Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)" (2)

Lehitse

, järjestades kirjed järgi

kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kuumus ja kuivus hävitab Keila jões lõhepoegi. Veepuuduse tagajärjel on Keila jõe alamjooksul jäänud paljudes kohtades suuremal hulgal noori lõhepoegi kuivale ning seetõttu hävinud. Eriti tugevasti on mõjustanud veeseisu Keila jõe alamjooksust 13 km üleval pool asuv vesiveski, mille pais ei lase vett enam alamjooksule.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Keila

Kuupäev

25.08.1939

Aasta

1939

Väljaande number

227

Lehekülg 1

2

UDK

551.482Keila + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


2.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Linade leotamine hävitab kalasid. Tänavu erakordselt kuiva aasta tõttu on tekkinud talupidajatel suuri raskusi linade leotamisega. paljudes kohtades on ainukeseks veekogudeks järved ja jõed, kus veel vett leida ja milledes on hakatud linu leotama. juba nüüd on saabunud Peipsi kaldalt teateid, et näiteks Mehikoorma juures on linu leotamiseks asetatud isegi Peipsi järve. See järve osa on Eesti poolsel kaldal olnud kohaks, kus kõige suuremal arvul kasvab eriti just noori kohasid. Juhul, kui linade leotamine muutub massiliseks, võib selle tagajärjel rohkesti hävida kalu. ..

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

25.08.1939

Aasta

1939

Väljaande number

227

Lehekülg 1

4

UDK

633.521 + 639.21 + 502.7

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kivid (looduskaitse all) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / lina (kasvatamine) / lina (kodune töötlemine) / looduskaitse (üldiselt) / looduskaitsealad (kohtadel) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / puud (looduskaitse all, kohtadel) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 176041699