Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "mereoriidid" (17)

Lehitse

, järjestades kirjed järgi

kõik  1926  1930  1932  1933  1937  1938  1940
 

1.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Haruldane lendtähtede ilutulestik. Esmaspäeva [9.X] õhtul sadas Tartus ja mujal Euroopas ennenägemata suurel arvul meteoriite. - Välismaal.

Zhanr

Ülev + sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Meteoriidisaju põhjustest. Kirjeldatakse seda.

Kuupäev

12.10.1933

Aasta

1933

Väljaande number

239

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

523.5

Märksõnad

mereoriidid / meteoorid


2.

Andmebaas

Postimees 1926

 

Pealkiri

Arizoona meteoori-kraater. Uus huvitavam loodusnähtus maakeral.

Zhanr

Art.

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Ameerika insener H.J.Minhinnik on Arizona kraatrit uurinud ja avaldab nüüd üksikasjalikumaid fakte hilisematest tulemustest kraatri uurimisel. Kraatri kirjeldus. Kraatri uuringute ajaloost. Meteoori peamass asub kraatri lõunaserval sügaval maapinnas.

Kuupäev

03.09.1926

Aasta

1926

Väljaande number

238

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

523.5 + 91(73)

Märksõnad

mereoriidid / meteoorid / reisikirjeldused (komplekssed kirjeldused maade ajaloost, geograafiast, poliitikast jm.), Ameerika Ühendriigid / reisimine (üldiselt), Ameerika Ühendriigid


3.

Andmebaas

Postimees 1926

 

Pealkiri

Meteor. Nähti Tartus 2.nov. õhtul. Üleeile õhtul panid ehk paljudki tähele suurt boliidi (meteori), mis SO (kagu) poolt NW (loode) poole liikus. Tartu tähetorni tähelepaneku järele on meteor umbes 15-20 kõrguses liikunud. Näha oli meteori umbes 5-6 sekundit, kusjuures ilmumise moment oli kell 20,43. Ilmumisel oli meteor sinikat värvi, muutus aga kadumise momendiks heleroheliseks. Järel paistis helepunane saba.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

04.11.1926

Aasta

1926

Väljaande number

300

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

523.5

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

mereoriidid / meteoorid


4.

Andmebaas

Postimees 1930

 

Pealkiri

Viljandimaal nähti meteoori. Ööl vastu 14. nov. umbes kella 2 ajal öösel nähti Viljandis läänetaevas suurt meteoori langevat. Kuigi taevas oli jaolt pilvine, sellest hoolimata oli meteoori liikumine üliselgesti näha. Sellest tekkiv valgus oli nii suur, et ööpimedus muutus hetkeks heledaks kuuvalgeks. Pilved, mille tagant läks meteoori tee, muutusid sellest valgusest helendavaks.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Viljandi

Kuupäev

16.11.1930

Aasta

1930

Väljaande number

312

Lehekülg 1

7

Lehekülg 2

0

UDK

523.5

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

mereoriidid / meteoorid


5.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Meteoriit Eestisse langenud? Helsingi Ülikooli Mineraloogia-geoloogia Instituudi juhataja prof. L. Borgström'i teatel nähti 4.septembril s. a. kell 22.50 Soomes, Kotkast lääne pool langemas üht meteoriiti. Meteoriidi langemissuunaks oli SSO (lõuna-kagu). ... Arvestades meteoriidi langemissuunaga oletatakse, et meteoriit võis kukkuda kas Soome lahte, Vene-Ingerisse või Kirde-Eestisse. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

19.11.1932

Aasta

1932

Väljaande number

272

Lehekülg 1

1

UDK

523.5

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

mereoriidid / meteoorid


6.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Lahkusulised ennustavad maailma hukkumist. Hiljuti kõikjal nähtud langev meteoor on häirinud ebausklikke kodanikke, kes arvavad komeedi langemises nägevat viimast päeva, sõjatulekut, nälja-aastaid jne. Paljud Räpina ümbruse lahkusulised leiavad pühakirjaga kooskõlas olevat meteoori langemise ning usuvad, et maailmahukk on ligidal.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

18.06.1937

Aasta

1937

Väljaande number

162

Lehekülg 1

6

UDK

289 + 523.5

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

allianss / allianssliikumine / jumalaotsimine / kveeker / kveekerid / lahkusulised (üldiselt, kohtadel) / mariaviidid / mereoriidid / meteoorid / roosiristi vendlus / usuhullustus / usumäratsemine


7.

Andmebaas

Sädemed 1937

 

Pealkiri

Meteoor.

Zhanr

Veste

Väljaanne

Sädemed

Kuupäev

27.06.1937

Aasta

1937

Väljaande number

169 (Postimees)

Lehekülg 1

5

UDK

8E-7 + 523.5

Märksõnad

följetonid (eesti autorid) / humoristlikud palad (eesti autorid) / mereoriidid / meteoorid / satiirilised palad (eesti autorid) / vested (eesti autorid)


8.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Meteoor langes Roela valla metsadesse?

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Tartu Ülikooli täheteadlased on andmeid kogunud meil mõne aja eest alla langenud meteoori kohta. Nende arvates tuleks meteoori otsida Rakverest umbes 30 km lõuna poole, Väike-Maarja aleviku lähikonnas asuva Pandivere kõrgustiku ümbruskonnast. Meteoori langemist pealtnäinute arvates on meteoori langemiskohaks Virumaa Roela metsad.

Kuupäev

10.06.1937

Aasta

1937

Väljaande number

154

Lehekülg 1

3

UDK

523.5

Märksõnad

mereoriidid / meteoorid


9.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Nähti haruldast meteoori. Tartu ülikooli tähetorn kogub meteoori liikumise kohta andmeid. Meteoorilt järelejääv pilv oli kaua nähtav.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Lühiülevaade meteoori liikumisest.

Kuupäev

02.06.1937

Aasta

1937

Väljaande number

146

Lehekülg 1

3

UDK

522Trt. + 523.5

Märksõnad

mereoriidid / meteoorid / Tartu Tähetorn


10.

Andmebaas

Postimees 1940

 

Autor

Ag. [=Tõllassepp, August]

Pealkiri

Lendtähed - leegitsevad rändurid taevateedel. lendtähe suurim kiirus 100 km. sekundis. Tavaliselt süttib ta 110 km kõrguses maapinnast ja kaob siis 85 km kõrguses. 823. a. süütas tähesadu Saksamaal 35 küla põlema. Kaalijärv Saaremaal meteoriidi auk. Maailma suurima meteoriidi langemisest tekkinud õhuvool paiskas 600 km kaugusel ratsaniku pikali. Järgnevatel öödel on oodata tihedat lendtähtede sadu. - Mahalangenud tähtede suurus väga mitmekesine. - Perioodiliselt ja üksikult esinevad lendtähed.

Zhanr

Artikkel

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Fotodel: kaali järve kraatrist leitud meteoorraua tükk; kaks suurt komeeti; skeem Saaremaa meteoorikraatrite asukohtade kohta. Teaduslikke seletusi meteoriitide kohta. Eri rahvaste uskumustest lendtähtede kohta.

Kuupäev

21.04.1940

Aasta

1940

Väljaande number

10

Lehekülg 1

3

UDK

523.5 + 398.3

Märksõnad

eestlaste rahvausund / esivanemate hingede austamine (Eesti, tavad, kombed) / hiied rahvausundis / loodusjõudude hingestamine (Eesti, tavad, kombed) / mereoriidid / meteoorid / ohverdamine (eestlastel) / ohvriallikad (eestlastel) / ohvrikivid (eestlastel) / ohvripuud (eestlastel) / surnute kultus (Eesti, tavad, kombed) / õnnekivid (eestlastel)


11.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Autor

Kipper, A[ksel]

Pealkiri

Meteoriit võis kukkuda Eestisse. Siberis Tunguska piirkonda kukkunud 130 tonni raskune meteoriit hävitas 100 ruutkm suurusel maaalal metsa. - Meteoriidi põlemisel tekib kuumust 6000-7000 kraadi. - Langevad tähed tavaliselt õige väikese kaaluga.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Ülevaade 1. juunil Tartus nähtud meteoori liikumise suunast ja suurusest. Seletusi jagab Tartu Ülikooli tähetorni assistent A. Kipper.

Kuupäev

03.06.1937

Aasta

1937

Väljaande number

147

Lehekülg 1

2

UDK

523.5 + 522Trt.

Märksõnad

mereoriidid / meteoorid / Tartu Tähetorn


12.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Autor

Kipper, Aksel, temast

Pealkiri

Meteoor plahvatas Eestis. Nähtud meteoor plahvatas 30 km Rakverest lõuna pool. Plahvatuse tagajärjel tekkis müristamine, mida kuuldud mitmel pool. Meteoori on nähtud väga paljudes kohtades. Kas tükke kukkus maapinnale?

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

1. juunil nähtud suure meteoori kohta on saabunud Tartu Tähetornile mitmelt poolt uusi andmeid. Ülevaade nähtud meteoori liikumisest. 9. juunil sõidab kohapeale üksikasjalikumat uurimist teostama Tartu Tähetorni vanem assistent A. Kipper.

Kuupäev

07.06.1937

Aasta

1937

Väljaande number

151

Lehekülg 1

1

UDK

523.5 + 522Trt.

Märksõnad

mereoriidid / meteoorid / Tartu Tähetorn


13.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Autor

Kipper, Aksel, temast; Vendelin, Eduard, temast

Pealkiri

Meteoori tükke ei leitud. Seal, kus meteoor oleks pidanud maapinnale langema, ei pandud meteoori üldse tähele.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Lühiülevaade Tartu Ülikooli vanemassistendi A. Kipperi ka hr. Vendelini uurimissõidust 9. juunil meteoori langemiskohta.

Kuupäev

11.06.1937

Aasta

1937

Väljaande number

155

Lehekülg 1

3

UDK

523.5 + 522Trt.

Märksõnad

mereoriidid / meteoorid / Tartu Tähetorn


14.

Andmebaas

Postimees 1940

 

Autor

Kulik, L., temast

Pealkiri

Meteoriidi otsimisel. Teatavasti langes Siberi taigasse Tunguusi jõe piirkonnas 1908. a. 30. juuni hommikul meteoriit, kusjuures meteoriidi tulepurset oli näha 400 klm. kauguses ja õhulaine mõju oli tunda kuni 600 klm-ni. 1939. a. suvel võttis Teaduste Akadeemia ekspeditsioon, mille juhatajaks oli L. Kulik, meteoriidi langemise piirkonnas ette geoloogilise uurimise, kusjuures teostati 1.000 puurimist (TASS).

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

03.01.1940

Aasta

1940

Väljaande number

2

Lehekülg 1

2

UDK

523.5 + 006.12ETA

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

Eesti Teaduste Akadeemia / mereoriidid / meteoorid


15.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Autor

Paurman, Taniel, temast

Pealkiri

Vanavarakorjaja leidis taevakeha? Meile kirjutatakse: Teatavasti käesoleva aasta kevadel langes Virumaal maha meteor. Nüüd on Narva vanavarakorjaja Taniel Paurman selle taevakeha leidnud Virumaalt Voka vallast Mändi talust. Leitud taevakeha kaalub 10 kg ja on praegu hoiul T. Paurmani juures. Leidja teatas oma leiust Tartu geoloogia instituudile, kuhu ta ka oma leiu saadab, peale prof. A. Öpiku välismaalt tagasitulekut.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

13.08.1937

Aasta

1937

Väljaande number

216

Lehekülg 1

4

UDK

523.5 + 378.4:5

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

Eesti Veekogude Uurimise Komisjon Tartu Ülikooli juures / Geoloogiainstituut Tartu Ülikooli juures / Keemia Instituut Trt. Ülik. Mat.-Lood. teadusk juures / mereoriidid / meteoorid / Statistika kabinet / Tartu Ülikooli Õlikivide Uurimise Laboratoorium / Tartu Ülikooli Botaanikainstituut / Tartu Ülikooli Füüsika Instituut / Tartu Ülikooli Geograafia Instituut / Tartu Ülikooli Geograafiakabinet / Tartu Ülikooli Geoloogia Instituut / Tartu Ülikooli juures: Antropoloogia ja Rassiteaduse Instituut / Tartu Ülikooli Keemia Instituut ja selle keemialaboratooriumid / Tartu Ülikooli Magneedijaam / Tartu Ülikooli Statistikakabinet / Tartu Ülikooli Zooloogia Instituut


16.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Autor

Reinvald, J., temast

Pealkiri

Kaali järve tekkimine lahendatud. Ins. J. Reinvald leidis peale kauast uurimist Kaali järve kraatritest meteoorrauda. Suur huvi välismaal meie meteoorkraatrite vastu. Ainulaadsed meteoorkraatrid Eestis.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Foto + skeem. Saaremaal, Kaali koolimaja lähedal, umbes 20 km Kuressaarest, asub väike ümmargune metsajärv. See on Kaali järv, mis asub katlataolises lohus ja mida ümbritseb 6-7 m kõrge vall. Järv on 50-60 m läbimõõdus ja teda ümbritseva valli sisemisel küljel on näha suuri, ülespoole tõstetud dolomiitpanku. Ülevaade mäeinsener J. Reinvaldi uurimistööst.

Kohanimi

Kaali

Kuupäev

10.11.1937

Aasta

1937

Väljaande number

305

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Kaali + 523.5

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / mereoriidid / meteoorid / seisvad veed


17.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Autor

Reinvald, J., temast

Pealkiri

Kas Kaali meteoorimuuseum? Euroopa ainulaadne loodusime Saaremaal.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Kaali meteoriidikraatreid tuleks ära kasutada kui turismiobjekti, ühtlasi rajada lähedusse meteoriidimuuseum. Vastava ettepaneku on teinud märeinsener J. Reinvald.

Kohanimi

Saaremaa

Kuupäev

31.08.1938

Aasta

1938

Väljaande number

235

Lehekülg 1

5

UDK

523.5

Märksõnad

mereoriidid / meteoorid


Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 127032776