Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "merede uurimine" (31)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1933  1934  1935  1937  1938  1939  1940
 

1.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Pärnu laht süvendatakse. neil päevil sõitsid Tallinnast välja jäälõhkujad "Jüri Vilms" ja "Leiger", viies kaasa süvendajaid Pärnu lahte. Pärnu lahe loomulik sügavus väljaspoole muule on 18 jalga, kuid ajajooksul on laht ummistunud ja nüüd on sügavus kõigest 17 jalga. Selle sügavuse juures ei pääse lastitud laevad ilma kinnijäämise hädaohuta lahtisele merele. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

28.04.1933

Aasta

1933

Väljaande number

98

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

551.46Pärnu

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

lahed (konkreetsed) / merede uurimine / meri (Eesti) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / väinad (Eesti, konkreetsed)


2.

Andmebaas

Postimees 1926

 

Pealkiri

Mereuurimise komisjoni töö katkestatud. Mereuurimise komisjon algas sel aastal oma tegevust sügisel. Uurimispiirkond on Tallinnast lääne pool. Uuritakse meresügavust, vee koosseisu, kalariiki jne. Tagajärjed antakse rahvusvaheliselt teada. Eile oli uurimiskomisjon sunnitud merelt tagasi pöörama mõnede uurimisaparaatide rikkimineku tõttu. Töö on katkestatud, kuni Tartu ülikoolist uued uurimisvahendid kohale jõuavad.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

30.09.1926

Aasta

1926

Väljaande number

265

Lehekülg 1

2

Lehekülg 2

0

UDK

551.46

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

lahed (konkreetsed) / merede uurimine / meri (Eesti) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / väinad (Eesti, konkreetsed)


3.

Andmebaas

Postimees 1930

 

Pealkiri

Päite merekallas muutub hädaohtlikuks. Paekallas taganeb. Viru ranniku kõrge paekallas tungib iga aastaga ikka rohkem ja rohkem sisemaa poole. Kevadised veed urgitsevad alt pehmemad kihid läbi ning mürinaga langevad igal kevadel suured paerahnud alla. Säärane paekalda taganemine muutub aga hädaohtlikuks kalda lähedusest mööduvatele teedele, rääkimata veel väikestest kalda jalgradadest. ...Eriti kardetavaks näib muutuvat kõrge Päite kallas, mis aasta-aastalt nihkunud kuni Tallinna-Narva 1. kl. maantee servani,...

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Päite + Voka

Kuupäev

26.08.1930

Aasta

1930

Väljaande number

230

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.46Päite

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

lahed (konkreetsed) / merede uurimine / meri (Eesti) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / väinad (Eesti, konkreetsed)


4.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Haruldane merevee langus Narva-Jõesuus. Narva-Jõesuus on märgata haruldast veelangust meres. Selles rajoonis, kus suvel oli meres rinnuni vett ja kus võib vabalt supelda, on nüüd maa. Selle haruldase veelanguse tagajärjel on N.-Jõesuus kallast või mereranda juure tulnud umbes 100 meetrit, kusjuures mereranda väikesed saarekesed tekkinud. N.-Jõesuu kohalikest elanikest keegi ei mäleta, et Narva-Jõesuus oleks meres vesi nii madal olnud, kui ta oli 28. augustil. 29. augustil oli N.-Jõesuus juba märgata merevee tõusu.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narva-Jõesuust.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva-Jõesuu

Kuupäev

31.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

236

Lehekülg 1

13

UDK

551.46

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

lahed (konkreetsed) / merede uurimine / meri (Eesti) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / väinad (Eesti, konkreetsed)


5.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Jää viis Kihnu kalureil 400 mutti. Teisipäeval [9. märts] sai Pärnus teatavaks, et Kihnu saare kalureid on tabanud järjekordselt raske õnnetus. Pühapäeva õhtul ja ööl vastu esmaspäeva Pärnu lahes valitsenud tugev tuul on lahti murdnud jää, kus all oli kihnlastel umbes 400 mutti. Tugev tuul viis jää muttidega avamerele. Esialgselt hinnates on kihnlaste kahju üle 500 kr. Püünistest jäid kihnlased ilma umbes 8 km saarest eemal.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Pärnumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

10.03.1937

Aasta

1937

Väljaande number

68

Lehekülg 1

6

UDK

551.46Pärnu + 639.21 + 639.2

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalastamine (siseveekogudel) / kalurid (üldküsimused) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / lahed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / merede uurimine / meri (Eesti) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / rannajoon (Eesti) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / väinad (Eesti, konkreetsed)


6.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Jäämäed Pärnu ja mere vahel. ... Olgu tähendatud, et säärased jäämäed Pärnu linna ja mere vahel pole just haruldased. neid kannab kevadtorm mõnigi kord kokku, kuid viimati võidi tänavustele sarnanevaid jäämägesid näga aasta 6-7 eest. Siis olid jäämäed plaashil mitu korda kõrgemad ja nende sulamiseks kulus aega maikuuni.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Fotol: Jääseljandik Pärnu rannas.

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

21.03.1938

Aasta

1938

Väljaande number

79

Lehekülg 1

3

UDK

551.46

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

lahed (konkreetsed) / merede uurimine / meri (Eesti) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / väinad (Eesti, konkreetsed)


7.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Kevadtorm merel. Eile [24. aprill] öösel ja päeval oli merel kõva torm. Öösel märgiti tuule kiirust 8 palli, mis päeva ajal langes 7-le. Torm tõstis veepinna seisu tervelt 1,5 jala võrra. Veeseis merel oli haruldaselt madal, koguni 2 jalga alla normaalse taseme. Torm merel õnnetusi ei põhjustanud, küll aga katkestati tormi tõttu merel merimärkide panemine. Praegune kevadtorm on õieti teine, kuna umbes poolteist nädalat tagasi oli meri samuti kevadiselt rahutu.

Zhanr

Lühisõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

25.04.1934

Aasta

1934

Väljaande number

111

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

551.5E + 551.46

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / lahed (konkreetsed) / loodusõnnetused (Eestis) / merede uurimine / meri (Eesti) / põud (Eestis) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / väinad (Eesti, konkreetsed)


8.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

"Käki silma" süvendatakse. Kihelkonna ja Vilsandi vahelisel merelahel, mida hüütakse "Käki silmaks" on käimas praegu merepõhja süvendustööd. Süvendustöödega tahetakse muuta veevoolu "Käki silmas" suuremaks, mis oma korda soodustaks kalasaagi suurenemist Kuusnõmme ja Loona lahtedes.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Saaremaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

09.09.1937

Aasta

1937

Väljaande number

243

Lehekülg 1

6

UDK

656.615 + 551.46

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

dokid / kaid / lahed (konkreetsed) / merede uurimine / meri (Eesti) / muulid / paadisadamad (kohtadel, konkreetsed) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / sadamad (ehitus, süvendamine, tegevus) / sadamaehitused / sõjasadamad / väinad (Eesti, konkreetsed) / välismaa laevad (Eesti sadamates, kohtadel)


9.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Madal vesi meres. narva lahes N.-Jõesuu rajoonis on viimaste päevade jooksul veepind jäänud madalaks. Ühenduses sellega on ka meres madalikule jäänud hüppetorn, kuhu nüüd suvitajad pääsevad kõndides juurde, kuna aga teised palgid ja parved, mis on suplejate jaoks merre asetatud, on nüüd jäänud hoopis madalale, kus vett vaevalt üle põlve.

Rubriik

Suvitusest ja suvitajaist.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva-Jõesuu

Kuupäev

29.07.1938

Aasta

1938

Väljaande number

202

Lehekülg 1

5

UDK

613.76Narva-Jõesuu + 551.46

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kuurordid (suvituskohana, kohtadel, konkreetsed) / lahed (konkreetsed) / merede uurimine / meri (Eesti) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / puhkekodud (kohtadel, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / supelrannad (kohtadel, konkreetsed) / suvitajad, puhkajad (üldiselt) / suvitamine / suvituskohad (kohtadel, konkreetsed) / talikuurordid (kohtadel) / ujulad (kohalikud, konkreetsed) / väinad (Eesti, konkreetsed)


10.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Mere vesi haruldaselt soe. ... Kui möödunud aastal sama ajal oli meri juba jääga kaetud, siis tänavu on näiteks Pärnu lahes Kihnu saare juures merevee soojus 5,5 kr. Celsiuse järgi...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

29.11.1938

Aasta

1938

Väljaande number

324

Lehekülg 1

8

UDK

551.46 + 551.5E

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / lahed (konkreetsed) / loodusõnnetused (Eestis) / merede uurimine / meri (Eesti) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / põud (Eestis) / rannajoon (Eesti) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / väinad (Eesti, konkreetsed) / öökülmad (Eestis)


11.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Merevee soojus Kuressaares enneolematult kõrge. vesi lahes madal. Merevee soojus, mis Kuressaare lahes püsis kestvalt 25-26 kraadi Celsiuse järgi, tõusis laupäeval [13.VIII] haripunktile, nimelt 27 kraadi C. samal ajal oli õhusoojus 29 kraadi C. ... Ilusate ja vaiksete ilmadega ühtlasi alanes merevesi lahes üle poole meetri alla normaali. Seetõttu on paadisõit lahes takistatud. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kuressaare

Kuupäev

15.08.1938

Aasta

1938

Väljaande number

219

Lehekülg 1

7

UDK

613.76Kuressaare + 551.5E + 551.46

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / kuurordid (suvituskohana, kohtadel, konkreetsed) / lahed (konkreetsed) / loodusõnnetused (Eestis) / merede uurimine / meri (Eesti) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / puhkekodud (kohtadel, konkreetsed) / põud (Eestis) / rannajoon (Eesti) / sademed (Eestis) / supelrannad (kohtadel, konkreetsed) / suvitajad, puhkajad (üldiselt) / suvitamine / suvituskohad (kohtadel, konkreetsed) / talikuurordid (kohtadel) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / ujulad (kohalikud, konkreetsed) / väinad (Eesti, konkreetsed) / öökülmad (Eestis)


12.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Merevee temperatuuri kõrge seis. Kas golfi-voolu mõju? Atlandi ookeani põhi muutunud? Meie merevee temperatuur on juba mitmel sügisel püsinud kõrgemana kui varematel aastatel. ... on võimalik, et siin oma osa mängib golfi-voolu mõju. ... Viimaste mõõtmiste andmetel oli merevee soojus Tallinna-madala juures 8,8 krd.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

30.11.1938

Aasta

1938

Väljaande number

325

Lehekülg 1

4

UDK

551.46 + 551.5E

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / lahed (konkreetsed) / loodusõnnetused (Eestis) / merede uurimine / meri (Eesti) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / põud (Eestis) / rannajoon (Eesti) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / väinad (Eesti, konkreetsed) / öökülmad (Eestis)


13.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Merevesi juba kuni 10 kraadi soe. Viimastel päevadel ulgumerel toimetatud merevee soojusemõõtmine näitab, et vesi on juba kuni 10 kraadi soe. Viimastel päevadel ulgumerel toimetatud merevee soojusemõõtmine näitab, et vesi on juba kuni 10 kraadi soe. Keskmiseks merevee soojuseks Soome lahes on praegu 6-8 kraadi.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Virumaa

Kuupäev

25.05.1938

Aasta

1938

Väljaande number

141

Lehekülg 1

9

UDK

551.46

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

lahed (konkreetsed) / merede uurimine / meri (Eesti) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / väinad (Eesti, konkreetsed)


14.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Met. Obs. uuris merd.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Kokkuleppel Veeteede Valitsuse ja Meteoroloogia Observatooriumi juhataja prof. Kirdega võimaldusid tänavu 9.-12. juulini järjekordsed merevee uurimised. Läbi sõideti Veeteede Valitsuse aurik "Sekstant'il" Soome lahe ida osas 6 kindlaksmääratud punkti. Lühiülevaade uuringutest. Soome lahe lääne ossa ja Riia lahte sõidab laev arvatavasti augustis.

Kuupäev

14.07.1937

Aasta

1937

Väljaande number

186

Lehekülg 1

2

UDK

551.5.006Trt. ÜMO + 551.5 + 656.6VV + 551.46

Märksõnad

äike (ilmastik) / härmatis / ilmaennustused / ilmajaamad / ilmastik / ilmastikuteadus / ilmateated / ilmavaatlused / jääkristallid / kliimatsoonid / kliimavööndid, -tüübid / klimatoloogia / lahed (konkreetsed) / lumetorm / merede uurimine / meri (Eesti) / meteoroloogia / Meteoroloogia observatoorium Eestis / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rahe / rannajoon (Eesti) / sünoptilised kaardid / sademed / Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium / temperatuur (ilmastik) / tsüklonid / tuul / väinad (Eesti, konkreetsed) / Veeteede Talitus / Veeteede Valitsus / vihm


15.

Andmebaas

Postimees 1940

 

Pealkiri

Mõõdetakse veevoolude liikumist. Viru ranniuku läheduses jätkatakse tänavugi Soome lahe veevoolude liikumise mõõtmisi, millega tegelevad peamiselt tuletornide ja piirivalve kordonite meeskonnad, kellele see töö on antud eriülesandena. Mõõtmine toimub puhtteaduslikul otstarbel. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

20.06.1940

Aasta

1940

Väljaande number

164

Lehekülg 1

7

UDK

551.46

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

lahed (konkreetsed) / merede uurimine / meri (Eesti) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / väinad (Eesti, konkreetsed)


16.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Narva laht jääs. Narva lahele, kus seni oli tihe jääsupp, tekkis pühade ajal kindel jääkate, mis ulatub Soome lahe saarteni. Kalurid loodavad juba lähemail päevil minna jäält kalastama. Praegu on aga veel jää nõrk, mille tõttu ei usaldata merele minna.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

28.12.1937

Aasta

1937

Väljaande number

350

Lehekülg 1

6

UDK

551.46Narva + 656.612 + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / jäälõhkujad (nende tegevus) / jääolud (liikluse seisukohalt) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / laevad (iseloomustus, kirjeldused, omanike vahetus, konkreetsed) / laevakontorid (kohtadel, konkreetsed) / laevaliinid, veosed / laevastik (olukord) / laevasõidu ettevõtted (kohtadel, konkreetsed) / laevaärid (kohtadel, konkreetsed) / lahed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / lodjad (liiklemine) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / merede uurimine / meri (Eesti) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / paadid (liiklemine) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / väinad (Eesti, konkreetsed)


17.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Narva laht vabaneb jääkattest. Narva laht vabanes Narva-Jõesuu rajoonis jääkattest. Ühes sellega algab müüd navigatsiooni hooaeg. Esimesed välismaa laevad on Narva-Jõesuu ja Narva sadamasse tulemas Soomest. Samuti hakkab ka Sergo aurik "Juku" ühendust pidama Tallinna ja Narva vahel. Mai keskpaiku kavatseb laevaomanik Sergo uut laevaliini avada Narva ja Kotka vahel. Uue liini loomiseks on eeltööd käimas.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

14.04.1937

Aasta

1937

Väljaande number

100

Lehekülg 1

6

UDK

551.46Narva + 656.612 + 656.612Tln., Sergo

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

jäälõhkujad (nende tegevus) / jääolud (liikluse seisukohalt) / laevaärid (kohtadel, konkreetsed) / laevad (iseloomustus, kirjeldused, omanike vahetus, konkreetsed) / laevakontorid (kohtadel, konkreetsed) / laevaliinid, veosed / laevasõidu ettevõtted (kohtadel, konkreetsed) / laevastik (olukord) / lahed (konkreetsed) / lodjad (liiklemine) / merede uurimine / meri (Eesti) / paadid (liiklemine) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / Sergo, G. ja Ko (laevakontor) / väinad (Eesti, konkreetsed)


18.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Narva laht 3 miili kauguselt jäävaba. Narva laht N.-Jõesuu rajoonis 3 miili kauguselt rannast seisab täiesti jäävaba ja seetõttu N.-Jõesuu kalurid ei pääse merele, et seal korraldada jääpüüki.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

10.03.1937

Aasta

1937

Väljaande number

68

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 551.46Narva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / lahed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / merede uurimine / meri (Eesti) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / rannajoon (Eesti) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / väinad (Eesti, konkreetsed)


19.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Pärnu jões ja lahes langeb vesi. Madalamatel kohtadel kalad kuivale jäänud. 40 kihnlast "jäävangis".

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Pärnu lahes ja jões on veetase väga palju langenud.

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

22.12.1938

Aasta

1938

Väljaande number

347

Lehekülg 1

4

UDK

551.46 + 551.482Pärnu

Märksõnad

jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / lahed (konkreetsed) / merede uurimine / meri (Eesti) / ojad (konkreetsed) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / voolavad veed / väinad (Eesti, konkreetsed)


20.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Pärnu lahes tõusis vesi. Reede hommikul muutus meri Pärnu lahes tormiseks. Mõnda päeva puhunud 5-palline edelatuul muutus 8-palliseks ja puhanguliselt tugevamakski, mille järeldusel vesi Pärnus tõusis üle muulide. Pikemad laevad, mis pidid välja sõitma, jäid Pärnu sadamas tormivarju.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

04.09.1937

Aasta

1937

Väljaande number

238

Lehekülg 1

4

UDK

551.5E + 551.48 + 551.46Pärnu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / üleujutused (üldiselt) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / lahed (konkreetsed) / loodusõnnetused (Eestis) / merede uurimine / meri (Eesti) / põud (Eestis) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / sademed (Eestis) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / väinad (Eesti, konkreetsed) / veeressursid / veeseis


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 31

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 129071678