Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "tiigikalandus" (61)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940
 

1.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Sisevete rikastamine kaladega.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Tänavu esmakordselt teostati riigi poolt suureulatuslik sisevete rikastamine kalamaimudega, mis on hinnatud eksportkalad. Kalamaimud haitu välja Meltsiveski tiigil olevas haudemajas. Neid lasti emajõkke ja Peipsi järve. 1.700.000. Ihesemaimude. Havimaimud. Kalaasjanduse Selts on Saadjärvel asutanud uue kalade haudemaja.

Kuupäev

17.06.1932

Aasta

1932

Väljaande number

139

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.3Trt. + 639.2KN

Märksõnad

Kalaasjanduse Nõukogu / kalakasvatus / tiigikalandus / Trt.


2.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Uusi kalamaime Narva jõkke. Narva kalakasvataja poolt lasti Narva jõkke 400.000 siiamaimu, mis kasvasid talve jooksul kalakasvatusmajas. Lähemal ajal lastakse jõkke umbes 300.000 lõhemaimu. Kalamaimud on võrdlemisi elujõulised, sest nende kadumisprotsent on väike. Narva kalakasvataja asus tegevusse umbes nelja aasta eest, kuid lühikese aja peale vaatamata on juba märgata kalade rohkenemist jões. Nii on praegu Narva jõe ülemjooksul, kus varematel aegadel üldse lõhesid polnud, märgata vees heeringasuuruseid lõhepoegi. Samuti on tunduvalt suurenenud teiste kallihinnaliste kalade arv jões.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

06.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

105

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.3 + 551.482Narva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalakasvatus / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / tiigikalandus / voolavad veed


3.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

40.000 havimaime Vagulasse. Käesoleval kevadel on nii Võru kui ka Vagula kalameeste poolt väljapüütud marje, see sugutatud ja kohtadele, kus ärakuivamist karta pole, vette lastud. Vagula kalameeste poolt üksi on umbes 5-6 liitrit sugutatud marja sündsasse kohta lastud, seega umbes 400.000 marjatera. Kui neist 10 prots. välja kasvab, saame ka 40.000 havimaime, mis muidu kaduma oleks läinud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Võru

Kuupäev

27.04.1932

Aasta

1932

Väljaande number

97

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.3Võru + 551.481.1Vagula

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalakasvatus / seisvad veed / tiigikalandus / Vagula


4.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Pihkva järvel käib tindipüük. Ilmade soojenemisega on Peipsil alanud kevadine kalapüügi hooaeg, esialgu saab ainult tinte, kuna suuremat ja väärtuslikku kala ei saa veel. Tindisaak on keskmine, kuid muret teeb kaluritele sellegi turustamine. Praegu on peamiseks turuks müütamine ja viljaga vahetamine sisemaal.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

31.03.1932

Aasta

1932

Väljaande number

74

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.3

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalakasvatus / tiigikalandus


5.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Eesti jõed kalarikkamaks. Tallinna jahimeeste seltsi kalanduse sektsioon on hakanud Tallinna läheduses olevaid jõgesid muutma kalarikkamaks. Hiljuti lasti nimetatud sektsiooni poolt Valge jõkke 4000 forellipoega, mõned kuud tagasi lasti sinna 3000 forellipoega. Kalamaimusid on lastud ka teistesse Tallinna läheduses olevatesse jõgedesse. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

24.08.1933

Aasta

1933

Väljaande number

197

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

639.1(06)Tln.JS + 639.3

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

õppejaht, organisatsioonid / jahiõigus, organisatsioonid / jahikaitse, organisatsioonid / jahiluba, organisatsioonid / jahimehed, organisatsioonid / jahindus (üldised küsimused, määrused, korraldused), organisatsioonid / jahiseadus, organisatsioonid / kütid, organisatsioonid / küttimine (üldised küsimused, määrused, korraldused), organisatsioonid / kalakasvatus / tiigikalandus / Tln.JS


6.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Ligi paar miljonit ihesemaimu jõgedesse ja järvedesse. Tartus Meltsiveski tiigi ääres asuvas kalahaudemajast on 1.-4.maini sisevetesse lastud 1.755.000 ihese maimu. Suurem osa nendest, nimelt 1.500.000 lasti 8.mail Peipsi järve. Ka Emajõe eest on hoolitsetud. Kalaasjanduse Eesti Seltsi ülesandel lasti hiljuti Emajõkke 200.000 ihest. Peale selle on iheseid lastud veel Valgjärve ja Veinjärve. Tuleviku kavatsustes seisab ka havipoegade hautamine, milliseid kavatsetakse üle 1.200.000 toimetada sisevetesse. Samuti on sisevetest tunduval määral vähenenud säinad, ...

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

08.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

107

Lehekülg 1

7

Lehekülg 2

0

UDK

639.3

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

kalakasvatus / tiigikalandus


7.

Andmebaas

Postimees 1930

 

Pealkiri

Peipsi kalurid kavatsevad asutada kalakasvanduse. Selleks loodetakse saada Alatskivi mõisa veskihoonet. Peipsiäärsete kalurite ühingud on juba mõnda aega kaalunud mõtet asutada kuskile Peipsi kaldale kalakasvatusmaja, kust siis võiks varustada kalamaimudega järve ja temasse voolavaid jõgesid. Siiamaani tegi raskusi vastava koha ning hoonete leidmine, ... Nüüd loodetakse selleks saada Alatskivi mõisa veskihoonet, ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Kop. osal.

Kohanimi

Alatskivi

Kuupäev

10.12.1930

Aasta

1930

Väljaande number

336

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.3

Märksõnad

kalakasvatus / tiigikalandus


8.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Võru hoolitseb kalade eest. Võru külje all Tamula ja Vagula järved on tuntud kodumaa kalarikkamate järvedena. Viimastel aegadel on aga Tamulas ja Vagulas kalade rohkus vähenenud, eriti just on vähenenud havid. Et ära hoida havide lõpulikku väljasuremist, millele palju kaasa aitab kevadine hoogne havipüük, hakkab Võru kalapüüdjate selts eeloleval kevadel, otsekohe peale jäälagunemist, havisid kunstlikult välja hautama. Havide väljahautamiseks seatakse Võru mõisa veskisse ülesse vastavad aparaadid. Lähemal ajal väljahautavaist havimaimedest kasvab paari aasta jookusl 2-3 naelased havid.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Võru

Kuupäev

09.04.1932

Aasta

1932

Väljaande number

82

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

639.3Võru + 639.2(06)VõruKS + 551.481.1Tamula + 551.481.1Vagula

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalakaitse, organisatsioonid / kalakasvatus / kalalaevad, organisatsioonid / kalandus (üldküsimused), organisatsioonid / kalandus (seadused, määrused), organisatsioonid / kalapüügiseadus, organisatsioonid / kalurid (üldküsimused), organisatsioonid / seisvad veed / Tamula / tiigikalandus / VõruKS / Vagula


9.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Angerjamaimud saabuvad siiski. Laupäeval [28.V] ... saabus kalanduse eriteadlasele dr. Reinvaldile Poolast telegramm, kus teatati, et täna hommikuks jõuavad Tartu pärale lubatud angerjamaimud. ... kogusummas on saadetud 32.000 angerjamaimu. Osa angerjamaime lastakse lahti Emajõkke, kuna osa viiakse teistesse veekogudesse.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

29.05.1938

Aasta

1938

Väljaande number

145

Lehekülg 1

5

UDK

639.3 + 639.21

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalakasvatus / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tiigikalandus / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


10.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Arbi järve rendileping kinnitati. Siseminister kinnitas hiljuti Elva alevi ja Meeri valla Ala-Arbi talu peremehe Joh. Teppori vahel sõlmitud Arbi järve rendilepingu. Alev rentis selle osa järve, mis kuulub Tepporile omale 15 aastaks, makstes 20 kr. aastas rtenti. Alev tahab hakata Arbi järves arendama kalakasvatust, nagu seda tehakse Verevi järves.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Elva

Kuupäev

20.09.1935

Aasta

1935

Väljaande number

256

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Arbi + 639.3

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

Arbi / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakasvatus / seisvad veed / tiigikalandus


11.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Asutage taludesse kalatiike.

Rubriik

Põllumajandus.

Zhanr

Üleskutse

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Talumajapidamistes, kus veekogu olemas, võiks arendada kalakasvatust.

Kuupäev

05.06.1936

Aasta

1936

Väljaande number

149

Lehekülg 1

6

UDK

639.3

Märksõnad

kalakasvatus / tiigikalandus


12.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Elva järve toodi kohasid. Elvas lasti Verevi järve üle 600 koha. Kalad toodi kohale alevi tänavaniisutusautoga Mehikoormast. Järve lastud kohad olid 30-38 sm. pikkused, püütud Peipsist, kuid alamõõdulised. Verevi järves on juba mitu aastat röövpüük olnud keelatud ning korduvalt on järve toodud kalamaimi, et muuta järv kalarikkaks suvitajate-õngesportlaste jaoks.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Elva + Verevi

Kuupäev

16.09.1937

Aasta

1937

Väljaande number

250

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Elva, Verevi + 639.3

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakasvatus / seisvad veed / tiigikalandus


13.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Elva järved kalasportlastele kasutamiseks. Elva aleviisadel on kavatsus Verevi ja Arbi järvedes arendama hakata kalakasvatust. Esmajoones tahetakse kokkulepe saavutada eraomanikega nendele kuuluvate järvede osade kohta (Arbi järv kuulub täiesti eraomanikule). Esmajoones tahetakse järvedes arendama hakata forellikasvatust. Võimalik, et juba eeloleval sügisel lastakse järvedesse forellimaimud. On astutud ses asjas ühendusse ka põllutööministeeriumi kalaasjanduse bürooga. Vastavad eriteadlased on asunud järvede lähemale uurimisele, et jõuda selgusele, milliseid kalaliike võiks Elvas kasvatada. Käesoleval suvel on teinud ka ülikool täpsemaid uurimusi Elva järvedes.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Elva

Kuupäev

04.08.1934

Aasta

1934

Väljaande number

210

Lehekülg 1

7

UDK

352.1Elva + 639.3

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

alevite omavalitsus / alevivalitsus / külavanemad / kümnikud / kalakasvatus / tiigikalandus / valdade omavalitsus / valdade piirid / vallaametnikud / vallakäskjalad / vallakasakas / vallanõukogud / vallasekretär / vallavahimees / vallavalitsus (kohtadel) / vallavanem / vallavolikogu (kohtadel)


14.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Emajõgi saab ka tänavu angerjamaime. Hiljuti saadeti Eestis Poolasse 600.000 Peipsi siia marjatera. Nüüd on Poolast teatatud, et vastutasuks siia marja eest saadavad nad meile 100.000 angerjamaimu. ... Päris kindel on aga, et üks osa angerjamaimudest lastakse endiste aastate eeskujul Emajõkke ja Võrsjärve. Kavatsusel on võimaluse piires üks osa maime viia Pärnu jõkke. ...

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

23.03.1939

Aasta

1939

Väljaande number

81

Lehekülg 1

8

UDK

639.3 + 639.21

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalakasvatus / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tiigikalandus / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


15.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Haudumismajades 50 miljonit kalamaimu. Esikohal meresiig - 40 miljoniga. On ehitatud uusi haudumismajasid ja ümber ehitatud vanu.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Selle aasta kalamarja võtmise kavad. Uued haudumismajad on ehitatud Pidulasse ja Sinti. Mereforell ja lõhe.

Kuupäev

11.10.1936

Aasta

1936

Väljaande number

275

Lehekülg 1

3

UDK

639.3.006 + 639.3

Märksõnad

kalakasvandused / kalakasvatus / tiigikalandus


16.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Hautatakse 20 liitrit havimarja. Võru kalapüüdjate selts sai põllutööministeeriumi kaudu Peipsist 20 liitrit havimarja, mis kasutatakse Tamula ja Vagula järvede rikastamisekshavimaimudega. Need 20 liitrit havimarja sisaldavad umbes 800.000 marjatera, millest võib loota hautamisel vähemalt 400.000 havimaimu, kuna osa marja hukkub.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Võrust.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

12.05.1938

Aasta

1938

Väljaande number

128

Lehekülg 1

4

UDK

639.2(06)Võru KS + 639.3

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalakasvatus / tiigikalandus / Võru Kalapüüdjate Selts


17.

Andmebaas

Postimees 1940

 

Pealkiri

karijärvel arendatakse kalakasvatust. Aru Karijärv on läinud käesoleval aastal kaldaomanike valdusse, kes omavahel koondunud. Ühiselt on hakatud arendama järves kalakasvatust, milleks lastud järve suuremal hulgal kalamaime. Ka on pidev valve röövpüügi vältimiseks. Üks röövpüüdja sai äsja karistada.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

30.06.1940

Aasta

1940

Väljaande number

173

Lehekülg 1

6

UDK

639.3 + 551.481.1Karijärv

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakasvatus / Karijärv / seisvad veed / tiigikalandus


18.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Kevadeks hautatakse 2 milj. lõhemaime. - Sügisene saak jõgedes kippus jääma kehvaks.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

25. oktoobril lõppes ametlik lõhepüügi aeg. Järgnev keeluaeg kestab kuni 15. detsembrini. Lõhede arvu kunstlikule suurendamisele on mõeldud ka tänavu. Kaks hautamismaja, mis asuvad Keila-Joal ja Narvas, on kogu aeg kogunud marja, et seda kevadeks välja hautada.

Kuupäev

25.10.1934

Aasta

1934

Väljaande number

292

Lehekülg 1

2

UDK

639.239 + 639.3

Märksõnad

angerjas (rannikul, jõesuudmetes, püük, saagid) / bottengarm (sügav-veemõrd) / kalakasvatus / lõhe (püük, saagid) / siirdekalad (püük, saagid) / tiigikalandus / tuur (püük, saagid) / vimb, vimm (püük, saagid)


19.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Kevadel saame angerjapoegi. Poolast on saabunud teade, et kevadel on meil võimalik Poolast jällegi saada angerjate poegi, et neid oma veekogudes lahti lasta. Nagu veel mäletatakse, saime meie möödunud kevadel Poolast umbes 30.000 angerjapoega, kes kõik lasti lahti Emajõkke. seekordne angerjapoegade saadetis on mullusest ligi kolm korda suurem, ... kuni 100.000 angerjapoega. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

11.02.1938

Aasta

1938

Väljaande number

41

Lehekülg 1

6

UDK

639.21 + 639.3

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalakasvatus / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tiigikalandus / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


20.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Kunstlikku lõhemarja põlevkiviraiooni.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Põlevkivi rajooni jõgedes on lõhesaak järjekindlalt kahanenud, mis on tingitud põlevkivitööstuse roiskveest. Eriti tähelepandavalt on lõhesaagi vähenemist märgata Purtse ja tema harujõgede piirkonnas. Kalaasjandusala juhtidel on kavatsus nimetatud jõgedes lõhekala arvu suurendada kunstlikul teel. Tahetakse riiklikelt kalamarja haudemajadest saada kalamarja sisselaskmiseks põlevkivi rajooni jõgedesse, et alles hoida nende väärtust kalasportlikult seisukohalt.

Kuupäev

27.07.1934

Aasta

1934

Väljaande number

202

Lehekülg 1

2

UDK

639.239 + 639.3

Märksõnad

angerjas (rannikul, jõesuudmetes, püük, saagid) / bottengarm (sügav-veemõrd) / kalakasvatus / lõhe (püük, saagid) / siirdekalad (püük, saagid) / tiigikalandus / tuur (püük, saagid) / vimb, vimm (püük, saagid)


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 40 41 - 60 61 - 61

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 126991684