimus on praegu alles lahtine ja Riigikohus peab küsimuse veel otsustama, siis linnavalitsus tänavu noodapüüki korraldada ei kavatse, millest teatab J. Filosofovile.

Rubriik

Läbi kodumaa linnade. Viljandist.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Viljandi

Kuupäev

26.11.1939

Aasta

1939

Väljaande number

320

Lehekülg 1

7

UDK

639.21Viljandi + 551.481.1Viljandi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 40

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 140358036