Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)" (46)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940 kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Siseveed annavad eksportkala. Püütakse peamiselt koha, latikaid ja angerjaid.

Zhanr

Pikem sõnum

Annotatsioon

Koha, angerjad ja latikad on kalad, mid praegu püütakse ja välismaale eksporditakse. Põhiliselt püütakse koha ja seda peamiselt Peipsi järvest. Eelmisel aastal eksporditi meilt 400.000 kg koha.

Kuupäev

09.01.1935

Aasta

1935

Väljaande number

8

Lehekülg 1

2

Lehekülg 2

0

UDK

639.21

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


2.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Peipsi-Pihkva järv käesoleval talvel väga tindivaene. Püük katkestati külma pärast. ... Suurem jagu Pihkva järve tindipüüdjaid, umbes 100 meest 25 hobusega viibisid enne jõulupühi tindipüügil Peipsil, Kolkja küla kohal. Käreda külma tõttu pidid kalurid ka seal püügi katkestama ... Kui külm taganeb, siis sõidavad kalurid jällegi Peipsile, ... Tindipüük võib käesoleval talvel kujuneda suurel Peipsil rahuldavaks. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Peipsiäärne

Kuupäev

11.01.1935

Aasta

1935

Väljaande number

10

Lehekülg 1

3

UDK

639.21

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


3.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Pihkva järvel hoogne lutsupüük. Praegu käib Pihkva järvel hoogne lutsupüük. Lutsupüüdjaid on kelkudega järvel sadu ja päeva jooksul püütakse välja neid "laisk-kalu" koormate viisi.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

19.01.1935

Aasta

1935

Väljaande number

18

Lehekülg 1

3

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


4.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Pihkva järvel hea kalasaak. Pihkva järve kalurartellidel on viimastel päevadel hea kalasaak. Sarnast püüki, nagu kalurid ise ütlevad - ei olevat veel käesoleva talve püügi hooajal olnud. Praegu püüavad nad peamiselt ahvenaid. Püütakse ka lutse, kuid vähemal määral.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

07.02.1935

Aasta

1935

Väljaande number

37

Lehekülg 1

1

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


5.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Võrtsjärvel hea kalasaak. Kalapüük on hoos ja kalasaak hea. Rohkesti saab kiisku, mille puudast makstakse 65-70 senti järve ääres. Korraga on kiisku välja tõmmatud 40 puuda. Järve ääres nõutakse havi naelast 12-13 s., luts maksab 8 s. nael ja sudakad 75 senti kilogramm. Vähem saab ahvenaid ja rääbiseid. Viimased on hinnas ja maksavad 30 senti kilo. Kalasaagiga on kalurid rahul.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

01.02.1935

Aasta

1935

Väljaande number

31

Lehekülg 1

4

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


6.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Autor

Saar, H.

Pealkiri

Sisevete kalad vajavad kaitset. Lõpp röövpüügile. Hautamismajad ka sisevete teenistusse.

Rubriik

Minu arvamine.

Zhanr

Repliik

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Alla kirj.: H. Saar, Palalt. Sisevete kalavarud on vähenenud. Selle põhjusena nimetab autor täiustunud püügiriistu, röövpüüki, jõgede süvendamist jm. Ettepanekuid olukorra parandamiseks: röövpüügi otsustav takistamine, teatud püügiriistade keelustamine, kunstlikult hautatud kalamaimude veekogudesse laskmine.

Kuupäev

12.02.1935

Aasta

1935

Väljaande number

42

Lehekülg 1

4

UDK

639.21

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


7.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Võrtsjärvel kalasaak väike. Kala hind tõusnud. Võrtsjärve kaanetamisele järgnes talipüügiriistadega hoogus kalapüük, kusjuures kalaõnn oli hea. Nüüd on kalasaak hoopis väiksemaks jäänud ja suurnoot käib harvem loomust tegemas. Väikese kalasaagi põhjustab asjaolu, et kahel viimasel suvel on Võrtsjärvel võrdlemisi madal vesi olnud, ... Nii on tõusnud oksjonil kiisa 16 kg. 140-160 sendile, havi kilo 35-45 sendile, ahvenate 16 kg 2,5-3 kroonile ja sudaku kilo 50-75 sendile. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

23.02.1935

Aasta

1935

Väljaande number

53

Lehekülg 1

2

UDK

639.21 + 381:639.2

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


8.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Amme jões suuri kalu. Viimaste suurte vee tõusuga on ka Amme jões hakanud suuri kalu liiklema, kes madala veega olid sunnitud sügavasse varju pugema. Keegi kohalik suvitaja on kinni püüdnud havi, mis kaalus 7,5 klg.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

08.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

213

Lehekülg 1

6

UDK

551.482Amme + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Amme / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


9.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Esimene hea latikasaak Pihkva järvest. Neil päevil ajas tuul Pihkva järvest jääsupi N. Venemaa randa ja kohe asusid kalurid noote tõmbama. Esimesed loomused olid latikate poolest päris rikkalikud ja Pedaspää küla kohalt tõmmati ühe noodaga latikaid välja 500 kg. Samuti on teistes kohtades püütud latikaid õige palju. Et saak hea oli, siis langesid rannas ka hinnad ja latika kilogrammist nõuti 13-15 senti.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

18.04.1935

Aasta

1935

Väljaande number

107

Lehekülg 1

4

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


10.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Esimene kalapüük Kääpa jõel. Kääpa jõel prooviti juba noota. Kalapüük andis kaunis rahuldava saagi.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

19.04.1935

Aasta

1935

Väljaande number

108

Lehekülg 1

8

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


11.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Esimene silmusaak Narva jõel. 1. augustil algas Narvajõel silmupüük. Esimene silmupüük andis Narva kaluritele 1800 silmu ja samal ajal N.-Jõesuu kalurid said Narvajõest 200 silmu. Kalurid said ülesostjailt silmu tükist 5 senti.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

03.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

208

Lehekülg 1

5

UDK

639.21 + 551.482Narva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


12.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Haruldasem ning maitsvam kala rääbis. Eestis ainult kolmes veekogus rääbiseid. Kõige suuremad rääbised Saadjärves.

Zhanr

Lühiartikkel

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Meie üht parematest mageveekaladest - rääbist - võib leida ainult kolmest veekogust: Peipsi järvest, Võrtsjärvest ja Saadjärvest. Kõige suuremaid rääbiseid on leitud Saadjärvest, kust on püütud kuni 25 cm pikkusi rääbiseid. Võrtsjärves ja peipsi järves on nende pikkuseks tavaliselt 15 cm. Rääbis armastab sügavaid ning külmi veekogusid. Rääbise kilo maksab turul 50 senti ning see kala pole igapäevaselt müügil.

Kuupäev

10.10.1935

Aasta

1935

Väljaande number

276

Lehekülg 1

5

UDK

639.21

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


13.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Hea kalasaak Peipsil. Peipsiäärseil kaluritel on praegu üsna head päevad: kalasaak on üsna hea. Püütakse peamiselt haugi ja sudakaid. Venepoolsed kalamehed on oma talipüügi lõpetanud. Hiljuti püüdis üks Kallaste venelane päevas 50 puuda sudakaid, saades nende eest 700 krooni.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

16.04.1935

Aasta

1935

Väljaande number

105

Lehekülg 1

1

UDK

639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


14.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Jää tegi kahju. Ligi 1000 krooni väärtuses võrke kadunud. ... alustasid kalurid talvise kalapüügiga. Tuulte ja veevoolude mõjul hakkas jää ... liikuma, viies ühtlasi kaasa sissepandud võrgud. Suuremat kahju said jää liikumisega Praaga ümbruskonna kalurid. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

19.12.1935

Aasta

1935

Väljaande number

346

Lehekülg 1

6

UDK

639.21

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


15.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Kehv kalapüük Narva jõel. Kehv kalapüük Narva jõel jätkub. Narva jõel võrkudesse jäävad ainult üksikud kalad, kuigi praegu peaks kalapüügi hooaja keskpaik olema. Vilets kalasaak on tingitud külmadest ilmadest. Külmade ja tuuliste ilmade puhul ei tule merest ahvenaid jõkke kudemisele ja seepärast ongu jõgi kaladest peaaegu täiesti tühi. Väga väike on olnud ka kevadine lõhepüük Narva jõel. Narva kalurid on sel kevadel Narva jõest saanud ainult 9 lõhe.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

21.05.1935

Aasta

1935

Väljaande number

137

Lehekülg 1

6

UDK

639.21Narva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


16.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Mustvee kalaartell sattus Venemaale. Suured saagilootused meelitasid kalurid loatult üle piiri. Artellis nii eestlasi kui venelasi. Nagu kuuleme, olevat esmaspäeva [18.III] õhtupoolikul üks 12 kalurist koosnev Mustvee kala-artell sattunud Peipsil kala püüdes üle Vene piiri. ... Kinnivõetud kalurid ühes hobuste ja püünistega viidud Venemaale. Seni venelaste poolt artelli kinnivõtmise kohta meie võimudele veel mingeid teateid tulnud ei ole. ... Kalurid langevad loata üle piiri käimise eest vastava karistuse alla, mis pole sugugi väike. Kalaparved peipsis rändavad: ... Praegu olevat eriti kalarikas keskjärv, ... kalad... olevat jäänud peatuma umbes Eesti-Vene piirijoone kohale, kust viimastel päevadel on saadud õige rikkalikke loomuseid. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

20.03.1935

Aasta

1935

Väljaande number

78

Lehekülg 1

1

UDK

639.21 + 351.746.1

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / Eesti riigi piir / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / piiririkkumised / piirivalve / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


17.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Narva jõel paranes kalapüük. Ilmade soojemaks minemisega on nüüd ahvenad hakanud merest Narva jõkke rändama. Ühes sellega on Narva jõel kalapüük märksa paranenud. Narva kalurid võivad juba oma kalasaagiga enam-vähem rahule jääda.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

22.05.1935

Aasta

1935

Väljaande number

138

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 551.482Narva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


18.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Narva jõel silmupüük väike. Silmupüük Narva jõel on jäänud hoopis väikeseks. Narva kalurite silmumõrdadesse jäävad ainult üksikud silmud.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

03.10.1935

Aasta

1935

Väljaande number

269

Lehekülg 1

4

UDK

639.21 + 551.482Narva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


19.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Narva jõest saadi 100.000 silmu. Narva jões algas silmupüük 1. augustil. 1. augustist kuni 15. augustini on Narva jõe kosest kuni mereni saadud kokku 100.000 silmu. Ülesostjad maksavad kaluritele keskmiselt silmu tükist 3,5 senti, seega on silmud poole kuu jooksul Narva ja Narva-Jõesuu kaluritele sissetulekut andnud 3500 krooni. Turul makstakse suitsetatud silmu tükist 5 senti. Silmupüük Narva jõel kestab edasi ja keskmine saak päeval on kokku 10.000 silmu.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

16.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

221

Lehekülg 1

4

UDK

639.21 + 551.482Narva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


20.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Narva jõgi andis korraga 20.000 silmu. Esmaspäev [19.VIII] oli Narva ja Narva-Jõesuu kaluritele võrdlemisi heaks päevaks, sest jõgi andis kalu palju. Esmaspäeval said kalurid Narva jõest 20.000 silmu. Ülesostjad maksid kaluritele silmu tükist 3½ senti, nõnda said kalurid esmaspäeval silmusaagist 700 krooni. Silmupüük Narva jõel sünnib raudteesilla juurest kuni mereni ja silmupüügil on umbes 150 Narva, Riigiküla ja Narva-Jõesuu kalurit. Peale silmude teisi kalu ei saadud. Merest saadi ainult üks 13 kilo raskune lõhe.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

20.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

225

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 551.482Narva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 40 41 - 46

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 141015074