Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "silk (püük, saagid)" (87)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940
 

1.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Narva jõgi ei anna kalu. Viimastel päevadel on jäänud Narva jõest kalasaak äärmiselt kehvaks. Selle tõttu on mitmed kalurid püügi ajutiselt täiesti katkestanud, sest saak ei tasu püügiriistade kulu, rääkimata veel töötasust. Ka Narva-Jõesuus pole räimepüük sugugi parem. Kalurite arvates paraneb kalasaak tormide tagajärjel.

Rubriik

Narvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

28.06.1933

Aasta

1933

Väljaande number

148

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 639.222.9

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / räim (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silk (püük, saagid) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


2.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

"Kudekala" annab head saaki.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Kaluritel on käsil suvine kalapüük, mida kutsutakse "kudekalapüügiks". Lühidalt püügist ja saagist.

Kuupäev

14.06.1937

Aasta

1937

Väljaande number

158

Lehekülg 1

6

UDK

639.222.9

Märksõnad

räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


3.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Angerjasaak paranes, räimesaak vähenes. Viimase nädala jooksul paranes angerjasaak kogu Viru ranniku ulatuses. Kalurite hinnangul olevat angerjasaak praegu parem keskmisest. Ühel ajal angerjasaagi paranemisega jäi räimesaak nii väheseks, et paljudes rannakülades üldse räimepüüniseid merre ei viida.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

06.09.1939

Aasta

1939

Väljaande number

239

Lehekülg 1

6

UDK

639.239 + 639.222.9

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

angerjas (rannikul, jõesuudmetes, püük, saagid) / bottengarm (sügav-veemõrd) / lõhe (püük, saagid) / räim (püük, saagid) / siirdekalad (püük, saagid) / silk (püük, saagid) / tuur (püük, saagid) / vimb, vimm (püük, saagid)


4.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Esimesed värsked räimed jõudsid kohalikul turul müügile. Nõuti 35 s. 2 kg ja 20 s. kg. Väga rohkesti oli müügil värskeid tinte hinnaga 7 s. kg.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Viljandist.

Zhanr

Lühisõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

24.04.1934

Aasta

1934

Väljaande number

110

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

381:639.2Viljandi + 639.21 + 639.222.9

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / räim (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silk (püük, saagid) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


5.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Haruldased räimed ja kilud angerjapüünistes. Viimastel päevadel on Viru kalurite üksikutesse angerjapüünistesse tulnud haruldased kilud, milliseid rannas vaid harukordadel võib näha. Mõlemat liiki kalad on suured. Nad erinevad ka maitselt tavalistest kaladest. Räimed on isegi suuremat sorti heeringatest peajagu pikemad ja angerjapüünistesse tulnud kilusid võib ära vahetada keskmiste heeringatega. ... leitakse niisuguseid haruldaselt suuri räimi ja kilusid vaid üksikutel aastatel. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Virumaa

Kuupäev

19.10.1938

Aasta

1938

Väljaande number

284

Lehekülg 1

7

UDK

639.222.9 + 639.222.6

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

kilu (püük, saagid) / räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


6.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Hea kalasaak kestab Narva-Jõesuus edasi. N.-Jõesuus kestab hea räimesaak edasi. Püüdmas käib 9 mootorpaati. Igas paadis 4-5 meest ja igal mehel 6-7 võrku. Saak mehe peale on umbes 300 kg päevas.

Rubriik

Läbi kodumaa linnade. Narva-Jõesuust.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva-Jõesuu

Kuupäev

01.12.1938

Aasta

1938

Väljaande number

326

Lehekülg 1

8

UDK

639.222.9

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


7.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Hea kalasaak N.-Jõesuus jätkub. Hea kalasaak N.-Jõesuus kestab edasi. Viimaste päevade jooksul on N.-Jõesuu kalurid saanud 600-800 kg räimi mehele. Merel käib kalu püüdmas 9 mootorpaati. Et nüüd merel torm tõusnud, on ajutiselt räimepüük merel katkestatud kuni tormi möödumiseni.

Rubriik

Läbi kodumaa linnade. Narva-Jõesuust.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva-Jõesuu

Kuupäev

26.11.1938

Aasta

1938

Väljaande number

321

Lehekülg 1

9

UDK

639.222.9

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


8.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Hea räimesaak Virumaal. ... Kuna eeljõulune külm juba jääkatte tekitas, nii et kalurid paatidel välja ei saanud sõita, siis vabanes rannik sula tõttu uuesti jääst. Püük on läinud niivõrd hoogu, et näit. eismaa rannal praegu kalastab rohkem kalamehi kui suvel. Peaaegu iga päev ollakse väljas 15 paatkonnaga. Iga mehe kohta saadakse keskmiselt 4000 räime. randades on räimehinnad seetõttu madalad, umbes 25 senti 100.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

10.01.1939

Aasta

1939

Väljaande number

9

Lehekülg 1

2

UDK

639.222.9

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


9.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Hiidlaste räimeasula Pärnu lahes. Omapärane silkude kuivatamine-soolamine. - Need, kes on Pärnu lahes mõrraga räimepüügis raudvaraks.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Hiiumaa kalurid Pärnu lahes Sarna rannas. Esiisadelt päritud komme ja traditsioon. Audru mõisnik ehitas hiidlaste asunduse. Räime kuivatamine ja soolamine.

Kuupäev

22.06.1936

Aasta

1936

Väljaande number

166

Lehekülg 1

7

UDK

639.222.9 + 639.2Hiiumaa

Märksõnad

Hiiumaa / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


10.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Kalaoksjonid lõppesid. Räimepüük Pärnu lahes lõppenud. Esmaspäeval [20.VO] lõppesid Pärnus kalaoksjonid, mis Kalanduskoja korraldusel toimusid kuu aega. ... on müüdud oksjonitel räimi kokku 55.030 dekaliitrit, mille eest kalurid on saanud ümmarguselt 13.500 kr. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

22.06.1938

Aasta

1938

Väljaande number

167

Lehekülg 1

11

UDK

381:639.2Pärnu + 639.222.9

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


11.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kalaoksjonid lõppesid. laupäeval [17.juuni] lõpetati Pärnus kalanduskoja poolt korraldatud räimeoksjonid, mis kestsid kevadest saadik, kuna räimehooaeg on lõppenud. Tänavune räimesaak oli väga hea ja hinnad ei langenud miinimumini. Laupäeval lahkusid Uulust ja audrust ka kalurid-hiidlased, keda oli arvult 40.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

18.06.1939

Aasta

1939

Väljaande number

162

Lehekülg 1

2

UDK

381:639.2Pärnu + 639.222.9Pärnu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


12.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Kalapüügil vaheaeg. Praegu Viru rannas räimepüüki ei ole. Peale kudeaja on kalad ranna lähedalt lahkunud ehk jälle väga sügavasse vette läinud, mille tagajärjel neid pole võimalik püüda. Suurem püügihooaeg algab augustis, lauritsapäeva ümber. Kalurid siiski veel nii palju kalu saavad, et rakvere turu nõudmist suitsutatud kalade järele rahuldada suudavad.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Virumaa

Kuupäev

03.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

208

Lehekülg 1

5

UDK

639.222.9

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


13.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Kalapüük paranes merel ja jõel. N.-Jõesuu ja Narva kalurite kalapüük on paranenud. 8. augustil said N.-Jõesuu kalurid merest juba 50 puuda räimi ja peale selle veel teisi kalu väiksemal arvul. Samuti on Narva jõel paranenud silmupüük. Silmupüük algas 1. augustil, mil kalurid esimesel päeval said ainult 300 silmu. Teisel päeval saadi 500 silmu ümber ja nõnda päev-päevalt on silmusaak suurenenud, kuna 8. augustil kalurid said Narva jõest juba umbes 5000 silmu. Silmu tükk maksab keskmiselt 5 senti.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

09.08.1934

Aasta

1934

Väljaande number

215

Lehekülg 1

6

UDK

639.222.9 + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / räim (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silk (püük, saagid) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid)


14.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Kalurid valmistuvad uuesti püügile. neljapäeva [17.II] jooksul tehti Viru ranniku sadamates ettevalmistusi vahepeal seisnud kalapüügi jätkamiseks. reedel tahavad kalurid uuesti merele sõita, milleks sisse raiuti randa tekkinud jäässe sügavad teed mootorpaatide merre juhtimiseks. Praegu kogu Virumaal on räimehind suuresti tõusnud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Virumaa

Kuupäev

18.02.1938

Aasta

1938

Väljaande number

48

Lehekülg 1

4

UDK

639.222.9

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


15.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kalurite delegatsioon peaministri juures. Narva-Jõesuu kalurite delegatsioon käis neil päevil peaministri J. Uluotsa jutul, et paluda Vabariigi Valitsuselt ainelist abi hiljutise tormikahju likvideerimiseks. Peaminister, kellele esitati sellekohane kirjalik palve ühes tormikahjude aruandega, avaldas arvamist, et valitsus püüab leida võimalusi kalurite abistamiseks. Praegu on Narva-Jõesuus üle hulga aja jälle haruldaselt rikkalik räimesaak, mis annab end valusasti tunda seeläbi, et enamikul kaluritest on torm võrgud hävitanud või rikkunud. Päevane saak on seni püsinud juba mitmendat päeva 40.000 kilo piirides. Räimekilo maksab praegu Narva-Jõesuus kõigest 5 senti.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva-Jõesuu

Kuupäev

04.12.1939

Aasta

1939

Väljaande number

328

Lehekülg 1

7

UDK

639.2Narva-Jõesuu + 639.222.9

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalakaitse / kalalaevad / kalandus (seadused, määrused) / kalandus (üldküsimused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


16.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Kalurite saak - kolm räime mehe kohta! Nädalate viimasel vahetusel käisid merel püügikatset tegemas Eisma ranna kalurid, kes värske räimega varustavad Rakvere kalaturgu. Meeste saak osutus aga enneolematult viletsaks, sest saadi vaid kolm räime mehe kohta.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

15.12.1937

Aasta

1937

Väljaande number

340

Lehekülg 1

3

UDK

639.2 + 639.222.9

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalakaitse / kalalaevad / kalandus (seadused, määrused) / kalandus (üldküsimused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


17.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kihnu saar jääb tänavu soolakalata. Sügisene räimepüük on äpardunud. Kihnu saare kalanduses etendab sügisene räimepüük tähtsat osa. sügisene räim toob kihnlasele soolakala kogu talveks lauale ja sügisese räime eest ostab kihnlane talvel endale mandrilt jahu ja muid majapidamistarbeid. tänavu jääb kihnus aga soolakala saamata. Süüdi on selles asjaolu, et sügisene räimepüük Kihnu saare lähikonnas on tänavu täielikult äpardunud. eelmistel aastatel oli septembrikuu intensiivne püügikuu, mida kasutasid ka Rootsi ja Tahkuranna kalurid. Tänavu on aga meri kitsi.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu

Kuupäev

30.09.1939

Aasta

1939

Väljaande number

263

Lehekülg 1

7

UDK

639.222.9Kihnu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


18.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Kilogramm räimi 4 senti! Haruldaselt hea kalasaak N.-Jõesuus. ... Narva-Jõesuu kalurid tulevad nüüd iga päev merelt, ... päeva kohta ... püütud keskmiselt 6000 kilogrammi ja hea saak tõotab üha kesta, ... Rikkaliku saagi tõttu on räimehinnad langenud madalale, ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva-Jõesuu

Kuupäev

20.05.1938

Aasta

1938

Väljaande number

136

Lehekülg 1

8

UDK

639.222.9 + 381:639.2Narva-Jõesuu

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


19.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kuidas satub räim mõrda, sellest pole enamikul räimesööjail kuigi selget ettekujutust. Meremees peab tundma kala harjumusi ja liiklemisteid. Pilk Pärnu lahe kalapüügile.

Zhanr

Olukirjeldus

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

4 fotot; skeem mõrdade asetusest meres. Räimepüük Pärnu lahel. kalapüügi viisid ja vahendid.

Kuupäev

04.07.1939

Aasta

1939

Väljaande number

175

Lehekülg 1

4

UDK

8E-4 + 639.22 + 639.222.9

Märksõnad

esseed (eesti autorid) / kalapüügi õigus (merel) / merekalad (paljud merekalad, püük, saagid) / merekalandus (üldiselt, püük, saagid) / olukirjeldused (eesti autorid) / publitsistika (eesti autorid) / räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


20.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Lauritsapüük meres. Praegu on täies hoos sügisene räimepüük , mida randlased nimetavad lauritsa-püügiks. Sügisene räim on palju parem suvisest6, mille tagajärjel selle järele on väga suur nõudmine. Saagirohkusega on kalamehed praegu rahul. Millegipärast aga värsket kala turgudele veel laiali ei veeta, mille tagajärjel värske räime hinnad sisemaal endiselt kõrged.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Virumaa

Kuupäev

07.09.1935

Aasta

1935

Väljaande number

243

Lehekülg 1

6

UDK

639.222.9

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

räim (püük, saagid) / silk (püük, saagid)


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 40 41 - 60 61 - 80 81 - 87

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 138937434