Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)" (37)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940 kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

"Kaio" järves hea kalasaak. Hiljuti renditi "Kaio" järve kalapüügi õigus kellelegi Aug. Londonile. Nüüd laskis uus järverentnik järvest kalu püüda. Saak oli rikkalik. Iga püügi päev sai ligikaudu 19 puuda suuri kalu, mida ülesostjad ümberkaudu taludesse laiali vedasid.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

26.09.1934

Aasta

1934

Väljaande number

263

Lehekülg 1

6

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


2.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Aakre Põhu jões jääb kalasaak vaikseks. Mõned aastad tagasi oli Aakre Põhu jões rohkesti vähki ja muid kalu, kuna nüüd enam üldse vähki ei leidu. Ka muid kalu on üpris vähem.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Aakre

Kuupäev

17.06.1934

Aasta

1934

Väljaande number

162

Lehekülg 1

8

UDK

639.21Aakre

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


3.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Amme jões suuri haugi. Hiljuti püüdis Vesneris kalapüüdja vedeliga välja jõest havi, mis kaalus 8,5 kg. Ka ennematel aastatel on püütud välja samasuuri haugi.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Vesneri

Kuupäev

05.06.1934

Aasta

1934

Väljaande number

150

Lehekülg 1

6

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


4.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Ammejões vähe kala. Vesnerist läbivoolavas Ammejões on tänavu eriliselt vähe kala. Puudust pannakse väikese suurvee arvele ja sellega soodustatud röövpüügile mõrdadega ja ahingutega kitsastel kohtadel kalade ülestulekul. Püüdjaid on palju.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Tartumaa

Kuupäev

26.05.1934

Aasta

1934

Väljaande number

140

Lehekülg 1

6

UDK

551.482Ammejõgi + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Ammejõgi / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


5.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Esimesed värsked räimed jõudsid kohalikul turul müügile. Nõuti 35 s. 2 kg ja 20 s. kg. Väga rohkesti oli müügil värskeid tinte hinnaga 7 s. kg.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Viljandist.

Zhanr

Lühisõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

24.04.1934

Aasta

1934

Väljaande number

110

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

381:639.2Viljandi + 639.21 + 639.222.9

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / räim (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silk (püük, saagid) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


6.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Hea kalasaak Narva jõel. Viimaste päevade jooksul on merest tulnud suuremal arvul ahvenaid Narva jõkke. Ühes sellega on Narva jõel paranenud kalasaak, mis juba kauemat aega oli kehvavõitu. Eriti hea kalasaak oli 14. mai hommikul, mil tervel Narva jõe alamjooksul saadi erakordselt palju ahvenaid. Tõrvala raioonis tõmmati mõne üksiku kaluri poolt samal hommikul ahvenaid jõest välja üle 30 puuda. Kalurid arvavad, et see hea kalasaak kestvat mitu päeva. Hea kalasaagi puhul on Narva turul kalahinnad langenud umbes 50 % võrra. Seni maksti ahvenate kilost 25-30 senti ja nüüd 15 senti.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

16.05.1934

Aasta

1934

Väljaande number

132

Lehekülg 1

6

UDK

381:639.2Narva + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


7.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Hea kalasaak Peipsil. Viimasel ajal on Peipsil kalasaak üsna hea. Peamiseks püügi kalaks on praegu ahvenas. Õhtu eel kajavad kaugele kalavenelaste "müttamised" järvelt, kes hirmutavad kalu võrkudesse. püüdjaid on järvel palju.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

11.07.1934

Aasta

1934

Väljaande number

186

Lehekülg 1

5

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


8.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Heeringale tuli Peipsist võistleja. Hiljuti müügile ilmunud odavatele heeringatele tuli Peipsiäärseis valdades võistlejaks Peipsi ahvenas, sest kalasaak Peipsil viimastel päevadel on üsna hea. Peamiseks püügikalaks on ahvenas, Püüdjaid ja müüjaid - laiali vedajaid on palju.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

23.07.1934

Aasta

1934

Väljaande number

198

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 639.239

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (rannikul, jõesuudmetes, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / bottengarm (sügav-veemõrd) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / lõhe (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / tuur (püük, saagid) / vimb, vimm (püük, saagid)


9.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Kalapüük paranes merel ja jõel. N.-Jõesuu ja Narva kalurite kalapüük on paranenud. 8. augustil said N.-Jõesuu kalurid merest juba 50 puuda räimi ja peale selle veel teisi kalu väiksemal arvul. Samuti on Narva jõel paranenud silmupüük. Silmupüük algas 1. augustil, mil kalurid esimesel päeval said ainult 300 silmu. Teisel päeval saadi 500 silmu ümber ja nõnda päev-päevalt on silmusaak suurenenud, kuna 8. augustil kalurid said Narva jõest juba umbes 5000 silmu. Silmu tükk maksab keskmiselt 5 senti.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

09.08.1934

Aasta

1934

Väljaande number

215

Lehekülg 1

6

UDK

639.222.9 + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / räim (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silk (püük, saagid) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


10.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Narva-Jõesuu paranes kalapüük. 12. detsembri hommikul saadi üle 100 puuda räimi.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva-Jõesuu

Kuupäev

14.12.1934

Aasta

1934

Väljaande number

342

Lehekülg 1

6

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


11.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Narva jõgi annab 15.000 silmu päevas. 1. augustil algas Narva jõel silmupüük, kusjuures esimestel päevadel oli silmupüük hoopis vilets. Narva jõe kalurid said kokku ainult mõni sada silmu päevas. Nüüd on aga silmusaak märksa paranenud. Narva jõgi annab iga päev kaluritele umbes 15.000 silmu. Parim silmusaak on Narva sadama ja kose vahelises raioonis.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

15.08.1934

Aasta

1934

Väljaande number

221

Lehekülg 1

6

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


12.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Narvajõel algas silmupüük. Silmud annavad aastas umbes 10 miljonit senti.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

1. augustil algas Narva jõel silmupüük, mis kestab harilikult novemrikuu lõpuni. Silmupüük on Narva kaluritele tähtsamaks sissetuleku allikaks.

Kuupäev

03.08.1934

Aasta

1934

Väljaande number

209

Lehekülg 1

4

UDK

639.21

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


13.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Peipsi täielikult jääst vaba. Öösel 20. aprillil edela tuuled ajasid Peipsil oleva jää lõplikult Naroovalt alla, nii et Tartu-Mustvee-Vasknarva vaheline laevaühendus algab lähemail päevil. Rannaäärsed kalurid on omad mõrrad juba tintide püüdmiseks jääst vaba järve asetanud. Et tinte nii- palju müügile ei lähe, kui neid järvest püütakse, siis veavad kohalikud elanikud tinte väetisena põldudele.

Zhanr

Lühisõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

22.04.1934

Aasta

1934

Väljaande number

108

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

656.6 + 639.21 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / Eesti Sisevete Uurimise Büroo / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / Laevasõiduamet / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / Mereasjanduse Nõukogu / Mereasjanduse Peavalitsus / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Sisevete Büroo / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


14.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Peipsil väike kalasaak. Peipsi kalurid kurdavad vähese kalasaagi üle ja seletavad, et ahvena kala on kõik N.-Vene kalda pool, sest N.-Venes ei olla niipalju kalureid kui Eesti rannas. Kala armastavat vaiksemat kohta, kus teda kalurid oma nootadega niipalju ei tülita. Mustvee turul on ahvenate hind 6-7 senti kilo ja tindid 1-2 seni kilo.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Mustvee

Kuupäev

29.04.1934

Aasta

1934

Väljaande number

115

Lehekülg 1

2

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 381:639.2Mustvee + 381.14Mustvee

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / turg / turuhinnad / turuteated


15.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Pihkva järvel algas talvine kalapüük. Luhal heinatöö. Viimased käredad lülmad on Pihkva järve juba kõvaks külmetanud ja kalurid tegid algust talvise püügiga jääl. Esialgu olid küll veel kalurid kelkudega järvele tulnud, kuid loodavad, et päeva-paari pärast võivad nad juba hobustega püügile sõita. Kinni on külmanud ka Pihkva järve madaliku mädakohad ja nüüd algas neis kohtades talvine heinategu, sest suvel ega sügisel ei saa seal heina teha. Nüüd kerkivad seal heinakuhjad nagu jaanipäeva ajal. Heina tarvitatakse peamiselt aluspõhuna.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

08.12.1934

Aasta

1934

Väljaande number

336

Lehekülg 1

2

UDK

631.55 + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / heinategu / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / koristustööd põllumajanduses (üldküsimused) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / rehepeks / rukkilõikus / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / viljakuivatamine / viljasaagi koristamine


16.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Pihkva järvel algas tindipüük. Suurem jagu Pihkva järve tindipüüdjaid Peipsile. Ahvena saak rahuldav.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Lühiülevaade talvisest kalapüügist. Saagiga ollakse rahul. Lühidalt ka kala müügihindadest.

Kuupäev

29.12.1934

Aasta

1934

Väljaande number

354

Lehekülg 1

1

UDK

639.21

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


17.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Pihkva järvel jätkub hea latikasaak. Tänavu on Pihkva järvel erakordselt pikk latikapüügi hooag, mis on kestnud juba üle paari kuu. Latikapüügi hooaega pikendasid vahepealsed külmad ilmad, mis sundisid kala kudenemist pooleli jätma ja ilmade uuesti soojenedes randa tulema. Viimaste päevade püügid on olnud kõige suuremad Kolpino saare ümbruses. Et kalaaeg juba läbi, siis ei ole enam ostjaid ja hinnad samased kui keskpüügiajal.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Võrumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Võrumaa

Kuupäev

09.06.1934

Aasta

1934

Väljaande number

154

Lehekülg 1

6

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


18.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Pihkva järvel kehv kalasaak. Pihkva järvel algas sügisene püügi hooaeg nädalaid tagasi. Esialgu olid püügid rikkalikud, kuid viimasel ajal on kalasaak väga kasinaks jäänud. Tinte, mida varemalt püüti niipalju, et ei osatud kuskile neid mahutada, ei saa tänavu peaaegu sugugi, võrreldes teiste kalaliikidega.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Petserist.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

09.10.1934

Aasta

1934

Väljaande number

276

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 551.481.1Pihkva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Pihkva / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


19.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Pihkva järvel kehv saak.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Võrumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Viimastel päevadel kurdavad Peipsi-Pihkva järve kalurid väikese saagi üle. Saagiks on peamiselt ahvenad. Kalurid loodavad, et ilmade külmenedes püük paraneb. Kalurid soovivad kalaturgu ümberkorraldada ja hindu kindlustada.

Kuupäev

23.11.1934

Aasta

1934

Väljaande number

321

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Peipsi + 639.21

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


20.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Pikk latikapüügi aeg. Tänavu kevadel on Pihkva järvel latikapüügiaeg juba väga pikaks veninud, kuid siiski saab kala rahuldavalt edasi juba ligi paar kuud. Tänavuse väikse vee tõttu saavad püügist osa võtta ainult need, kel on suured põhjanoodad. Keskmine püük on andnud pere kohta sissetulekut 150-250 krooni. Keskmine hind, mis kalurid said, on 2 krooni puudast.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Petserimaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Petseri

Kuupäev

26.05.1934

Aasta

1934

Väljaande number

140

Lehekülg 1

6

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 37

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 140393386