Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "medalite vermimine" (20)

Lehitse

, järjestades kirjed järgi

kõik  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1939
 

1.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Autor

Põld, P., temast

Pealkiri

Mälestusmedalid ülikooli juubeliks. Peale kahekrooniste rahade on otsustatud lüüa ülikooli juubeliks erilised mälestusmedalid. Modelleerimistööd on antud kunstnik Melniku kätte. Medali esimesele küljele on kavatsetud mahutada ükikooli esimese kantsleri Skytte ja esimese kuraatori prof. P. Põllu profiilid. Teisele küljele tuleks mingisugune sümboolne kujutis, kõige rohkem pooldamist on leiddnud ülikooli esikülje portaal sammastega. Medal antakse kõigile juubelipidustusist osa võtvaile külalistele, ülikooli õppejõududele ja muile asjaosalistele.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

31.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

124

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

378.4 + 671.4Trt.

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / rahamüntimine / Tartu Ülikooli Nõukogu / Trt.


2.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Laulupeo juubeliraha. Majandusminister on kiitnud heaks laulupidude juubeliraha kava ning otsustanud vastava seaduse esitada vabariigi valitsusele kinnitamiseks. Küsimus tuleb lähemal valitsuse koosolekul kõne alla ja otsustamisele. Laulupidude juubeliraha tahetakse lüüa 1-kroonise rahana. Praegu ei ole veel selgust selles, kas rahad tulevad hõbedast või pronksist.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

23.02.1933

Aasta

1933

Väljaande number

45

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

671.4 + 784.5:791"1933"

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üldlaulupeod (toimumise aastate järgi, Eestis) / "1933" / laulupeod, laulupäevad (üldkäsitlused) / laulupeod, laulupäevad (üldkäsitlused, ülevaated, mitmest laulupeost) / laulupeod, laulupäevad (ülemaalised, toimumise aastate järgi) / laulupeod, laulupäevad (piirkondlikud, toimumise koha järgi) / medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / rahamüntimine


3.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Riigitegelaste näopildid rahadele? Käesoleval aastal lastakse välja pronksist ühekroonised. ... Kalkulatsioonide kohaselt valmistatakse pronks ühekrooniseid rahasid 3,6 miljonit tükki. ... Missugused kujutused ühekroonistele paigutatakse, ei ole lõplikult otsustatud. ... Kaalumisel on olnud, kas ei tuleks seni tarvitatud Eesti neidude, kalurite, "Ketra liisude" jne kujutiste asemel, mis meie rahadel figureerinud, hakata tarvitama riigi- ja rahvategelaste näopilte. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

04.05.1933

Aasta

1933

Väljaande number

103

Lehekülg 1

2

Lehekülg 2

0

UDK

671.4

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / rahamüntimine


4.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Rahalitrite löömine algas. Eile alustati arsenaali töökojas laulupeoks valmistatavate 1-krooniliste hõberahade löömisega. Teatavasti on hõbekrooniliste löömine antud riigi trükikoja kätte, viimasel ei ole aga omal metallivalamise sisseseadet ja seepärast sünnib metalli sulatamine ja sellest raha suuruste litrite väljapressimine arsenaalis. Majandusministeeriumi poolt on tarvilik hulk hõbedat löömiseks välja antud. Tööde juures viibib ka majandusministeeriumi esindaja.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

16.05.1933

Aasta

1933

Väljaande number

113

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

671.4Tln.,RT

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / rahamüntimine / Tln.,RT


5.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Autor

Jakobson, C. R., temast

Pealkiri

C. R. Jakobsoni pilt rahadele. Pronksrahade löömine algab peale jaanipäeva. Vabariigi valitsus oma viimasel koosolekul arutas ühekrooniste pronksrahade löömise küsimust. Kõne all oli peamiselt raha välise kuju küsimus, nimelt millised kujutised trükkida raha külgedele. ... Selleks valiti C. R. Jakobson kui Eesti esimene suurejoonelisem politikamees. ... Ühekrooniseid Jakobsoni näopildiga pronksrahasid lüüakse üle 3 - miljoni tüki. ... Nende löömisega tehakse algust kohe peale laulupeo rahade löömist, ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

19.05.1933

Aasta

1933

Väljaande number

116

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

671.4

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / rahamüntimine


6.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Vasest ühekroonised tulevad sügisel. ... ei hakata vasest ühekrooniseid valmistama mitte enne oktoobrikuud. Tellimine on riigi trükikojale majandusministeeriumi poolt küll ära antud, samuti ka tarvisminevb metall. Praegu tehakse ... katseid, missuguses vahekorras tuleks segada vaske, alumiiniumi ja niklit, et saada paras segametall. ... Vasest ühekrooniseid valmistatakse nagu teada 3,3 milj. tükki. Nende palekujutuseks tuleb Carl Robert Jakobsoni pilt. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

02.07.1933

Aasta

1933

Väljaande number

152

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

671.4

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / rahamüntimine


7.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Raha trükitakse kulunud rahamärkide ümbervahetamiseks. Ametlikult teatatakse: "Kajas" pealkirja all "Valitsus pani rahapressid tööle" ilmunud kirjutis sisaldab ebaõigeid teateid. Riigi trükikojas on praegu käimas vahetusrahade trükkimine, kuid neist osa läheb otsekohe kulunud rahade ümbervahetamiseks, osa aga jääb tagavaraks. Uute vahetusrahade käikulaskmiseks valitsus pole otsust teinud ega pole küsimust ka kaalunud, kuna seks tarviduski puudub. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

27.07.1933

Aasta

1933

Väljaande number

173

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

671.4 + 336.44

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

kuldbilansside seadus / medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / raha (üldküsimused, Eestis) / rahakurss (Eestis) / rahamüntimine / rahareformid / raharinglus / rahasüsteemid / riigi kullafond


8.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Jakobsoni nägu ühekroonistele ei tule. 2-sendiliste löömisega alatakse tuleval nädalal.

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Riigi Trükikojas tehakse ettevalmistusi 2-sendiliste metallrahade valmistamiseks. Neid tehakse 4 miljonit tükki ja nad peavad käibele tulema 1. jaanuarist 1934. Seejärel asutakse valmistama ühekrooniseid hõberahasid. Nende kavand pole aga veel kinnitatud.

Kuupäev

18.11.1933

Aasta

1933

Väljaande number

271

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

671.4

Märksõnad

medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / rahamüntimine


9.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Kahesendiste löömine algas. Eile algas riigi trükikojas kahe sendiliste metallrahade löömine. Lüüakse neid 4 miljonit tükki. Kahesendilised tulevad nagu ühesendilisedki punasest metallist umbes praeguste kümnesendiliste metallrahade suurused. Liikvele loodetakse neid lasta juba jaanuaris.

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

07.12.1933

Aasta

1933

Väljaande number

287

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

671.4

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / rahamüntimine


10.

Andmebaas

Postimees 1930

 

Pealkiri

Uus eesti metallrahade süsteem valmis.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Uus metallrahade süsteem on vabariigi valitsuse poolt kinnitatud. Kui varasem seadus nägi ette, et 1-kroonised metallrahad peavad olema hõbedast, siis nüüd on otsustatud need valmistada muut metallist.

Kuupäev

22.11.1930

Aasta

1930

Väljaande number

318

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

336.44 + 671.4

Märksõnad

kuldbilansside seadus / medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / raha (üldküsimused, Eestis) / rahakurss (Eestis) / rahamüntimine / rahareformid / raharinglus / rahasüsteemid / riigi kullafond


11.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

100-kroonised rahatähed käiku. Lähemal ajal alustatakse Riigi Trükikojas kõige suuremate Eesti Panga rahatähtede, nimelt 100-krooniste trükkimist. Neid trükitakse arvult 500.000, ja käiku lastakse nad arvatavasti aasta lõpul. Paberit 100-krooniste rahade trükkimiseks saab Riigi Trükikoda kõige lähemal ajal.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

07.02.1935

Aasta

1935

Väljaande number

37

Lehekülg 1

1

UDK

671.4 + 655.1Tln., RT

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / rahamüntimine / Riigi rahamärkide trükikoda / Riigi Trükikoda


12.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Algab 20-sendiliste rahade müntimine. Vabariigi valitsuse kolmapäevasel [14.VIII] koosolekul otsustati majandusministri ettepanekul asuda uute 20-sendilistevahetusrahade müntimisele. ... 20-sendiliste vahetusrahade müntimiseks vajalik krediit on võetud sisse riigi käesoleva aasta eelarvesse.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

15.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

220

Lehekülg 1

5

UDK

671.4

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / rahamüntimine


13.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Rahamasin töötab. Rahaseppade tööst ja elust. - Masin, mis valmistab minutiga 130 kroonilist. Kuidas tinatükist valmib kroonine metallraha ja kuidas ta rahapajast rändab kodaniku tasku. Paar tundi rahapajas.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Pikem ülevaade Riigi Trükikoja tööst. Raha valmistamine nõuab suurt täpsust ja oskust. Kirjeldatakse metallraha valmistamist.

Kuupäev

12.08.1934

Aasta

1934

Väljaande number

218

Lehekülg 1

5

UDK

671.4 + 655.1Tln., RT

Märkused

Ekslikult trükitud lk. 3.

Märksõnad

medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / rahamüntimine / Riigi rahamärkide trükikoda / Riigi Trükikoda


14.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Uusi kahesendiseid. Riigitrükikojal on praegu käsil kahesendiste rahade löömine. ... Neid 2-sendiseid valmistatakse nüüd üldse 3 milj. tükki ja lastakse käiku tarviduse järgi. Seejärel asub riigitrükikoda 1-send. valmistam., kuna ka nende järele näib olevat tekkinud puudus. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

02.02.1936

Aasta

1936

Väljaande number

31

Lehekülg 1

3

UDK

671.4 + 336.44

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

kuldbilansside seadus / medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / raha (üldküsimused, Eestis) / rahakurss (Eestis) / rahamüntimine / rahareformid / raharinglus / rahasüsteemid / riigi kullafond


15.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Ühekroonised alles jõuluks.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Märtsis lõpetati riigi trükikojas kahesendiste metallrahade valmistamine. Ühekrooniseid hakatakse valmistama sügisel. Ettevalmistused on tehtud, kavandid valmis. Ühekroonised tulevad kollasest metallist, tukat-kulla karva, samasuured kui laulupeo-kroonisedki. Ühel pool viikingi laeva kujutis, teisel pool riigivapp. Trükitakse neid umbes kolm miljonit tükki.

Kohanimi

Tallinn

Kuupäev

21.04.1934

Aasta

1934

Väljaande number

107

Lehekülg 1

2

Lehekülg 2

0

UDK

671.4 + 336.44 + 655.1Tallinn

Märksõnad

kuldbilansside seadus / litograafia töökojad (kohtadel, konkreetsed) / medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / polügraafiatööstus / raha (üldküsimused, Eestis) / rahakurss (Eestis) / rahamüntimine / rahareformid / raharinglus / rahasüsteemid / riigi kullafond / trükikojad (kohtadel, konkreetsed) / trükitööstus / trükitehnika / tsinkograafia töökojad (kohtadel, konkreetsed)


16.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

1-kroonised "hõberahad" valmis. Neil päevil andis Riigi Trükikoda majandusministeeriumi rahandusosakonnale üle esimese proovipartii ühekrooniseid metallrahasid. Tähendatud rahasid lüüakse lepingu põhjal kogusummas 3.300.000 tükki. Metallrahad tulevad valge vase karva. Nad sisaldavad vaske 92 prots., 6 prots. alumiiniumi ja 2 prots. niklit. Üksikraha raskus on 6 grammi. Raha läbimõõt on 25.25 mm. - nõnda siis tublisti suurem kui praegused 5-sendilised. Rahade löömine peab lõppema 9 kuu jooksul, seega 28. jaan. tuleval aastal. Raha lastakse käiku arvatavasti varem, niipea kui riigi trükikoda neid küllaldasel määral on suutnud valmis lüüa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

24.07.1934

Aasta

1934

Väljaande number

199

Lehekülg 1

3

UDK

671.4 + 737

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

aumärgid (kogumine) / hoolsusmärgid (kogumine) / mündid (kogumine) / münditeadus / medalid (kogumine) / medalite vermimine / numismaatika / paberraha (valmistamine) / rahamüntimine / rinnamärgid (kogumine) / teenetemärgid (kogumine)


17.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

10-krooniseid trükitakse juurde. Riigi Trükikojal on praegu käsil 10-krooniste rahade juurdetrükkimine. Uued väljalastavad 10-kroonised kannavad aastaarvu 1937 ja numbri ees seeriamärgina "A" tähte. Kogusummas valmistab Riigi Trükikoda sedapuhku 5 milj. 10-krooniseid rahasid.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

04.10.1937

Aasta

1937

Väljaande number

268

Lehekülg 1

2

UDK

655.1Tln., RT + 671.4

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / rahamüntimine / Riigi rahamärkide trükikoda / Riigi Trükikoda


18.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

100-kroonised rahad aprillis käiku. 20-sendiste valmistamine lõppes. Veel 1- ja 2-sendiseid.Riigi trükikojas lõppes eile uute 20-sendiste rahade valmistamine. Kogusummas tehti neid 4.250.000 tükki.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

22.12.1935

Aasta

1935

Väljaande number

349

Lehekülg 1

3

UDK

671.4

Märksõnad

medalite vermimine / paberraha (valmistamine) / rahamüntimine


19.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Autor

M. R.

Pealkiri

Kui Tartu Suurturul raha löödi. Jutud rahaaukudest vastavad tõele.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Paljude sõdade ja hädaohtude tõttu, mille keerises meie esivanemad pidid elama, peideti rahad mullapõue vaenlaste eest varjule, mis aga omanike hukkumisel sinna jäid kuni juhuslikel kaevamistel järgnevate põlvede poolt peidukohad avastati. Pikem ülevaade leitud rahadest, rahamüntimisest Baltimail.

Kuupäev

25.11.1934

Aasta

1934

Väljaande number

323

Lehekülg 1

4

UDK

398.33 + 737 + 671.4

Märksõnad

aumärgid (kogumine) / ebausk / hoolsusmärgid (kogumine) / kummitused (kohtadel) / mündid (kogumine) / münditeadus / maa-alused käigud (kohtadel) / medalid (kogumine) / medalite vermimine / numismaatika / paberraha (valmistamine) / peidetud varandused (kohtadel) / rahamüntimine / rahapajad (kohtadel) / rahvapärimused (üksikute paikkondadega seotud, kohtadel) / rinnamärgid (kogumine) / teenetemärgid (kogumine)


20.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Autor

Päts, Konstantin, temast; Veeber, F., temast

Pealkiri

valmis medaljon Vabariigi Presidendist K. Pätsist. Neil päevil valmis ja anti Vabariigi Presidendile üle medaljon Eesti Vabariigi esimesest presidendist K. Pätsist. Medaljon on modelleeritud kunstnik F. Veeberi poolt. Medaljon on mõeldud Vabariigi Presidendi K. Pätsi ametisse astumise päeva tähistamiseks. ... Medaljon, mida valmistatakse nii hõbedast kui ka pronksist, on mõeldud liikvele lasta kingitusena ja mälestusesemena. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

07.04.1939

Aasta

1939

Väljaande number

96

Lehekülg 1

3

UDK

671.4 + 354.1 + 737

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

aumärgid (kogumine) / Eesti Ajutine Valitsus (24.II 1918 - 09.V 1919) / Eesti Vabariigi valitsus / hoolsusmärgid (kogumine) / medalid (kogumine) / medalite vermimine / ministeeriumid (üldiselt) / ministrite kabinet / mündid (kogumine) / münditeadus / numismaatika / paberraha (valmistamine) / peaminister / president / rahamüntimine / riigivanem / rinnamärgid (kogumine) / teenetemärgid (kogumine) / valitsuse koosolekud / õiguskantsler


Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 128585126