Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "särg (püük, saagid)" (421)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940
 

1.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Narva kalurid raskustes. Käesolev silmu- ja lõhepüük ei ole Narva jõe kaluritele tõotanud midagi head. Kuigi silmupüügi hooaeg algas 1.augustist, pole senini kalurid saanud mingit nimetamisväärset saaki. Kõikidel kaluritel on küll silmumõrrad vees, kuid õnnega koos on see mees, kes saab päeva kohta kokku 100 silmu. Lõhed on peaaegu täielikult Narva jõest kadunud. ... Silmu tükk maksab 3 senti. Kalurite arvates on silmude ja lõhede puudumine Narva jões tingitud asjaolust, et senini pole olnud veel korrapäraseid meretuuli, mis ajaks kalad jõkke.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

10.08.1932

Aasta

1932

Väljaande number

185

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.482Narva jõgi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Narva jõgi / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


2.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Pihkva järvel kalasaak kehvapoolne. Peipsi idaosas on tänavu sügisel kalasaak kehvapoolne ja müük käib väiksel mõõdul. Ainult tindisaak on päris rahuldav, kuid nende realiseerimine on turu puudusel raskendatud, ainult sisemaal müütamine mahutab väikse osa saagist. Kohapeal makstakse tintide 16 kg eest 40-50 senti.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Petserimaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

20.10.1932

Aasta

1932

Väljaande number

246

Lehekülg 1

7

Lehekülg 2

0

UDK

381:639.2 + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


3.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Peipsi ei anna kala. Peipsi kalurid, alates Emajõest kuni Narva-Jõesuuni, kaebavad vähese kalasaagi üle käesoleval suvel. Vähest kalasaaki põhjustavad meie rannikule ebasoodsad tuuled. Nii on rääbis üksainus kord kogu suve jooksul peatunud meie rannas. Vähesele saagile vaatamata püütakse päevast päeva, et vähemalt oma tarbeid rahuldada. Selle vastu on Virtsjärve kalurid saagiga päris rahul. Isegi õngepüük Emajões tasub end üle mitme aasta korralikult.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

14.07.1932

Aasta

1932

Väljaande number

162

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


4.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Peipsil hea latikasaak. Tänavu kevadel kestis Peipsil latikapüügi hooaeg mitu nädalat, kuid ka veel praegugi saavad kalamehed neid õige rohkelt, ja ka muude kalade saak on päris keskmine.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

13.07.1932

Aasta

1932

Väljaande number

161

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Peipsi / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


5.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärvel hoogus kalapüük. Suvel käib Võrtsjärvel hoogus kalapüük. Kalurid käivad isegi pühapäeval kalastamas. Suvise saagi üle ei saa just nuriseda. Harilikult peavad Võrtsjärve kalurid omal hobuseid, kellega kalurite naised kalu ümberkaudsetesse küladesse laiali veavad, iseäranis suvel, mil raske kalu kauem alal hoida, et suuremal arvul kuhugi kaugemale turule viia. Tahetakse kaupa väiksemal arvul kodukohas realiseerida ja sellepärast on ka hindades väikest langust märgata. Nii maksavad haued 9, ahvenad 7 ja kiisad 3 senti nael. Praegu püütakse peamiselt ahvenaid, mida kõige paremini realiseerida saab.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

07.07.1932

Aasta

1932

Väljaande number

156

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 381:639.2

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


6.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärvel seisab kalapüük. Käesoleval sügisel andis Võrtsjärv vähe saaki, viimasel ajal ainult kiisku ja ka särgi. Et kisku ohtralt sai, langesid nende hinnad jõude. Elva turul, kui ka ümberkaudsetes külades, kuhu kalurite naised neid müütamas käisid, maksti kiisa naelast kõigest 2 senti. Rohke kiisa-saagi tõttu ei saanud ka kaupa realiseerida, samuti ei tasu odav hind nendega angeldamist. Nüüd seisab juba mõnda päeva kalapüük Võrtsjärvel.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

09.10.1932

Aasta

1932

Väljaande number

237

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 381:639.2

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


7.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Kaks nädalat latika püüki Peipsi rannas. Nii pikka latikapüüki ei mäleta siinsed kalurid, kui tänavu, kus 2 nädalat kalu püüti ja õige rohkesti saadi. Püütud latikad on sel aastal suuremalt osalt väiksed. Võõpsu kalarannas müüdiväiksemaid latikaid 200-250 s. puud ja suuremaid 280-350 senti puud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Võõpsu

Kuupäev

07.06.1932

Aasta

1932

Väljaande number

130

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 381:639.2

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


8.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärv annab ainult kiisku. Seni oli võrtsjärvel võrdlemisi hea kalasaak, iseäranis Tartumaapoolsel rannikul. Nüüd on aga asjaolu kogu rannikul muutunud ja nimelt nii, et saab ainult suuremal määral kiisku ja särgi, mille hind järjest alaneb. Elva turul müüvad mõned kalakaupmehed juba kiisku 5 senti kilo. Kalurite jutu järele olevat Võrtsjärve vesi väga soe, mis sundis suuremad kalad sügavamale minema.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

15.09.1932

Aasta

1932

Väljaande number

216

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Võrtsjärv


9.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Hää kalapüük Narva jõel. Päevane püük tõuseb 40 lõhele ja 30.000 silmule.

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Narva jõe kalurite kalasaak on viimastel päevadel paranenud. Kalahinnad langenud. Emalõhe kg maksab 145 senti, isalõhe kg 105 senti ning silmupaar 3,5 senti. Sel aastal Narva jõest püütud suurim lõhe kaalus 59 naela.

Kuupäev

08.09.1932

Aasta

1932

Väljaande number

210

Lehekülg 1

2

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.482Narva + 381:639.2

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


10.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Rannu-Jõesuus väike kalasaak. Rannu-Jõesuu kalurid kaebavad, et nende piirkonnas ja suurel osal Viljandimaa-poolsel rannikul tänavu eriti väike kalasaak on. Kalurite jutu järele ei olevat Rannu-Jõesuus nii väikest kalasaaki nende püügi ajal veel nähtud. Süüdistatakse kevadist jääd, mis liikus nende rannast ära ja liiga madalat veeseisu. Selle vasu on Tartumaa-poolsed kalurid rõõmsad hea kalasaagi üle.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Viljandimaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Rannu

Kuupäev

04.09.1932

Aasta

1932

Väljaande number

207

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


11.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärvel algas suure noodaga püük. Käesoleval nädalal algas jälle Võrtsjärvel suure noodaga püük, mis paar nädalat seisis vähese kalasaagi pärast. Kalu saab jälle rohkem. Suure noodaga tuleb korraga 100 kg välja, peamiselt särgi, rääbiseid ja kiisku. Nooda juure tuleb rohkesti ülesostjaid, kes kalu oksjoni teel ostavad. Elva turgu viimiseks, makstes 10-16 senti kilogrammist.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

19.03.1932

Aasta

1932

Väljaande number

67

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 381:639.2

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


12.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Kitsendatakse kalapüüki Emajõel.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Põllutööministeerium on valitsusele üle andnud rida uusi kalapüügimäärusi, et hoida ära röövpüüki. Määruste tutvustus.

Kuupäev

09.03.1932

Aasta

1932

Väljaande number

58

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 354.83

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Loomatervishoiu osakond põllutööministeeriumi juures / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Maatulundusbüroo (põllutööministeeriumi põllumaj. osak.-le alluv asutus) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / Metsade Amet / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Põllutööministeerium / Piimasaaduste Väljaveo Kontrolljaam (Põllutööministeeriumi asutus) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Riigimaade ja -metsadevalitsus / Riiklik seemnekontrolljaam / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


13.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võrtsjärvel väike kalasaak. Käesoleval talvel on Võrtsjärve kalurid mures vähese kalasaagi pärast. Suure noodaga püük seisab täielikult, sest ei tasu hobuste ja inimeste päevapalka. Viimasel ajal tuli noota ainult väiksemaid kalu. Mõned kalurid käivad siiski unnaga püüdmas, millega saab suuri haugi. Havi naelast võetakse järve ääres 10 senti.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

08.03.1932

Aasta

1932

Väljaande number

57

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Võrtsjärv


14.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Koiolas algas kalapüük. Koiola valda Vanaküla läbistav Lutsu oja on üldiselt rikas kalade ja vähkide poolest. Praegu jaanuarikuul, mil lutsud kudevad, on kohalikud elanikud alanud mõrdadega kalapüüki. Saak üldiselt hea. Kohalikkude püüdjate seletuste järgi pole mitmel aastal enam nii head lutsusaaki olnud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Võrumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Koiola

Kuupäev

25.01.1933

Aasta

1933

Väljaande number

20

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


15.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Võrtsjärvel algas talvine kalapüük. Käesoleval nädalal algas Võrtsjärvel talvine kalapüük. Neljapäeval [26.I] algas ka suurenoodaga püük, mille juures suurem hulk kalureid teenistust leiavad. Samuti püütakse ka võrguga ja mutiga. Kalasaak on keskmine. Nüüd saab ka suuri kalu. Kõrgemate kalahindade tõttu tasub püük end paremini ära kui sügisel madalate hindade ajal.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Tartumaa

Kuupäev

29.01.1933

Aasta

1933

Väljaande number

24

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


16.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Kalapüük hoos, eksport alanud.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Kalapüügist sisevetel. Püütakse koha ja havi. Kalaeksport toimub praegu ainult Saksamaale. Enamuses saadetakse koha, vähesel määral ka havi.

Kuupäev

17.02.1933

Aasta

1933

Väljaande number

40

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 382.6:639.2

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalade eksport / kalasaaduste eksport / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


17.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Pangodi järv renditakse välja. Pangodi järv, mille pärast kohal viimasel ajal on murtud piike, tuleb käesoleval kevadel ümberrentimisele. Algrendiks on ette nähtud 156,28 krooni. Peale selle peab rentnik juba esimese aasta jooksul järve laskma 200.000 ihese- ja 100.000 rääbise maimu. Enne seda pole tal mingit õigust järvele. Ühtlasi on ette nähtud täieline püügikeeld 1. maist - 15. juunini. Peale selle on keelatud rida püügiviise.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pangodi

Kuupäev

24.02.1933

Aasta

1933

Väljaande number

46

Lehekülg 1

7

Lehekülg 2

0

UDK

551.481.1Pangodi + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


18.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Võrtsjärvel oodata jääminekut. ... järv on kaldast mõne sülla laiuselt lahti. Käiakse veel viimase võimaluseni kalastamas suure noodaga, millega eriti ohtralt rääbiseid saab. ... Huvitusega oodatakse aega, kuhu randa jää liigub. Kalurite jutu järele peab sealpool kaldal, kuhu jää kevadel liigub, hea kalasaak tulema, sest kalad liikuvat ühes jääga. ...

Rubriik

Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Tartumaa

Kuupäev

06.04.1933

Aasta

1933

Väljaande number

81

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


19.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Kalasaak väike. Põltsamaa jõe äärsed kalurid kurdavad kõik, et tänavu kevadine kalasaak mõrdadega olevat äärmiselt väike. Üldse näitab Põltsamaa jõel kalasaak viimaseil aastail vähenemist.

Rubriik

Viljandist.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Põltsamaa + Viljandimaa

Kuupäev

12.04.1933

Aasta

1933

Väljaande number

86

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.482Põltsamaa

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


20.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Võrtsjärv vabanes jääkattest. Pühade ajal hakkas jää Võrtsjärvel sulama. ... Kalurite poolt võeti jääminek suure heameelega vastu, sest kalapüük seisis mõnda päeva nõrga jää tõttu. ... Püütakse peamiselt latikaid ja sudakaid.

Rubriik

Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

22.04.1933

Aasta

1933

Väljaande number

93

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

639.21

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 40 41 - 60 61 - 80 81 - 100 101 - 120 121 - 140
141 - 160 161 - 180 181 - 200 201 - 220 221 - 240 241 - 260 261 - 280
281 - 300 301 - 320 321 - 340 341 - 360 361 - 380 381 - 400 401 - 420
421 - 421  

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 139347066