Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)" (44)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940 kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Angerjas rändab välismaile.

Rubriik

Põllumajandus.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Angerja eksport. Eksportmaad põhiliselt Taani, Rootsi ja Saksamaa. Arvulisi andmeid.

Kuupäev

29.05.1936

Aasta

1936

Väljaande number

144

Lehekülg 1

6

UDK

639.239 + 639.21 + 382.6:639.2

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (rannikul, jõesuudmetes, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / bottengarm (sügav-veemõrd) / forell (püük) / haug (püük) / kalade eksport / kalasaaduste eksport / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / lõhe (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / tuur (püük, saagid) / vimb, vimm (püük, saagid)


2.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Ei hoolita linnavalitsuse otsusest. Põltsamaa linnavalitsus otsustas keelda kalastamise Põltsamaa jõe selles osas, mis asub Torniveski ja elektrijaama paisude vahel. Mõni aeg seda täideti ka ja kalad said aega sigineda. Viimasel ajal on aga jõele siginenud kalamehi, kes ööpimeduse katte all jões võrku veavad. Kuna aga lihtotsusel ei ole sundmääruse keelavat võimu, siis ei saa öiseid kalastajaid ka vastutusele võtta.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Põltsamaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Põltsamaa

Kuupäev

03.08.1936

Aasta

1936

Väljaande number

206

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 352.3Põltsamaa

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / linnaomavalitsus (üldküsimused, kohtadel) / linnapea / linnaseadus / linnatöölised / linnateenijad / linnavalitsus (selle osakonnad, ametid) / linnavolikogu (kohtadel) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / raad / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


3.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Hea ahvenasaak Peipsil. Viimastel päevadel on Peipsi kalureil olnud käesoleva sügise kohta kõige parem ahvenasaak. Igal õhtul randuvad kaluripaadid rikkaliku saagiga. Mõningas paadis on kalu isegi üle 200 kg, kuid keskmisenam nagu kalurid ütlevad, tuleb iga padi kohta 100-150 kg, mida peetakse heaks saagiks. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

17.10.1936

Aasta

1936

Väljaande number

281

Lehekülg 1

10

UDK

639.21Peipsi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


4.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Hea ahvenasaak Peipsil jätkub. Peipsi kalureil kestab edasi hea ahvenasaak. Viimaste nädalate hea saagi tõttu on ka Peipsi ahvenad valgunud suitsetatult kui ka värskelt üle terve vabariigi turgude, mispärast on nüüd ahvena hind langenud 10-15 snt. kg. Keskmised ahvenad, mis maksid varem 30-35 snt. kg, saab nüüd 20 s. kg.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

08.11.1936

Aasta

1936

Väljaande number

302

Lehekülg 1

3

UDK

639.21 + 381:639.2

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


5.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Hoogus kalastamine Peipsil. Ahvenate ja lutsude saak on jäänud väheseks. Peipsi rannakülades käib praegu hoogus kalastamine. Kuna juba varem ja eriti just viimaste pakaste ilmadega on järv tugeva jääkatte all, siis on ka osutunud võimalikuks alata igatalvist jääpüüki. Nagu kalurid seletavad, pole tänavune noodapüük kuigi hea. Noodaga püütakse nimelt ahvenaid ja need on enamuses väikesed ja seega ka hinnalt odavad. Ranna läheduses püütakse praegu täie hooga lutse. Lutsudegi saak polevat just kõige parem.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

01.02.1936

Aasta

1936

Väljaande number

30

Lehekülg 1

3

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


6.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Ihes on veel kallis. Vaatamata sügise saabumisele on tänavu Peipsilt ja Praagalt turule tulev ihese hulk võrdlemisi väike, mispärast ka nende hind Tartu turul on võrdlemisi kõrge. Praegu maksab ihese kg turul 60 kuni 65 senti. ... Suur on aga ahvenate saak, ... Tindipüük on tänavu võrdlemisi väike ...

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

03.11.1936

Aasta

1936

Väljaande number

297

Lehekülg 1

7

UDK

639.21

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


7.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Ihese mari hakkab küpsema. Nagu Peipsi kaluritelt, peamiselt aga Praaga ümbruskonnas asuvatelt kalameestelt kuuleme, võib alata lähematel päevadel ihese kudemine. Kalamari on juba niivõrd küps, et tulevast nädalast alates võidakse hakata kalamajadele haudumiseks marja koguma. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

25.10.1936

Aasta

1936

Väljaande number

289

Lehekülg 1

1

UDK

639.3.006 + 639.21

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalakasvandused / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


8.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Kala ehib kevadel end pulmarüüga. Igal kalaliigil oma pulmarüü. - Haugi röövpüüki sooduistab tema äärmine tähelepanematus. - Latikas kudemise ajal erk ja vilgas.- Korraga 400 puuda latikaid. - Kõige kavalam kala on säinas.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Kalad ja kalapüük.

Kuupäev

16.04.1936

Aasta

1936

Väljaande number

101

Lehekülg 1

4

UDK

597.0 + 639.21

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / hai / haug (püük) / haugilised / heeringalised / kõhrkalad / kalad / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / lõhelised / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luukalad / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / rai / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


9.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Kalapüük Ahja jões keelatud. Põllutööministeeriumi otsusel on igasugune kalapüük keelatud Ahja jõe osas, Erastvere järvest (viimane välja arvatud) kuni Valgesoo veski tammini ja selle jõe ossa suubuvates veekogudes 30.novembrist 1936. a. kuni 10.jaanuarini 1937. a. Selle aja jooksul kohustatakse tähendatud piirkonna kalapüügi õiguse omanikke püügikorra kokkuleppe kava esitama põllutööministeeriumile kinnitamiseks. Kui selleks tähtajaks kava ei esitata, siis korraldab põllutööministeerium püügi nimetatud piirkonnas sundmäärusega.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Võrumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Ahja

Kuupäev

06.12.1936

Aasta

1936

Väljaande number

330

Lehekülg 1

8

UDK

639.2 + 639.21 + 551.482Ahja

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalastamine (siseveekogudel) / kalurid (üldküsimused) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


10.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Kalasaak on tänavu sügisel tagasihoidlik. Lõhet on vähe Pärnu lahes ja Põhjarannikul. Naissaare vetes suured tursaparved. Varajane vimmade hulk Pärnu lahes. Kalurid siirduvad sisemaale ehitustöödele. - Pihkva järvel ihestepüük täies hoos.

Zhanr

Pikem sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Ülevaade kalasaagist sel sügisel erinevatel Eesti veekogudel. Kalaekspordist.

Kuupäev

24.09.1936

Aasta

1936

Väljaande number

258

Lehekülg 1

3

UDK

639.22 + 382.6:639.2 + 639.21

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalade eksport / kalapüügi õigus (merel) / kalasaaduste eksport / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / merekalad (paljud merekalad, püük, saagid) / merekalandus (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


11.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Latikas kolmat korda püüdja käes.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Võrus Tamula järvel korraldati kontrollpüük. Tõmmati välja 1931. aastal märgistatud latikas. Latikas kaalus siis 730 grammi ja oli 38,5 cm pikk. Nüüd kaalus kala 900 grammi. Kalad kasvavad Tamulas aeglaselt. Haugide hulk väike.

Kuupäev

09.07.1936

Aasta

1936

Väljaande number

181

Lehekülg 1

1

UDK

639.21 + 551.481.1Tamula

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / Tamula / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


12.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Luts - musikaalne kala. Pleki kõlina peale ujub püügiriista juure, - Laiskuse tõttu läheb mõrda. Lutsude püügihooaeg praegu.

Zhanr

Artikkel

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Lutsudest pikemalt.

Kuupäev

29.01.1936

Aasta

1936

Väljaande number

27

Lehekülg 1

4

UDK

639.21

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


13.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Mehikoorma kalarand. Viimaste soojade ilmade tõttu on Peipsil kalastamine hoos, kus püütakse peamiselt sügavamatest vetest mõrdadega. Latikate randailmumist oodatakse neil päevil. Mehikoorma kalarannas müüdi latikaid 12-15 s. ja haugi 18-23 s. kg, kuna särjed praegu üldse müügilt puuduvad.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Mehikoorma

Kuupäev

22.05.1936

Aasta

1936

Väljaande number

137

Lehekülg 1

4

UDK

381:639.2 + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


14.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Narva ja N.-Jõesuu kalurid said 500 lõhe. - N.-Jõesuus paranes räimesaak.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narvast.

Zhanr

2 sõnumit

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Lõhepüük sel lõhepüügi hooajal Narva jõel ja marel. Püütud umbes 500 lõhet. Lõhede kekmine kaal on 12 kg ja keskmine hind 250 s. kg. - Viimastel päevadel Narva-Jõesuu kalurite võrkudes rohkesti räimi.

Kohanimi

Narva-Jõesuu

Kuupäev

05.10.1936

Aasta

1936

Väljaande number

269

Lehekülg 1

6

UDK

639.21Narva-Jõesuu + 639.239

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (rannikul, jõesuudmetes, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / bottengarm (sügav-veemõrd) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / lõhe (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / tuur (püük, saagid) / vimb, vimm (püük, saagid)


15.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Narva jõgi andis üle 200 lõhe. Loomusega 10.000-15.000 silmu Narva jõest. ... Mõne viimase päeva jooksul on Narva jõe alamjooksul Narva kosest kuni mereni saadud juba üle 200 lõhe. Paar päeva tagasi hakkas jõgi ka silmusid välja andma. Ühe loomusega on mõrdadesse langenud 10.000-15.000 silmu. Silmumõrdade jõest väljatõstmine sünnib ühe ja kahe päeva tagant. Paremateks silmupüügikohtadeks on Riigiküla, Tõrvala, Kudruküla ja Popovki rajoonid, ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

07.09.1936

Aasta

1936

Väljaande number

241

Lehekülg 1

4

UDK

639.21 + 551.482Narva + 639.239

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (rannikul, jõesuudmetes, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / bottengarm (sügav-veemõrd) / forell (püük) / haug (püük) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / lõhe (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / tuur (püük, saagid) / vimb, vimm (püük, saagid) / voolavad veed


16.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Narva jõgi kaladest tühi. Narva jõgi on kaladest peaaegu täiesti tühi. Kalurid arvavad, et kalad ei tule merest Narva jõkke seetõttu, et jões on vesi väga soe. Narva jõe vee soojus on 25-26 kraadi. Praegu Narva jõel kalapüüdmisel jäävad võrkudesse ja nootadesse ainult üksikud kalad.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

29.06.1936

Aasta

1936

Väljaande number

171

Lehekülg 1

1

UDK

551.482Narva + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


17.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Noodapüüki tänavu ei tule. Linnavalitsus ei kavatse eeloleval talvel korraldada noodapüüki. Küll aga antakse välja õngitsemislubasid talviseks hooajaks, mis kestab 1.novembrist kuni 1.maini. Talvise õngitsemisloa eest tuleb maksta 1 kroon.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Viljandist.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Viljandi

Kuupäev

23.10.1936

Aasta

1936

Väljaande number

287

Lehekülg 1

6

UDK

639.21Viljandi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


18.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Pangodi järvel kestab kalapüük. Juba paar päeva kestab Pangodi järvel talvenoodaga kalapüük. Nimetatud püüki korraldatakse järvel üle kahe aasta. ..., kuid üldiselt on Pangodi järv võrdlemisi kalarikas, kuna ta omal ajal kuulus Keiserlikule Kalakasvatuse seltsile, kelle poolt sinna toodi igasuguseid kalasorte. Statistiliste andmete järele selgub, et 1901 andis püük hektaari veepinna kohta 33,2 kg ja 1903. a. 37,7 kg kala. sellest ajast on aga saak korduvalt väiksemaks muutunud. Viimased täpsed andmed on 1908. a., kus hektaari kohta saadi 10,1 kg kala. ...

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

22.01.1936

Aasta

1936

Väljaande number

20

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 551.481.1A / ÜPangodi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


19.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Peipsi kala vallutab Järva turge. Järvamaal peetavatele turgudele ja laatadele on sügisel ikka rohkem ja rohkem Peipsi kala müügile tooma hakatud. Eriti rohkesti on müügile ilmunud Peipsi ahvenaid ja kiisku, mis turud ja laadad juba peaaegu täielikult vallutanud ja teised kalaliigid müügilt kõrvale tõrjunud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Järvamaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

05.11.1936

Aasta

1936

Väljaande number

299

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


20.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Peipsi rannikul asuvaist tindikuivatamise ahjudest hääbunud kuni 90 prots. Peipsi rannikul oli endistel aegadel palju tindikuivatamise ahje ja kui tinte tarvitas omal ajal Vene sõjavägi, siis käis Peipsi rannikul sel alal väga hoogne töö. Nüüd, mil tindikala ei ole enam kusagile panna ja väga odav, on aasta-aastalt tindikuivatamise ahje lammutatud ehitusmaterjali ja tuulepuu saamise otstarbeks, ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

21.08.1936

Aasta

1936

Väljaande number

224

Lehekülg 1

5

UDK

637.56 + 639.21 + 639.2Peipsi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalad (kasutamine toiduks) / kalad (soolamine, suitsetamine) / kalade kuivatamine / kalajahutööstus (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalakonservitööstus (kohtadel, konkreetsed) / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalastamine (siseveekogudel) / kalatööstus (kohtadel, konkreetsed) / kalurid (üldküsimused) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / tursatööstus


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 40 41 - 44

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 129150002