Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "suurvesi" (156)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940
 

1.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Ka järved jääkattest vabanemas.

Zhanr

Pik. sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Vesi tõusis Emajões jälle 12 sm. Emajõe kallastel rohkesti jalutajaid. Arula ümbrus veel lumehangedes. Peipsi veel tugevas jääs. Võrtsjärvel oodata jää minekut. Vesi keldrites ja liikumisteedel. Jää kuhjub Tallinna reidile.

Kuupäev

16.04.1932

Aasta

1932

Väljaande number

88

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

551.48 + 551.5E

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / üleujutused (üldiselt) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / põud (Eestis) / pinnaveed (üldiselt) / sademed (Eestis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / veeressursid / veeseis


2.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Valgamaal suurvesi alanemas. Valgamaal tuli tänavu uputus kõige pealt ja ühtlasi ka kõige raskemal kujul. Nüüd on vesi alanema hakanud. Ka Tõrvas on nüüd veehäda likvideeritud. Elektrijaam, mis seni seisis, hakkas jälle tööle ja linn sai valgustuse.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Valgamaa

Kuupäev

12.04.1932

Aasta

1932

Väljaande number

84

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis


3.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Liikumine purretel. Eelmisel kevadel ujutas vesi Lao ja Kaluri tänavaid. Linnavalitsus katsus veehädadest üle saada tänava täitmise ja tõstmisega kuni 1 1 / 2 jala võrra. Tööd viidi ka möödunud suvel läbi. Kuid praegu ujutab vesi siiski juba Lao tänava alumist ja Kaluri tänava lõpuosa mitme maja ulatuses.Vesi on näidanud järjest tõusu, nii et liikumine sünnib juba purrete abil. Kui vesi peaks jões tõusma endise aasta kõrgusele, siis ujutab ta üle kõik Lao tänava alumise osa hoovid, mis tänava täitmise tagajärjel on tunduvalt madalamad tänava pinnast.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

17.04.1932

Aasta

1932

Väljaande number

89

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

625.8Trt. + 551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / tänavad (ehitus ja remont üksikutes kohtades, kohtadel) / tänavate ehitus ja remont (alevid, asulad, linnad) / Trt. / veeressursid / veeseis


4.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Veetõus pole veel seisma jäänud. 59 sentimeetrit puudu läinud aasta kõige kõrgemast seisust.

Zhanr

Pik. sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Liiva tänaval mõned hoovid vee all. Ilusate ilmade tõttu on A. Reederi ja K.Koppa paadisadamas sõudepaadid vette lastud. Suuremad lodjad ei pääse raudteesilla alt läbi. Suurvesi Laevas. Uputus Rapla-Virtsu raudteel Rumba silla kohal. Saarte ja mandri vahel katkes ühendus.

Kuupäev

15.04.1932

Aasta

1932

Väljaande number

87

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

551.48

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis


5.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Vesi Emajões tõuseb. Ka Pedja ja Ahja jõgi jäävabad.

Zhanr

Pik. sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Tartus algas uputus. Vesi tungis majadesse. Kalaturg uppumas. Aurik ei pääse raudsilla alt läbi. Sõidukite heitlus voogudega. Põllumees juba põllul. Vesi üle Laeva silla. Suurvesi Pedjas. Ahja jõgi jääst vaba. Suurvee ohver Järvamaal. Rakvere pimeduses. Jää ähvardas Pirita silda.

Kuupäev

14.04.1932

Aasta

1932

Väljaande number

86

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

551.48

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis


6.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Kevade lillede ja linnu lauluga. - Suvine soojus. Esmaspäeval oli Tartus 16 kr. sooja.

Zhanr

2 sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Õhutemperatuuri kiire tõus. Sinililled õitsevad. Emajõel suur jääliikumine. Jää tõttu ei tohi paadid liikuda Emajõel. Jääminek Põltsamaa jõel. Pärnu jõe ülemjooksul on vihma ja sula tagajärjel tekkinud ohtlikud sulud. Suure vihmasaju tõttu hakkas jää Pärnu jõe ülemjooksul liikuma 2500 ruutmeetriliste tükkidena. Jää viis kaasa Pärnu nahksilla.

Kuupäev

13.04.1932

Aasta

1932

Väljaande number

85

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

551.482Pärnu + 551.48 + 551.5E

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / üleujutused (üldiselt) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / kosed (konkreetsed) / loodusõnnetused (Eestis) / ojad (konkreetsed) / põud (Eestis) / pinnaveed (üldiselt) / sademed (Eestis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / veeressursid / veeseis / voolavad veed


7.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Vesi tõusis jälle. Sooja öö tõttu tõusis vesi esmaspäevaks jälle. Linnaäärsed luhad ja aiad ujuvad vees ning osalt on tunginud vesi ka hoovidesse. Seda küll üksikutes kohtades ainult. Kõrgvee pärast on tekkinud sildade juures tugevad veekeerutused. Neil päevil sattus üks parv säärasessse veekeerisesse ja parvemeestel oli suuri raskusi sellest välja pääseda.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

12.04.1932

Aasta

1932

Väljaande number

84

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis


8.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Suurvesi, kuid mitte eriti suur. Suurvesi mitmel pool teid ja truupe lõhkunud. Tänavune suurvesi ei küüni läinud kevade suurveeni.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Emajõe luhad vee all. Suurvee hävitustöö Põlvas. Õhne jões ei ole vesi alanenudja vesi on endiselt elektrijaamas, mille tõttu on tõrva pimeduses. Väike-Emajõe ümbruses ei ole vesi alanenud. Jää ähvardab Põltsamaa elektrijaama. Narva jõe ülemjooks on laevatatav. Peipsil jää veel kõva. Kasari uputab.

Kuupäev

10.04.1932

Aasta

1932

Väljaande number

83

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

551.48

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis


9.

Andmebaas

Postimees 1930

 

Pealkiri

Luhad vee all. Emajõe ja Virtsjärve äärsed luhad on vihmasadude tagajärjel järvedeks muutunud. Suure järvena paistab eriti Kärevere luht, kus heinamaad kahelt poolt jõge kuni metsadeni üks veeväli on. Heinakuhjad on ves ka luunja luhas. Emajõe ja Virtsjärve veekogu tõstmisele aitab märksa kaasa Pedja ja Paala jõed.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

31.08.1930

Aasta

1930

Väljaande number

235

Lehekülg 1

7

Lehekülg 2

0

UDK

551.48 + 551.482Emajõgi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


10.

Andmebaas

Postimees 1926

 

Pealkiri

Suurvee jäljed. Linnavalitsuse poolt esitatakse volikogule pikk nimekiri, keda tuleks vabastada kevadise suurvee läbi kannatamise pärast kinnisvarade hindamismaksust käesoleva aasta eest. Osa palveid on linnavalitsuse poolt tagasi lükatud.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

29.09.1926

Aasta

1926

Väljaande number

264

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.48 + 336.21 + 352.3Trt.

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ärimaks / üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / isikumaks / kinnisvaramaks / korterimaks / linnamaksud / linnaomavalitsus (üldküsimused, kohtadel) / linnapea / linnaseadus / linnatöölised / linnateenijad / linnavalitsus (selle osakonnad, ametid) / linnavolikogu (kohtadel) / mõrramaks / maksud (isikult, tulult, omandilt, kapitalilt) / pinnaveed (üldiselt) / raad / riigikaitsemaks / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / tööstusmaks / teedemaks / Trt. / tulumaks / vallalistemaks / vallamaksud / vanapoiste maks / veeressursid / veeseis


11.

Andmebaas

Postimees 1930

 

Pealkiri

Üks hea koondamise võimalus. Topo-hüdrograafia tööalade korraldamisest.

Zhanr

Art

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Praegu töötab hüdrograafia alal mitmeid asutusi: kaitseväe hüdrograafia osakond, ilmade observatoorium, Eesti veekogude uurimise komisjon ülikooli juures, sisevete uurimise büroo põllumajandusministeeriumi maaparandusameti juures. Puudub koordineeriv keskus. Selleks võiks saada ülikooli juures asuv veekogude uurimise komisjon. Topograafia alal töötab meil üks asutus - kaitseväe topograafia osakond. Selle ülesannetest. Nim. asutuse võiks ühendada katastri asutusega.

Kuupäev

28.10.1930

Aasta

1930

Väljaande number

293

Lehekülg 1

2

Lehekülg 2

0

UDK

551.48 + 528

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / geodeesia / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / kartograafia / maamõõtmine / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis


12.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

"Luik" pääseb liiklema. Narva jões terves ulatuses veepind on tõusnud umbes 30 sm. võrra. Jõe veepinna tõus on tingitud sügisestest vihmasadudest. Veepinna tõusu tagajärjel on nüüd A.-S. "Peipsil" kavatsus käima panna suuremat aurikut "Luik'i" jõe ülemjooksul, kus nimet. laev seni liikuda ei saanud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

22.08.1937

Aasta

1937

Väljaande number

225

Lehekülg 1

4

UDK

551.48 + 551.482Narva + 656.612(06)Narva, Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / Peipsi (aurulaevanduse a.-s.) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


13.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Aegviidu ümbrus üleujutuse võimuses. Aegviidu lähemat kui ka kaugemat ümbrust on tabanud sõna tõsises mõttes üleujutuse oht, mis eriti selle tõttu muret tekitab, et pooleli parajasti heinatöö. Suurvesi on üle ujutanud heinamaad lausveega, ära kannud isegi sillad, nii et heinamaadele üldse võimatu ligi pääseda. Pealegi on jõgede ja ojade läheduses rohkesti valmis heina allavett kantud. Seegi hein, mis mahaniidetult kohale püsima jäänud, on täiesti alaväärtuslikuks muutunud. Kuna heinamaad vee all, siis heina kuivatamist üldse enam ei saa olla.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Järvamaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Lehtse

Kuupäev

01.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

206

Lehekülg 1

6

UDK

631.55 + 551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / heinategu / koristustööd põllumajanduses (üldküsimused) / pinnaveed (üldiselt) / rehepeks / rukkilõikus / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / viljakuivatamine / viljasaagi koristamine


14.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Ameerika uputus areneb rahvuslikuks katastroofiks. Mississipi ja Ohio orgudes suurvesi tõuseb järjest. - Sajad tuhanded inimesed peavarjuta. - Hädaliste jaoks organiseeritakse erilaagreid. - Taudide, tule- ja näljahädaoht kasvab. - Ka Inglismaal jõed üle kallaste.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

26.01.1937

Aasta

1937

Väljaande number

25

Lehekülg 1

3

UDK

551.48 + 9(100)

Märksõnad

üldajalugu / üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / maailma ajalugu (üldine, mitu maad) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis


15.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Autod ei saa üle nahksilla. Kuna Pärnu lahes ja Pärnu jões on tänavu talvel haruldaselt madal veeseis, siis on ka Pärnu "nahksild" nii madalal jääl, et seda mootorsõidukid kasutada ei saa. Viimastel päevadel on sild niivõrd madalale langenud, et kallaste pool silla otsad kujutavad järske kallakuid. Madalamat tüüpi autod ei saa neist kallakuist ei alla ega üles sõita, mispärast sõidetakse üle jõe pääsemiseks silla kõrval, jääl.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Pärnust.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

01.02.1937

Aasta

1937

Väljaande number

31

Lehekülg 1

6

UDK

624.2Pärnu + 551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / sillad (ehitus, ehitustööd, remont, tüübid, konstruktsioon) / sillad (kohtadel, konkreetsed) / sillaehitus / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / viaduktid


16.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Elektrikriis Pärnus. Veelangus jões sai elektrijaamale hädaohtlikuks.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Sügisese kestva sademete vähesuse tõttu oli Pärnu jões veeseis väga madal ja langes 30. jaanuari ööl 3 jalga alla normaali. Seetõttu ei saanud linna elektrijaam enam jõest aurukateldesse vett. Kutsuti kohale tuletõrje, kes pumpas jaamale vett. Madala veeseisu tõttu on Pärnu valgustus raskes olukorras ja seepärast otsustati veeseisu tõusuni mitte valgustada linnatänavaid, samuti ei anta õhtupoolikul linna alevitele ja äärtele valgustusvoolu, sest vool juhitakse tööstustesse ja käitistesse.

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

30.01.1937

Aasta

1937

Väljaande number

29

Lehekülg 1

4

UDK

621.31Pärnu + 551.482Pärnu + 551.48

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / elektrifitseerimine / elektrijaamad (kohtadel) / hüdroelektrijaamad / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / jõuallikad / jõujaamad / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


17.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Emajõe pind tõusis pool meetrit.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Lühiülevaade veeseisust Emajões. Praegu on veeseis juba ligi 70 cm üle nullpunkti.

Kuupäev

19.03.1937

Aasta

1937

Väljaande number

77

Lehekülg 1

7

UDK

551.48 + 551.482Emajõgi

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


18.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Emajõe veepind rekordmadalseisul. Esmaspäeval [25.sept.] saavutas Emajõe veepind järjekordselt rekordmadalseisu. Veepinna seisu täpsel mõõtmisel selgus, et veepind on langenud 27 sentimeetrit alla mullpunkti. 1887. aasta madalseis on seega ületatud 15 sentimeetri võrra, ... Praegu pole veel ette näha, et veepind Emajões võiks lähemal ajal hakatatõusma. ... Madala veeseisu tõttu Emajões on laevade liiklemine tunduvalt takistatud. ..

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

26.09.1939

Aasta

1939

Väljaande number

259

Lehekülg 1

6

UDK

551.48 + 551.482Emajõgi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed / üleujutused (üldiselt)


19.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Emajõe veeseis juba 33 cm allpool nulli. ... Sademete mõjul tõusis vahepeal Emajõe veepind küll mõne sentimeetri võrra, kuid juba neljapäeval [19.okt.] oli veepind jällegi langenud erakordselt madalale. Täpsetel mõõtmistel Kivisilla juures selgus, et veepind on langenud juba 33 sentimeetrit allapoole nullpunkti. see on jälle rekordiliseks madalseisuks. ... Selle järjekordse rekordilise madalseisuga on juba 21 sentimeetri võrra ületatud 1887. a. madalseisu rekord, mis oli 12 sentimeetrit allpool nullpunkti.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Tartu

Kuupäev

20.10.1939

Aasta

1939

Väljaande number

283

Lehekülg 1

7

UDK

551.48Tartu + 551.482Emajõgi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed / üleujutused (üldiselt)


20.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Emajõe veeseis 0 punktile langenud. Emajões on veeseis pidevalt langenud. neljapäeva [17.aug.] hommikusel mõõtmisel selgus, et Emajõe veeseis on langenud juba mõõdupuu 0 punktini. ... Emajõe veeseis on kuivade ilmade tõttu õige kiiresti langenud. Veel 12.augustil oli jõe veepinna seis 5 sentimeetrit 9-punktist kõrgem. ..

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

18.08.1939

Aasta

1939

Väljaande number

220

Lehekülg 1

7

UDK

551.482Emajõgi + 551.48Emajõgi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed / üleujutused (üldiselt)


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 40 41 - 60 61 - 80 81 - 100 101 - 120 121 - 140
141 - 156  

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 138883926