Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "lahed (konkreetsed)" (11)

Lehitse

, järjestades kirjed järgi

kõik  1926  1930  1933  1934  1935  1937  1938  1939  1940 kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Jää viis Kihnu kalureil 400 mutti. Teisipäeval [9. märts] sai Pärnus teatavaks, et Kihnu saare kalureid on tabanud järjekordselt raske õnnetus. Pühapäeva õhtul ja ööl vastu esmaspäeva Pärnu lahes valitsenud tugev tuul on lahti murdnud jää, kus all oli kihnlastel umbes 400 mutti. Tugev tuul viis jää muttidega avamerele. Esialgselt hinnates on kihnlaste kahju üle 500 kr. Püünistest jäid kihnlased ilma umbes 8 km saarest eemal.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Pärnumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

10.03.1937

Aasta

1937

Väljaande number

68

Lehekülg 1

6

UDK

551.46Pärnu + 639.21 + 639.2

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalastamine (siseveekogudel) / kalurid (üldküsimused) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / lahed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / merede uurimine / meri (Eesti) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / rannajoon (Eesti) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / väinad (Eesti, konkreetsed)


2.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

"Käki silma" süvendatakse. Kihelkonna ja Vilsandi vahelisel merelahel, mida hüütakse "Käki silmaks" on käimas praegu merepõhja süvendustööd. Süvendustöödega tahetakse muuta veevoolu "Käki silmas" suuremaks, mis oma korda soodustaks kalasaagi suurenemist Kuusnõmme ja Loona lahtedes.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Saaremaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

09.09.1937

Aasta

1937

Väljaande number

243

Lehekülg 1

6

UDK

656.615 + 551.46

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

dokid / kaid / lahed (konkreetsed) / merede uurimine / meri (Eesti) / muulid / paadisadamad (kohtadel, konkreetsed) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / sadamad (ehitus, süvendamine, tegevus) / sadamaehitused / sõjasadamad / väinad (Eesti, konkreetsed) / välismaa laevad (Eesti sadamates, kohtadel)


3.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Met. Obs. uuris merd.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Kokkuleppel Veeteede Valitsuse ja Meteoroloogia Observatooriumi juhataja prof. Kirdega võimaldusid tänavu 9.-12. juulini järjekordsed merevee uurimised. Läbi sõideti Veeteede Valitsuse aurik "Sekstant'il" Soome lahe ida osas 6 kindlaksmääratud punkti. Lühiülevaade uuringutest. Soome lahe lääne ossa ja Riia lahte sõidab laev arvatavasti augustis.

Kuupäev

14.07.1937

Aasta

1937

Väljaande number

186

Lehekülg 1

2

UDK

551.5.006Trt. ÜMO + 551.5 + 656.6VV + 551.46

Märksõnad

äike (ilmastik) / härmatis / ilmaennustused / ilmajaamad / ilmastik / ilmastikuteadus / ilmateated / ilmavaatlused / jääkristallid / kliimatsoonid / kliimavööndid, -tüübid / klimatoloogia / lahed (konkreetsed) / lumetorm / merede uurimine / meri (Eesti) / meteoroloogia / Meteoroloogia observatoorium Eestis / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rahe / rannajoon (Eesti) / sünoptilised kaardid / sademed / Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium / temperatuur (ilmastik) / tsüklonid / tuul / väinad (Eesti, konkreetsed) / Veeteede Talitus / Veeteede Valitsus / vihm


4.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Narva laht jääs. Narva lahele, kus seni oli tihe jääsupp, tekkis pühade ajal kindel jääkate, mis ulatub Soome lahe saarteni. Kalurid loodavad juba lähemail päevil minna jäält kalastama. Praegu on aga veel jää nõrk, mille tõttu ei usaldata merele minna.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

28.12.1937

Aasta

1937

Väljaande number

350

Lehekülg 1

6

UDK

551.46Narva + 656.612 + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / jäälõhkujad (nende tegevus) / jääolud (liikluse seisukohalt) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / laevad (iseloomustus, kirjeldused, omanike vahetus, konkreetsed) / laevakontorid (kohtadel, konkreetsed) / laevaliinid, veosed / laevastik (olukord) / laevasõidu ettevõtted (kohtadel, konkreetsed) / laevaärid (kohtadel, konkreetsed) / lahed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / lodjad (liiklemine) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / merede uurimine / meri (Eesti) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / paadid (liiklemine) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / väinad (Eesti, konkreetsed)


5.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Narva laht vabaneb jääkattest. Narva laht vabanes Narva-Jõesuu rajoonis jääkattest. Ühes sellega algab müüd navigatsiooni hooaeg. Esimesed välismaa laevad on Narva-Jõesuu ja Narva sadamasse tulemas Soomest. Samuti hakkab ka Sergo aurik "Juku" ühendust pidama Tallinna ja Narva vahel. Mai keskpaiku kavatseb laevaomanik Sergo uut laevaliini avada Narva ja Kotka vahel. Uue liini loomiseks on eeltööd käimas.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

14.04.1937

Aasta

1937

Väljaande number

100

Lehekülg 1

6

UDK

551.46Narva + 656.612 + 656.612Tln., Sergo

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

jäälõhkujad (nende tegevus) / jääolud (liikluse seisukohalt) / laevaärid (kohtadel, konkreetsed) / laevad (iseloomustus, kirjeldused, omanike vahetus, konkreetsed) / laevakontorid (kohtadel, konkreetsed) / laevaliinid, veosed / laevasõidu ettevõtted (kohtadel, konkreetsed) / laevastik (olukord) / lahed (konkreetsed) / lodjad (liiklemine) / merede uurimine / meri (Eesti) / paadid (liiklemine) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / Sergo, G. ja Ko (laevakontor) / väinad (Eesti, konkreetsed)


6.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Narva laht 3 miili kauguselt jäävaba. Narva laht N.-Jõesuu rajoonis 3 miili kauguselt rannast seisab täiesti jäävaba ja seetõttu N.-Jõesuu kalurid ei pääse merele, et seal korraldada jääpüüki.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

10.03.1937

Aasta

1937

Väljaande number

68

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 551.46Narva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / lahed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / merede uurimine / meri (Eesti) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / rannajoon (Eesti) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / väinad (Eesti, konkreetsed)


7.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Pärnu lahes tõusis vesi. Reede hommikul muutus meri Pärnu lahes tormiseks. Mõnda päeva puhunud 5-palline edelatuul muutus 8-palliseks ja puhanguliselt tugevamakski, mille järeldusel vesi Pärnus tõusis üle muulide. Pikemad laevad, mis pidid välja sõitma, jäid Pärnu sadamas tormivarju.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

04.09.1937

Aasta

1937

Väljaande number

238

Lehekülg 1

4

UDK

551.5E + 551.48 + 551.46Pärnu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / üleujutused (üldiselt) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / lahed (konkreetsed) / loodusõnnetused (Eestis) / merede uurimine / meri (Eesti) / põud (Eestis) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / sademed (Eestis) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / väinad (Eesti, konkreetsed) / veeressursid / veeseis


8.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Roolõikus takistatud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Läänemaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Hoolimata viimastest külmadest ilmadest pole Matsalu lahel seni veel saadud algust teha roolõikusega. Seda takistab korkjää. Rootükkide omanikele teeb see muret, sest tänavu olid roo rendihinnad kõrged. Korkjää takistab ka Matsalu lahe puhmastiku kogumist loomade aluspõhumaterjaliks.

Kohanimi

Matsalu

Kuupäev

28.01.1937

Aasta

1937

Väljaande number

27

Lehekülg 1

6

UDK

551.46Matsalu

Märksõnad

lahed (konkreetsed) / merede uurimine / meri (Eesti) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / väinad (Eesti, konkreetsed)


9.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Siiapüük Kihelkonna lahes. Kihelkonna lahes algas neil päevil siiapüük äärvõrkudega ja mõrdadega. Seni on saak olnud keskmine, kuid kalurid loodava saagi peatset paranemist.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Saaremaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihelkonna

Kuupäev

10.11.1937

Aasta

1937

Väljaande number

305

Lehekülg 1

4

UDK

639.21 + 551.46Kihelkonna

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / lahed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / merede uurimine / meri (Eesti) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / väinad (Eesti, konkreetsed)


10.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Väikese väina tamm laiemaks.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Muhu- ja Saaremaad ühendav kolme kilomeetri pikkune Väikese väina tamm on liiklemiseks liiga kitsas. Saare maavalitsus kavatseb asuda Väikese väina tammi laiendamisele. Peale ehituste väina tammi juures õgvendatakse Kuressaare Kuivastu maantee Orissaare ja Pöide kiriku juures, kus on liiga järsud kurvid.

Kuupäev

11.09.1937

Aasta

1937

Väljaande number

245

Lehekülg 1

6

UDK

551.46 + 627.8 + 625.7

Märksõnad

lahed (konkreetsed) / maanteed (ehitus, korrashoid, remont, seisukord) / maanteed (üksikutes kohtades) / magistraalteed läbi Eesti / merede uurimine / meri (Eesti) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / tammid (kalda kindlustamiseks, vee paisutamiseks, tee viimiseks läbi veekogu) / teemeistrid / veepaisud / väinad (Eesti, konkreetsed)


11.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Autor

Eerik.

Pealkiri

Soome lahe saartel. Kui tuletornist anti välja hädahüüd: SOS! - "Mõni ime, kui meri mehi neelab!" - Igatsuste saar. - Ruuskär. - "Piiritusesaar" - Lavansaar.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Ülevaade saarte seisukorrast Soome lahes.

Kuupäev

04.07.1937

Aasta

1937

Väljaande number

176

Lehekülg 1

4

UDK

551.42 + 551.46

Märksõnad

lahed (konkreetsed) / laiud (konkreetsed) / merede uurimine / meri (Eesti) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / saared (Eestis, konkreetsed) / väinad (Eesti, konkreetsed)


Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 155219996