Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus kohanimeks on "Kihnu" (77)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940
 

1.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Kihnu kolm nädalat maailmast lahus. Mandri ja Kihnu saare vahel valitseb juba kolmandat nädalat lahutatud seisukord ja selle aja jooksul pole Kihnu saanud ka posti. Ka ei pääse kihnulased hädalisemaidki asju õiendama mandrile ning selletõttu seisavad kõik sunninõudmised ja kohtuotsuste täidesaatmised, samuti kogu ametlik post. Isegi arestandid, kel tulnud aeg minna istuma, ei saa seda teha või peavad ajutiselt istuma kohaliku vallamaja soolaputkas.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

13.01.1932

Aasta

1932

Väljaande number

10

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

551.5E

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis)


2.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Autor

G. R. [=Ränk, G.]

Pealkiri

Kihnu - "Eesti Sahhalin". Kuidas elavad väljasaadetud Kihnu saarel? Lampose härrasmehelik talitusviis. Põlised hülgepüüdjad. Vana rahvalaulu kodumaa. Elanikud ametlikult vene usku, aga sisuliselt luterlased.

Zhanr

Ülev

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Eluolust Kihnu saarel. Hülgepüügist, põlluharimisest, rahvariiete kandmisest, rahvalaulu traditsioonist, usuküsimusest.

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

09.07.1933

Aasta

1933

Väljaande number

158

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

390EKihnu

Märksõnad

etnograafia / rahvad (kultuuriajaloolised ja olustikulised sidemed) / rahvateadus


3.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Eesyti "Sahalin" protesteerib. Riigivanem päästku "elavast katkust". ... Viimasel ajal on Kihnu saar omandanud omapärase kuulsuse Eestui Sahalinina, kui siia hakati interneerima riiklikult ebasoovitavaid isikuid. Kihnlastele aga see sunniasunikkude juuretulek ei meeldi põrmugi. ... Kihnu vallavolikogu otsustas nüüd palvega pöörata vabariigi valitsuse poole, et Kihnu saarele enam ei interneeritaks sunniasunikke. Need pidada tegema saarerahvale palju halba.Siiamaani ei ole endised palved leidnud vastutulekut. ...

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

08.12.1933

Aasta

1933

Väljaande number

288

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

352.1Kihnu + 325

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

alevite omavalitsus / alevivalitsus / eestlased (poliitiliste pagulastena) / külavanemad / kümnikud / põgenemine (poliitilistel põhjustel) / poliitiline väljasaatmine / poliitilised pagulased / väljasaatmine (poliitiline) / valdade omavalitsus / valdade piirid / vallaametnikud / vallakäskjalad / vallakasakas / vallanõukogud / vallasekretär / vallavahimees / vallavalitsus (kohtadel) / vallavanem / vallavolikogu (kohtadel)


4.

Andmebaas

Postimees 1930

 

Pealkiri

Kohus ei too lapsi kooli. Kihnu saare lastevanemad koolikohustuse vastu.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Kihnus ei saadetud möödunud aastal ca 20 last kooli; sama lugu kordus ka tänavu. Isegi vanglakaristus ega trahvid ei aita. Lastevanemad väidavad, et laste kojujätmise põhjuseks olevat vaesius: pole võimalik osta sooje riideid, jalatseid jne. Kuid see pole ilmselt tegelik põhjus, sest vaesemad kodanikud on pidevalt saanud toetusi.

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

26.11.1930

Aasta

1930

Väljaande number

322

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

372.22

Märksõnad

algharidus / algkoolid / algkooli lõpetajad / külakoolid (kohtadel) / kihelkonnakoolid (kohtadel) / koolikohustus / koolisundus / linnakoolid (linna-algkoolid) (kohtadel, konkreetsed) / ministeeriumikoolid (kohtadel, konkreetsed) / rahvakoolid (kohtadel, konkreetsed) / vallakoolid (kohtadel, konkreetsed)


5.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Angerjapüük "kilkidega". Praegu võib näha Kihnu saare rannikul omapärast vaatepilti. Kogu saare elanikkond, eeskätt naised ja lapsed, sukelduvad umbes 1 m sügavas vees, kust toovad välja pisikesi merevähki, milliseid rahvasuus hüütakse "kilkideks". ... Nüüd on aga "kilk" kujunenud väärtuslikuks söödaks angerjale, ... Püük "kilgiga" annab aga mitukümmend korda parema saagi. See püügiviis toodi Pärnu lahe rannikule paar aastat tagasi Hiiu saare kalurite poolt, kes teisiti ei püüagi angerjaid.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

29.06.1939

Aasta

1939

Väljaande number

170

Lehekülg 1

2

UDK

639.239Kihnu

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

angerjas (rannikul, jõesuudmetes, püük, saagid) / bottengarm (sügav-veemõrd) / lõhe (püük, saagid) / siirdekalad (püük, saagid) / tuur (püük, saagid) / vimb, vimm (püük, saagid)


6.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

"Haavel-kivid" - uus kihnlaste tuluallikas. Hoogne kruusavedu Eesti Panga Pärnu osakonna uue maja ehitustöödele. Aastate jooksul võrdlemisi väikeseks jäänud kihnlaste laevastik - pisikesed purjepaadid - on praegu peaaegu kõik rakendatud kruusaveole saarelt mandrile. Kruus, kihnlaste nimetusel "haavel-kivid", on uus Kihnu saare eksportkaup, ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

27.08.1939

Aasta

1939

Väljaande number

229

Lehekülg 1

3

UDK

338Kihnu + 622.362Kihnu

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

konjunktuur / kruus (kaevandamine, kohtadel) / kruusaaugud (kohtadel) / kruusakarjäärid (kohtadel) / liiv (kaevandamine, kohtadel) / liivakarjäärid / majanduselu (kohtadel) / majanduselu (üldiselt) / majandusgeograafia (üldküsimused) / majanduskriisid / majanduspoliitika / rahvamajandus (Eestis, üldküsimused)


7.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Hülgekütid jääpankadel. Mitu kuud püügiretkel. - Mehed, kes tabavad hülge silma ja lasev. 100 s. pealt kepi pooleks. Need, keda kevaditi peetakse hukkunuks.

Zhanr

Artikkel

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Hülgepüügist.Kihnu ja Ruhnu hülgeküttide raskest ja ohtlikust tööst hülgeküttimisel vana meremehe jutustuse järgi. Ka hülgeküttide elust ja kommetest.

Kohanimi

Kihnu + Ruhnu

Kuupäev

20.04.1934

Aasta

1934

Väljaande number

106

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.24 + 390:331Ruhnu + 390:331Kihnu

Märksõnad

elatusalad (etnograafia) / hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / tööalased tavad ja kombed (etnograafia) / tööriistad (etnograafia) / tööviisid (etnograafia) / talgud (etnograafia) / vaalad (püük, saagid)


8.

Andmebaas

Postimees 1940

 

Pealkiri

Hülgepüük algas. ... Tänavu aga hilines hülgepüügi algus kange külma tõttu tunduvalt. Nüüd aga tormi vaibumise ja ilmade soojenemisega seoses Kihnu hülgepüüdjad siirduvad merele. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

23.02.1940

Aasta

1940

Väljaande number

52

Lehekülg 1

3

UDK

639.24

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


9.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Kalapüügis tekkis vaheaeg. Kuna järsk külma saabumine kaanetas kinni niihästi Pärnu jõe kui lahe, siis katkes kalapüük lahel eile järsult. ... Kihnu saare kalurid said haruldaselt rohkesti ahvenaid. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu + Pärnu

Kuupäev

17.12.1938

Aasta

1938

Väljaande number

342

Lehekülg 1

7

UDK

639.22

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

kalapüügi õigus (merel) / merekalad (paljud merekalad, püük, saagid) / merekalandus (üldiselt, püük, saagid)


10.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Kihnlased likvideerivad laevandust. Kalapüük tasub enam kui laevandus. ... Kuna Kihnu saare veestikus iga sorti kala leidub, peamiselt just väärtuslikke kalu, nagu koha, angerjat, siiga aga ka vähemväärtuslikke, nagu hauge, räime jne. siis on hakatud neid püüdma. Mitmed endised laevamehed on laevadest saadud rahadega soetanud enesele kalapüügiriistad ja tegelevadki kalandusega. Ning seda tahavad teha praegused laevade omanikudki. Niinäib kaduvat ja mööduvat Kihnu omapära ja romantika - laevandus.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

15.07.1936

Aasta

1936

Väljaande number

187

Lehekülg 1

3

UDK

656.6Kihnu + 639.22Kihnu

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

auruparved / kalapüügi õigus (merel) / laevandus / laevasõiduamet / mereasjanduse peavalitsus / merekalad (paljud merekalad, püük, saagid) / merekalandus (üldiselt, püük, saagid) / merelaevandus / merendus / parveühendus / praamiühendus / transport (siseveekogudel) / veeteed (üldküsimused) / veetransport (üldküsimused) / veetransport (juhtivad asutused)


11.

Andmebaas

Postimees 1940

 

Pealkiri

Kihnlased läksid oma hülgeladu otsima. Pühapäeval [31.III] läks Kihnu saarelt salk hülgekütte, ... oma esimesel püügil saadud hülgeid koju tooma, mis peideti merel lumesse. Tookordne hülgepüük oli seotud suurte raskustega, kuna paks lumi ei võimaldanud jääl kelke vedada. ... Kuna nüüd aga on karta lähemal ajal jää lagunemist ... siis ei usaldanud kihnlased oma saaki enam kauemaks merele jätta.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

01.04.1940

Aasta

1940

Väljaande number

86

Lehekülg 1

4

UDK

639.24

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


12.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Kihnlased riigivanema palvele. Kihnu vallavolikogu on otsustanud saata riigivanema juure delegetsiooni, kes riigivanemale kannaks ette saarerahva muresid, millest aktuaalsemaks on maandumissilla ehitamine. Kihnulased on maandumissilla ehitamist palunud juba ammu, kuid see on senini seisnud vaid paberil vastavate krediitide puudusel. Vallavalitsusel endal puuduvad aga maandumissilla ehitamiseks raha. Ilma maandumissillata on saare elanikel raske läbi ajada, eriti suurte tormide ajal ja sügisel ja kevadel vajavad paadid ja purjekad hädasti lahedamat randumist.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Pärnumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

05.11.1935

Aasta

1935

Väljaande number

302

Lehekülg 1

6

UDK

656.615Kihnu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

dokid / kaid / muulid / paadisadamad (kohtadel, konkreetsed) / sõjasadamad / sadamad (ehitus, süvendamine, tegevus) / sadamaehitused / välismaa laevad (Eesti sadamates, kohtadel)


13.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kihnlased teenivad 50 sentipäevas. Kihnu saare kalurid on viimasel ajal suurematest kalasaakidest jäänud täitsa ilma. Kuigi iga päev viibitakse merel muttidega jää alt kala püüdmas, ei saada üldse nimetamisväärset saaki. Keskmiselt teenivad kihnlased praegu päevas ainult 50 senti.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Pärnumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

25.01.1939

Aasta

1939

Väljaande number

24

Lehekülg 1

7

UDK

639.2Kihnu + 639.22

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügi õigus (merel) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / merekalad (paljud merekalad, püük, saagid) / merekalandus (üldiselt, püük, saagid)


14.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Kihnlaste esimene merereis Pärnu. Kuigi Pärnu laht veel triivivat ajujääd täis ja laevasõit takistatud, söandasid kihnlased saarelt laevaga mandrile sõita läbi triivivate jääpankade. Nagigatsiooni avas Kihnu kaupmees Mihkel Lepa, kes teisipäevaks [12. IV] Pärnu tuli mereteed pidi hülgerasva ja -nahkadega. Ka oli tal kaasas mitu kihnlast, kel linnas muid asju õiendada.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Pärnumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

13.04.1938

Aasta

1938

Väljaande number

102

Lehekülg 1

6

UDK

656.612

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

jäälõhkujad (nende tegevus) / jääolud (liikluse seisukohalt) / laevad (iseloomustus, kirjeldused, omanike vahetus, konkreetsed) / laevakontorid (kohtadel, konkreetsed) / laevaliinid, veosed / laevastik (olukord) / laevasõidu ettevõtted (kohtadel, konkreetsed) / laevaärid (kohtadel, konkreetsed) / lodjad (liiklemine) / paadid (liiklemine)


15.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Kihnlaste kivilaevastik Riiga. Praegu on kihnlastel käimas läbirääkimised mitme Riia ettevõttega kivide veoks Pärnu lahest Riiga. ... Kihnu saare noorem meespere, kes omab kokku umbes paarkümmend kivilaeva, tahab edaspidi oma uueks tööväljaks võttagi Riia, kuna seal on sillutuskivide järele suurem nõudmine ja tasu sellest olenevalt kõrgem. Praegu veavad kihnlased eriliste kivilaevadega kive ... Pärnu. ... Kivid korjatakse eriliste harkidega merepõhjast, madalikelt, laaditakse laevadesse ja purjetatakse siis Pärnu.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

01.06.1938

Aasta

1938

Väljaande number

148

Lehekülg 1

8

UDK

622.35 + 382.6:553

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

diatomiit (eksport Eestist) / grafiit (kaevandamine) / graniidikillustik / graniidimurrud / jää (eksport Eestist) / kivimurrud / kruus (eksport Eestist) / liiv (eksport) / looduslike toorainete eksport / looduslikud ehituskivid (kaevandamine) / loodusvarade eksport / maavarade eksport / paekivi (eksport Eestist) / põlevkivi (eksport Eestist) / tervismuda (eksport Eestist) / turvas (eksport Eestist)


16.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

KIhnlaste rohke hülgesaak Saaremaa rannikul. Kihnu hülgekütid olid kolme paadiga Saaremaa rannikul Kübarsaare piirkonnas hülgepüügil ja said seal kaunis rikkliku saagi. Lühikese ajaga üks paat sai umbes 50 hüljest, enamasti noored pojad.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

15.04.1939

Aasta

1939

Väljaande number

101

Lehekülg 1

6

UDK

639.24Kihnu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


17.

Andmebaas

Postimees 1940

 

Pealkiri

Kihnlaste 250 mutti triivjääl.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Kihnu kalurite võitlusest oma kalapüügimuttide merest kättesaamise pärast. Pakase tõttu on see väga raske.

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

21.01.1940

Aasta

1940

Väljaande number

19

Lehekülg 1

6

UDK

639.22

Märksõnad

kalapüügi õigus (merel) / merekalad (paljud merekalad, püük, saagid) / merekalandus (üldiselt, püük, saagid)


18.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kihnu ja Ruhnu muust maailmast isoleeritud. Triiviv jää purustas telefonikaabli. Teisipäeva [14.veebr.] hommikul ulatas põhjatorm Saaremaa rannikult Pärnu lahte, haarates oma võimusesse Ruhnu, Kihnu ja Manilaiu saared ning Pärnu ranniku. Ruhnus tõusis torm kuni 8 pallini, kuna Pärnus ulatus ta 7 pallini. Kihnu kohta puudusid täielikult igasugused teated juba esmaspäevast saadik, mil katkes Kihnu ja mandri vaheline telefoniühendus rikke tõttu kaablis. Nimelt on merel triivima hakanud jää tõenäolikult purustanud Kihnu ja mandri vahelise kaabli. ..

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu + Ruhnu

Kuupäev

15.02.1939

Aasta

1939

Väljaande number

45

Lehekülg 1

6

UDK

551.5E

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis)


19.

Andmebaas

Postimees 1940

 

Pealkiri

Kihnu kalurid paluvad laenu. Kihnu saare kalurid esinesid vallavalitsuse ees palvega, et neile võimaldataks vallavalitsuse kaasabil Pikalaenu Pangast riiklikkukalanduslaenu uute püüniste muretsemiseks. Laenu soovitakse 3000 krooni. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

21.03.1940

Aasta

1940

Väljaande number

78

Lehekülg 1

7

UDK

336.4:639.2 + 639.22

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

kalanduse laen / kalapüügi õigus (merel) / merekalad (paljud merekalad, püük, saagid) / merekalandus (üldiselt, püük, saagid)


20.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Kihnu kalurid pääsesid koju. Höädaohtlik teekond üle nõrga jää. Kihnlased, arvult 20 ümber, kes ootamatu külma ja jää tekkimisel Pärnus nädal aega tagasi peetud jõululaadalt enam koju ei saanud, olid sunnitud jääma mandrile ootama, kuni jää hakkab peal kandma, on nüüd viimseni jõudnud tagasi koju. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

24.12.1938

Aasta

1938

Väljaande number

349

Lehekülg 1

4

UDK

656.6:656.11

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

talvetee (üle jää, ohutus)


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 40 41 - 60 61 - 77

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 139316296