Kirjanduses leidub palju üldinimlikku ja igavest. Kuid kirjandusajaloo mõistmiseks tuleb hästi tunda ka konkreetset ajaloolist tausta. Selleks peaks uurima tingimusi, milles kirjandusteosed sündisid. Oluline on ka ajaloolise lugeja ja arvustaja roll, kes oma hinnangutega kujundas teose tõlgendusi ja vastuvõttu.

ERNI aluseks ongi valitud seisukoht, et kultuuri- ja kirjandusajalugu saab õppida tundma nende tekstide vahendusel, mis on pärit sellest samast ajast, mida me uurime. Ajaloolised alliktekstid jäävad alati usaldusväärseks, samal ajal kui mistahes tõlgendus või kuitahes sügavuti minev analüüs vananeb koos ajaga. Seega – ERNI ei ole eesti kirjandusloo õpik illustratsioonidega, üldkehtivat kirjanduse lugu pole tahetud lõplikult paberile panna ega isegi elektrooniliselt raamatusse raiuda.

Sellest suurest tekstide hulgast, mida eesti kirjanduslugu endas peidab, on ERNI raamides näha vaid lõigukest: tutvustatakse Eesti Vabariigi 1920. aastate kirjanduselu. Kesksel kohal on kirjandus- ja kultuurikriitilised artiklid ning ilukirjanduse arvustused. Kirjandusteostega kaasaegse kriitika kaudu saab kogeda loominguliste ideede liikumise teid ja radu ning jälgida, kuidas mõjutas kriitika uute raamatute sündi ning kuidas salvestub kirjanduskogemus. Teiseks sisaldab ERNI aastatel 1924.-1925. kriitika tähelepanu tulipunktis olnud ilukirjanduslikke tekste, lisatud on valik luuleklassikat alustades siurulaste loomingust kuni futuristlike katsetusteni 1920. aastate keskel.

ERNI näitab, kuidas paljude erinevate tekstide ühendamise teel arvutivõrgus hakkavad õpikutest ja kirjandusloo raamatutest juba tuntud, kuid võibolla ka seni varjule jäänud kirjandusajaloo peatükid meie ees avanema. Nii nagu ühel hetkel võivad silmale nähtavaks saada erinevaid mustrid lõpmatuna näivast märkide kangast. Kriitika leheküljed on ERNIs omavahel ühendatud linkide abil – moodustuvad kindlatele teemadele rajatud tekstide ahelad. Kui uurida neid seoseid ja radu lähemalt, saavad selgemaks ka kirjanduselus toimunud sündmused ja arenevad välja teemad. Nii saab iga lugeja ise kirja panna oma väikesed lood eesti kirjandusest.

· elada sisse kirjandusajaloolisse konteksti, tunda ehedat ajaloolist hõngu tänapäevases tehnoloogilises keskkonnas
· liikuda kiiresti eri menüüde vahel: lugeda ilukirjandust, arvustusi, lehitseda pilte, leida teavet kirjanduslike terminite, autorite ja ajalooliste sündmuste kohta
· lugeda 1924. ja 1925. aastal ilmunud raamatute arvustusi kaasaegsete kriitikute sulest, elada kaasa dramaatilistele vaidlustele autorite ja arvustajate vahel
· tutvuda kultuuri arengu probleemidega 1920. aastate Eesti Vabariigis lugedes ka pikemaid ja tõsisemaid artikleid
· uurida kirjanduslugu seestpoolt, õppida tundma, kuidas kriitika oma hinnangutega kirjandust ajaloo jaoks on talletanud