Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "ilmateated (Eesti kohta)" (101)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940 kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Häda joogiveega Narvatagustes külades. Veepuudus Narvatagustes külades on pikaajalise põua tagajärjel muutunud üsna teravaks. ...Üksikud talunikud, kelle kaevudes leidub veel tilgake vett, on lausa hädas naabritega, kes käivad öösiti veevargil. ... Ka Alutagusel ja Narva äärelinnaosades annab end veepuudus valusasti tunda. sillamäe elanikud ei raatsi enam kaevudest vett võtta pesu pesemiseks ning käivad nüüd pesemas mererannal, kuju on pesuköökidest katlad viidud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

23.08.1939

Aasta

1939

Väljaande number

225

Lehekülg 1

7

UDK

628.1Virumaa + 551.5E

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kaevud / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / puurkaevud / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / veevärk / vesivarustus / vesivarustus ja kaevud (üksikutes linnades, asulates, kohtadel) / Virumaa / öökülmad (Eestis)


2.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Härmatise mõjul katkesid Valgamaal telefonijuhtmed. Teisel jõulupühal tekkis Valgamaal tugev härmatis. selle mõjul kohati paindusid puude oksad maani ning telefoni traadid olid kui jämedad köied. Raske härmatise alla katkes mitmel pool telefonijuhtmeid ning paljud liinid olid rikkes.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

28.12.1939

Aasta

1939

Väljaande number

349

Lehekülg 1

7

UDK

628.91Valgamaa + 551.5EValgamaa

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

elektrienergia (kasutamise tariifid) / elektrifitseerimine (asulad, linnad) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / Valgamaa / valgustus (asulad, linnad) / valgustusseadmed / öökülmad (Eestis)


3.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Inimesed seisavad veesabas. Pikemat aega kestnud kuumade ilmade ja sademete puuduse tagajärjel on Pärnumaal mitmel pool, eriti aga kõrgematel kohtadel, kaevudest lõppenud vesi. Seda käiakse hankimas sageli kuni mitme kilom. tagant kaevudest, kus vett veel leidub. Mitmel pool tekib sel puhul veesabasid: ämbrid käes, oodatakse kannatlikult pääsemist raketeni.

Rubriik

Läbi kodumaa linnade. Pärnust.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

15.08.1939

Aasta

1939

Väljaande number

217

Lehekülg 1

7

UDK

551.5EPärnumaa

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / Pärnumaa / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / öökülmad (Eestis)


4.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Jää vigastas purjekat. Esmaspäevane [13.veebr.] tugev jääliikumine vigastas Triigi sadamat, ära viies Veeteede Talitusele kuuluva plink-aparaadi. Triigi sadama lähedale kuhjusid umbes 3 meetri kõrgused jääväljad. Jää tekitas vigastusi ka Triigi sadamasilla lähedal seisvale purjekale "Luisele", pressides sisse laeva ahtrilaudu. kahju on suur. Abruka saare ja Kuressaare ja Vilsandi saare ning Kihelkonna vahelt on jää sedavõrd ära viidud, et teisipäeval juba algas paadiühendus.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Triigi

Kuupäev

15.02.1939

Aasta

1939

Väljaande number

45

Lehekülg 1

5

UDK

551.5E + 656.615Triigi + 656.612.4Luise

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / dokid / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kaid / kliima (Eestis, üldiselt) / laevaõnnetused / laevaõnnetused (kohtadel) / loodusõnnetused (Eestis) / Luise / merehädaliste abistamine / muulid / päästejaamad (laevaõnnetused, kohtadel) / päästetööd (laevaõnnetused) / põud (Eestis) / paadisadamad (kohtadel, konkreetsed) / sõjasadamad / sadamad (ehitus, süvendamine, tegevus) / sadamaehitused / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / uppunud laevad (ülestõstmine) / uppunud varandused (päästmine) / välismaa laevad (Eesti sadamates, kohtadel)


5.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Jääummistus Narva jões pani elaktrijaama seisma. Narva jões vee vähesuse tõttu tekkis esmaspäeva õhtul kl. 1 / 4 5 Virumaa Elektri A.-S. jõujaamas rike, mille tagajärjel kogu Narva linn, N.-Jõesuu ja Türsamäe piirkond jäid pimedusse. Nimelt oli elektrijaama turbiini ette kuhjunud niivõrd palju ajujääd, et turbiini ratas jäi seisma. ... Vasknarva jäätõketele lisaks on tekkinud uusi jääsulgusid Kulgu sadama lähedal saarte piirkonnas, kus on jõesäng üsna madal. Sinna saadeti suurkäitiste erimeeskond jääsulgu purustama.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

12.12.1939

Aasta

1939

Väljaande number

336

Lehekülg 1

9

UDK

551.5E + 551.482Narva + 662.73Vaiv., Sillamäe TK

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kliima (Eestis, üldiselt) / kosed (konkreetsed) / loodusõnnetused (Eestis) / ojad (konkreetsed) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / Türsamäe õlitehas / voolavad veed / öökülmad (Eestis)


6.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kaevud jäävad kuivaks. Põuane suvi on maal hakanud avaldama mõju kaevudele. Paljud talupidajad, kelledel õhemad kaevud, kaebavad, et kaevud ei anna enam vett ja seda tuleb vedada nii toidu valmistamiseks kui ka loomadele kilomeetri kauguselt. Ka jõed ja ojad on paljudes kohtades jäänud üsna veevaeseks, viimased paiguti päriselt kuivamas.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Viljandimaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

22.07.1939

Aasta

1939

Väljaande number

193

Lehekülg 1

7

UDK

551.5E + 628.1Viljandimaa

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kaevud / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / puurkaevud / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / veevärk / vesivarustus / vesivarustus ja kaevud (üksikutes linnades, asulates, kohtadel) / Viljandimaa / öökülmad (Eestis)


7.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kanepis süvendatakse kaevusid. Tänavune eriti kuiv suvi ja samasugune sügis on mõjunud niipalju, et Kanepis ja ümbruskonnas on kaevud jäänud veest tühjaks ning vett tuli vedada mitmete kilomeetrite kauguselt järvedest. Nüüd välistööde lõppedes on asutud kaevude süvendamisele.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Võrumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kanepi

Kuupäev

24.10.1939

Aasta

1939

Väljaande number

287

Lehekülg 1

9

UDK

628.1Kanepi + 551.5E

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kaevud / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / puurkaevud / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / veevärk / vesivarustus / vesivarustus ja kaevud (üksikutes linnades, asulates, kohtadel) / öökülmad (Eestis)


8.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kihnu ja Ruhnu muust maailmast isoleeritud. Triiviv jää purustas telefonikaabli. Teisipäeva [14.veebr.] hommikul ulatas põhjatorm Saaremaa rannikult Pärnu lahte, haarates oma võimusesse Ruhnu, Kihnu ja Manilaiu saared ning Pärnu ranniku. Ruhnus tõusis torm kuni 8 pallini, kuna Pärnus ulatus ta 7 pallini. Kihnu kohta puudusid täielikult igasugused teated juba esmaspäevast saadik, mil katkes Kihnu ja mandri vaheline telefoniühendus rikke tõttu kaablis. Nimelt on merel triivima hakanud jää tõenäolikult purustanud Kihnu ja mandri vahelise kaabli. ..

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu + Ruhnu

Kuupäev

15.02.1939

Aasta

1939

Väljaande number

45

Lehekülg 1

6

UDK

551.5E

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis)


9.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kreenhomis katkes osalt töö. Narva suurkäitised kannatavad veepuuduse all. Jääummistust Vasknarvas ei suudeta purustada.

Zhanr

Pikem sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Vasknarva kohal Narva jõel tekkinud jääummistuse tõttu on 6.dets. osa Kreenholmi vabriku osakondi katkestanud töö. Jääsulg on 3 km pikk. Seda püüavad purustada 30 töölist. Vabrikute töö organiseerimine rasketes oludes.

Kohanimi

Narva + Vasknarva

Kuupäev

07.12.1939

Aasta

1939

Väljaande number

331

Lehekülg 1

7

UDK

677.2Narva, Kr. + 551.5E + 551.482Narva

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kliima (Eestis, üldiselt) / kosed (konkreetsed) / Kreenholmi Manufaktuur / loodusõnnetused (Eestis) / ojad (konkreetsed) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / voolavad veed / öökülmad (Eestis)


10.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kuus kalurit surmasuus. Merele undi vaatama läinud kalurite ümbruses murdus jää ja mehed jäid triivivale jäälepangale. Suure vaevaga õnnestus neid päästa. - Meri vabanemas jääahelatest. tugev torm ajas jää liikuma. Jäämassid purustavad sadamasildu. Ühendus saarte ja mandri vahel katkemas. - Ühendusepidamine Abruka saare ja Kuressaare vahel katkenud. - Jää purustas Triigi sadamasilla.

Zhanr

Sõnumid

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Torm Abrula ja Kuresaare vahel. Kuus kalurit (nimed toodud) läksid Roomassaare kandis merele. Torm murdis jää lahti ja viis kalurid merele. Üks kaluritest ujus omal jõul kaldale, teised päästeti. Kalurid kaotasid üle 500 unna.

Kohanimi

Triigi

Kuupäev

14.02.1939

Aasta

1939

Väljaande number

44

Lehekülg 1

1

UDK

639.22 + 639.2 + 551.5E + 656.615Triigi

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / dokid / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kaid / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügi õigus (merel) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / merekalad (paljud merekalad, püük, saagid) / merekalandus (üldiselt, püük, saagid) / muulid / põud (Eestis) / paadisadamad (kohtadel, konkreetsed) / sõjasadamad / sadamad (ehitus, süvendamine, tegevus) / sadamaehitused / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / välismaa laevad (Eesti sadamates, kohtadel)


11.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Külmakahjustustest. Möödunud talvel kannatasid külma all rohkem harilikud kodumaa puud, kuna õrnad välismaa puud jäid sageli terveks.

Rubriik

Põllumajandus.

Zhanr

Artikkel

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Külmakahjustuste liigitus. Kuidas vähendada sügiskülmade kahjustusi. Külmakahjustused südatalvel. Külmakahjustused 1938 / 39 talvel.

Kuupäev

27.10.1939

Aasta

1939

Väljaande number

290

Lehekülg 1

6

UDK

551.5E + 631.16

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ikaldus / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / külmakahjustused / loodusõnnetused (Eestis) / põllukultuuride saagikus (üldküsimused) / põud (Eestis) / põud (saagikust mõjutavad tegurid) / saagid (põllukultuurid) / saagikus (looduslike tegurite mõju) / sademed (Eestis) / sademed (saagikust mõjutavad tegurid) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / öökülmad (Eestis)


12.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Küttepuud veskilistel kaasa võtta! Käesolev sügis on teinud rohkesti takistusi korralikuks veskite töötamiseks oma veenappuse tõttu. sellest olenevalt on mitmed veskid juba suvel pidanud töö katkestama. enamik neist on hakanud mõtlema aurujõul töötamisele, milleks vastavaid sisseseadeid muretsetud. Üks Otepää ümbruse veskipidaja teatab, et veskilised võtku veskile tulles kaasa ka küttepuud. Sel korral on tööhind poole odavam

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

29.10.1939

Aasta

1939

Väljaande number

292

Lehekülg 1

7

UDK

664.7Tartumaa + 551.5E

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jahu / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / manna / möldrid / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / tangained / Tartumaa / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / veskid (kohtadel, kohtadel, konkreetsed) / veskid (üldiselt) / veskiomanikud / öökülmad (Eestis)


13.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Millised on olnud 70 viimase asta jõulud.

Rubriik

Halloo, mis uudist?

Zhanr

Intervjuu

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Ajakirjanik esitab küsimusi ülikooli ilmajaama meteoroloogile.

Kuupäev

24.12.1939

Aasta

1939

Väljaande number

348

Lehekülg 1

6

UDK

551.5E + 398.332.416

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / jõulud (kombed) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / öökülmad (Eestis)


14.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Narva veekriis lahenemas. Viimastel päevadel püsinud pehmete ilmade tagajärjel on veekriis Narva jões pisut lahenenud, mistõttu ka elektrijaamades ja suurkäitistes pole enam häireid kordunud. Narvat ja kogu Ida-Virumaad valgustusvooluga varustava Virumaa Elektri-aktsiaselts jõujaama juhataja arvab, et kui samasugused ilmad püsivad, siis on võimalik pühade ajal Narva, Narva-Jõesuu ja Jõhvi linna tänavaid öösiti valgustada. voolu kokkuhoiu mõttes on tänavate pimendamine kestnud nüüd juba rohkem kui kaks nädalat.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

23.12.1939

Aasta

1939

Väljaande number

347

Lehekülg 1

8

UDK

551.482Narva + 551.5E + 628.91Virumaa

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

elektrienergia (kasutamise tariifid) / elektrifitseerimine (asulad, linnad) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kliima (Eestis, üldiselt) / kosed (konkreetsed) / loodusõnnetused (Eestis) / ojad (konkreetsed) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / valgustus (asulad, linnad) / valgustusseadmed / Virumaa / voolavad veed / öökülmad (Eestis)


15.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Narva ümbrus jäi pimedaks. Raskete jääolude tõttu kestab veepuudus. Raskete jääolude tõttu tekkis Narvas Virumaa a.-s. elektrijaamas teisipäeva hilisõhtul kella 3 / 4 11 paiku järjekorraline seisak elektri andmises, mille tõttu oli pimeduses Narva linn, Narva-Jõesuu, Ida-virumaa laialdane piirkond ühes Türsamäe õlivabriku ja Jõhvi linnaga. Elektri säästmiseks on otsustatud nüüdsest peale Narva, Narva-Jõesuu ja Jõhvi tänavate osalist pimendamist jätkata pidevalt kuni kevadeni. Ka on tehtud Jõhvis korraldus, et tööstuslikuks otstarbeks ei tohi elektrivoolu kasutada kella 6 - 8 hommikul ja õhtuti kella 5 - 9-ni, millal elektrijaama koormatus kõige suurem. ..

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

14.12.1939

Aasta

1939

Väljaande number

338

Lehekülg 1

6

UDK

628.91Virumaa + 551.5E + 628.91(06)Virum. EAS

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

elektrienergia (kasutamise tariifid) / elektrifitseerimine (asulad, linnad) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / valgustus (asulad, linnad) / valgustusseadmed / Virumaa / Virumaa Elektri Aktsiaselts / öökülmad (Eestis)


16.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Nõos on veepuudus. Nõos pole käesoleval suvel vihma sadanud, mille tõttu kõik allikad on kuivanud, samuti turbahauad ja ojad. Viimaseil päevil on ka kaevud kuivaks jäänud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Nõo

Kuupäev

15.08.1939

Aasta

1939

Väljaande number

217

Lehekülg 1

7

UDK

551.5ENõo

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / öökülmad (Eestis)


17.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Pakane ja kevadeilm vaheldumisi. Millistes ilmastikuoludes on toimunud Vabariigi aastapäeva pidustused.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Vabariigi aastapäeva pühitsemise kava sõltub ilmastikuoludest. Paraade eie korraldata kui külma on rohkem kui 11 kraadi. Ilmastikuolud Eestis 24.veebruaril 1920-1938. a.

Kuupäev

24.02.1939

Aasta

1939

Väljaande number

54

Lehekülg 1

9

UDK

321.7E(041.5) + 551.5E

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / iseseisvuspäev (Eesti Vabariik) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / põud (Eestis) / rahvuspäev (Eesti Vabariik) / rahvuspühad (Eesti Vabariik, toimumise koht) / riiklikud pühad, tähtpäevad (Eesti Vabariik) / riiklikud pühad, tähtpäevad (Eesti Vabariik, kohtadel) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / võidupüha


18.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Pangodi järves vesi alla langenud. Erakordse suve tõttu on Pangodi järve pind alanenud ligi meetri võrra. Ümbruskonna inimesed nii madalat veeseisu Pangodi järves pole näinud. Kahes järvega ühenduses olevas järvesopis - Hurdakaelas ja Porijärves on vett sügavamal kohal ainult 1-2 meetri sügavuselt.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

28.10.1939

Aasta

1939

Väljaande number

291

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Pangodi + 551.5E

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / järved (kohtadel, konkreetsed) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / seisvad veed / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / öökülmad (Eestis)


19.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Peipsi osaliselt jääkattes. Möödunud nädala viimastel päevadel valitsenud külmade ilmade mõjul on Peipsi järvele hakanud tekkima jääkate. Kallaste linna kohalt on järvepind juba silmapiiri ulatuses jääs, kuna vaba vett üldse ei ole näha. Eemal, Alatskivi valla kohal aga on jääkate kitsam, kuna vaba vesi on rannast nähtav. Jää on 3-4 sm paks. kalapüük Peipsi järvel seisab ligemale nädalapäevi

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

29.11.1939

Aasta

1939

Väljaande number

323

Lehekülg 1

3

UDK

551.5E + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / järved (kohtadel, konkreetsed) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / Peipsi / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / seisvad veed / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / öökülmad (Eestis)


20.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Peipsi veepind erakordselt madal. Vasknarva kohal jäi kuivale muistse kalmistu asupaik ja Lohusuu juures tekkis 400-ha saar.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Põuase suve tagajärjel on Peipsi pind langenud erakordselt madalale. Tartu ja Vasknarva liinil sõitev aurik Poseidon ei pääse Vasknarva sadamasilla juurde. Vasknarva küla taga on lagedale ilmunud muistne kalmistu. 1871. aasta sügisel suure tormiga uhuti kalmistu järve. Kirjeldus sellest sündusest. Peipsi läänekaldal Lohusuu kohal on üle paljude aastate nähtavale ilmunud legendaarne Lammassaar ehk Sahmen. Saar on 400 ha suurune.

Kohanimi

Vasknarva

Kuupäev

31.10.1939

Aasta

1939

Väljaande number

294

Lehekülg 1

5

UDK

551.481.1Peipsi + 656.615Vasknarva + 551.5E

Märksõnad

dokid / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / järved (kohtadel, konkreetsed) / jääolud (Eestis) / kaid / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / muulid / paadisadamad (kohtadel, konkreetsed) / Peipsi / põud (Eestis) / sadamad (ehitus, süvendamine, tegevus) / sadamaehitused / sademed (Eestis) / seisvad veed / sõjasadamad / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / välismaa laevad (Eesti sadamates, kohtadel) / öökülmad (Eestis)


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 40 41 - 60 61 - 80 81 - 100 101 - 101

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 140610310