Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "ojad (konkreetsed)" (37)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940 kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Narva kose asjus puuduvad ettepanekud. Möödunud aasta oktoobris Inglise firma Dickinson ja Ko. antud optsiooni tähtaeg Narva kose asjus lõppes 1.veebr. s.a. Kuna firma seni mingisugust kindlat ettepanekut valitsusele teinud ei ole, tunnistati optsiooni tähtaeg lõppenuks. Kuid see ei tähenda veel, et edaspidi võimalused puuduksid tähendatud firmaga läbirääkimisi pidada. Seni ei ole uusi sooviavaldusi Narva kose kontsessiooni saamiseks silmapiirile kerkinud.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

02.02.1932

Aasta

1932

Väljaande number

27

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

551.482Narva kosk

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kosed (konkreetsed) / Narva kosk / ojad (konkreetsed) / voolavad veed


2.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Narva kalurid raskustes. Käesolev silmu- ja lõhepüük ei ole Narva jõe kaluritele tõotanud midagi head. Kuigi silmupüügi hooaeg algas 1.augustist, pole senini kalurid saanud mingit nimetamisväärset saaki. Kõikidel kaluritel on küll silmumõrrad vees, kuid õnnega koos on see mees, kes saab päeva kohta kokku 100 silmu. Lõhed on peaaegu täielikult Narva jõest kadunud. ... Silmu tükk maksab 3 senti. Kalurite arvates on silmude ja lõhede puudumine Narva jões tingitud asjaolust, et senini pole olnud veel korrapäraseid meretuuli, mis ajaks kalad jõkke.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

10.08.1932

Aasta

1932

Väljaande number

185

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.21 + 551.482Narva jõgi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / Narva jõgi / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


3.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Põltsamaa jõe peavool muudeti. Neil päevil lõppesid Põltsamaa linnavalitsuse poolt korraldatud jõe peavoolu muutmise tööd, mis tehti Kohtusilla tugisamba kindlustamiseks. Seni oli jõe vool suundunud Kohtusilla kohalt vasemalt kaldaäärt pidi. Selle tõttu ei külmanud talvel jõgi ühtlaselt kinni ja jää kandis sillatuge veidi edasi. Et Kohtusilda päästa, pikendati elektrijaama muuli ja ehitati väike muul keset jõge, mis peab veevoolu juhtima ühtlaselt üle jõesängi.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Põltsamaa

Kuupäev

03.08.1932

Aasta

1932

Väljaande number

179

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.482Põltsamaa

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / voolavad veed


4.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Paide-Tarbja jõgi sübendamisel. Paide-Tarbja jõe ääres asuvad maad, kuhu kuuluvad Tarbja küla kui ka Paide linna heinamaad, kannatavad kõrge põhjavee all ja ei anna maade omanikkudele nimetamisväärt sissetulekut. Et oma heinamaade juures ette võtta tarvilikke töid saagi tõstmiseks, on Paide ja selle ümbruse elanikud, kellede heinamaad jõe ääres, esitanud palve, et jõgi süvendataks ja õgvendataks. ... Eelarve järele lähevad tööd maksma 16.471 krooni, mis teeb välja igalt veeühingu piirkonda kuuluvalt hektarilt 42 krooni.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Paide + Tarbja

Kuupäev

28.01.1932

Aasta

1932

Väljaande number

23

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

631.6Paide + 627 + 551.482Tarbja

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / jõgede süvendamine (maaparandus) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / kivide koristamine (põllumajanduse otstarbeks) / kosed (konkreetsed) / maaparandus / melioratsioon / ojad (konkreetsed) / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / soode kuivendamine (põllumajanduse otstarbeks) / uudismaad (kasutamine põllumajanduses) / veepinna alandamine / vesionas / voolavad veed


5.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Plüssa jõele ehitatakse suurem parv. Neil päevil algavad Narva lähedal, Plüssa jõele suure parve ehitustööd. Parve ehitustöödega loodetakse lõpule jõuda juba sügiseks.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

15.06.1932

Aasta

1932

Väljaande number

137

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.482Plüssa + 629.12

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

jäälõhkuja (ehitus) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / parv (üldiselt) / Plüssa / praam / veesõidukid, -veokid / veetranspordi vahendid / voolavad veed


6.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Kivisaar keset Emajõge. Kolmapäeval sõitis sisevete sadamate kapten tutvuma Emajõe ülemjooksul laevasõidu võimalustega. Valge Veski kohal keset jõge märgati laevalt üsna omapärast "mälestusmärki". ... Kuna Emajõe kaardil ülaltoodud kohal ei tohiks ühtki kivi leiduda, sõideti juurde ja lähemal vaatamisel selgus, et jõkke oli laotud kivihunnik. Viimase läbimõõt põhjast ulatub ligikadu 2 meetrini ja tõuseb püramiidina veest esile. Kivid on suured, mõned 4-5 puudalised. Kes nimetatud kivikalme valmistamisega toime on tulnud, pole teada. ...

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Veeseisu langus Emajõel tõi omapärase ehitise nähtavale.

Kuupäev

07.10.1932

Aasta

1932

Väljaande number

235

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.482Emajõgi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / voolavad veed


7.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Autor

Sakkis, Rob.

Pealkiri

Saartel õitsevad lilled. Metsatööd jäävad seisma. - Pärnut ootab uputus. Koiva- ja Mustajõe ümbrus vee all.

Zhanr

Art

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Foto: Rob. Sakkis. Suurte sulade tõttu õitsevad Hiiumaal ja Saaremaal kevadlilled. Kui küma enam ei tule, jääb riigi metsatööstuse kava osaliselt teostamata. Pärnu hädaohus. Üleujutused Koiva- ja Mustajõel. Suurvesi jaanuaris 1878.

Kuupäev

26.01.1932

Aasta

1932

Väljaande number

21

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

551.482Koiva + 551.482Koiva + 551.5E

Märkused

fotogr.

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / Koiva / kosed (konkreetsed) / loodusõnnetused (Eestis) / ojad (konkreetsed) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / voolavad veed


8.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Jääaukude kaitseaiad koristatakse. Kuna sula tagajärjel on jõgi juba osalt jääst vabaneb, ja jääl liikumine muutunud täiesti võimatuks, lubas linnavalitsus jääaukude ümbert kaitseaiad ära koristada, et juhul, kui jää liikuma hakkab, aiad ei hävineks.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

24.01.1932

Aasta

1932

Väljaande number

20

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.5E + 551.482Emajõgi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / kosed (konkreetsed) / loodusõnnetused (Eestis) / ojad (konkreetsed) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / voolavad veed


9.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Pärnu jäämineku ootel. Pärnut hoiab ärevil jääminek. Näib, et jääminek on möödapääsematu, kuna Torist ja Sindist juba jää alla tulnud. Pärnus tõmmati reedel jõest välja silda hoidvat postid ja vabastati osa jõge jääst, silla kõrvale juhtimise võimaldamiseks. Vedurlaevad seati sõiduvalmis, sest silla võtmisel ja peale asetamisel on nende abi vaja. Kuna temperatuur üldiselt langenud, kardetakse, juhul, kui sild tuleb pealt võtta, kõigehalvemat, sest jää uuesti tekkides kujuneks silla jõele tõmbamine võimatuks ja nii ähvardab täiesti katkestada ühenduse.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

24.01.1932

Aasta

1932

Väljaande number

20

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.482Pärnu jõgi + 624.2Pärnu

Märkused

656.6

Märksõnad

kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / Pärnu jõgi / sillad (ehitus, ehitustööd, remont, tüübid, konstruktsioon) / sillad (kohtadel, konkreetsed) / sillaehitus / viaduktid / voolavad veed


10.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Pedja jõel lõppesid süvendustööd. Hiljuti lõpetati Pedja jõel jõepõhjast kändude väljakaalumine. Päevavalgele tiriti ligi sada kändu. Viimased tegid laevasõidule tõsiseid takistusi. Väljakaalutud tammekännud on elavaks tõenduseks, et kunagi aastasadade eest nimetatud kohal tammemets on kasvanud ja hiljem jõgi selle oma alla võtnud. Tammekännud on kauaaegse veesoleku tõttu süsimustaks tõmbunud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

06.10.1932

Aasta

1932

Väljaande number

234

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.482Pedja + 627

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / veepinna alandamine / vesionas / voolavad veed


11.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Mootorpaatidel pääseb ujula. Pühapäevast alates peavad A. Reederi ja K. Koppa paadisadama mootorpaadid ühendust ujulaga. Sõitjate pealevõtmine sünnib Kivisilla juures Auvärava maja kohal. Esimene väljasõit kell 12, järgmised iga poole tunni tagant. Sõiduhinnaks 10 senti, lastel poole hinnaga.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

29.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

123

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

656.612 + 551.482Emajõgi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

jäälõhkujad (nende tegevus) / jääolud (liikluse seisukohalt) / kosed (konkreetsed) / laevaärid (kohtadel, konkreetsed) / laevad (iseloomustus, kirjeldused, omanike vahetus, konkreetsed) / laevakontorid (kohtadel, konkreetsed) / laevaliinid, veosed / laevasõidu ettevõtted (kohtadel, konkreetsed) / laevastik (olukord) / lodjad (liiklemine) / ojad (konkreetsed) / paadid (liiklemine) / voolavad veed


12.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Emajões vähe vett. Emajõe veepind on alanenud üsna madalale, mida ka lnna vahel võib märgata. Viimase ööpäevaga reede lõunaks oli oangenud vesi tervelt 8 sentimeetrit. Madala veeseisu juures on raskendatud puievedu Emajõe harudest. Kümmekond lotja juba paa nädalat eevad katset Pedjast koormaga Emajõkke tulla. Vähema kui poole koormatusegi juures jäävad lodjad alaliselt kinni.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

02.10.1932

Aasta

1932

Väljaande number

231

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

634.03 + 551.482Emajõgi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

küttepuude tegemine / kosed (konkreetsed) / metsamaterjali vedu / metsaraie / metsatööstus (üldiselt) / metsatöötlemine / ojad (konkreetsed) / parvetamine / puude sunnivedu / puuraiumine / voolavad veed


13.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Enam ettevaatust paadisõidul. Paadisõit on jõel viimaste päevadega eriti elavaks kujunenud ja seda just eeskätt noorsoo arvel. Siinjuures tuleb aga ette, et ülemeelikusest hoidutakse ettevaatusest ja tagajärjeks on vettelangemine. Päev tagasi tuli paadi ümbermineku juhtumisi ühel õhtupoolikul kaks korda. ... Sageli võib näha paatidega või süstadega sõitmas väikesi, umbes 7-8-aastaseid poisse, kes vaevalt sõudepingilt nähtavale jäävad. Ülevalpool vabadussilda on aga mootorpaatide liiklemine samuti purjekate sõit elav ja seepärast noortele süsta- ning paadimeestele sageli hädaohtlik.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

21.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

116

Lehekülg 1

7

Lehekülg 2

0

UDK

656.6 + 551.482Emajõgi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

Eesti Sisevete Uurimise Büroo / kosed (konkreetsed) / Laevasõiduamet / Mereasjanduse Nõukogu / Mereasjanduse Peavalitsus / ojad (konkreetsed) / Sisevete Büroo / voolavad veed


14.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Plüssa jõgi Narva jõkke? Narva väikemaapidajate ühing otsustas saata Virumaa veekomisjonile märgukirja ühes suurte kavadega, Plüssa jõe veekogude juhtimise üle allapoole Narva jõe koskesid. Nagu väikemaaomanikkude kavadest selgub, saadakse selle läbi kuivatada 2500 hektaari maad. Kasutamiskõlbulikuks muudetud maa tuleks siis kava kohaselt jagamisele väiketalupidajatele.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

30.09.1932

Aasta

1932

Väljaande number

229

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

631.6Narva + 333.6(06)NarvaVÜ + 551.482Plüssa + 333.384Narva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

jõgede süvendamine (maaparandus) / kivide koristamine (põllumajanduse otstarbeks) / kosed (konkreetsed) / linnamaa, organisatsioonid / linnamaade rent, organisatsioonid / linnarentnikud, organisatsioonid / maaomand, kinnisvara (linnadele, alevitele kuuluv), organisatsioonid / maaparandus / melioratsioon / NarvaVÜ / ojad (konkreetsed) / Plüssa / popsid / popsiseadus / soode kuivendamine (põllumajanduse otstarbeks) / uudismaad (kasutamine põllumajanduses) / väikekohapidajad / väikemaapidamine / voolavad veed


15.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Palgiparvetus Narva jõel algab. Käesoleval kevadel on palgiparvetus Narva jõel jäänud harukordselt hiljaks. Eelmistel aastatel tehti parvetusega algust juba kohe jää minekul, kuid käesoleval kevadel on see seni olnud soikus. Nüüd on aga siiski juba niikaugele jõutud, et parvetusega tehakse algust käeoleva nädala lõpupäevil. Peamiselt tuleb parvetusele kodumaa enda mets, mis läheb kohalikele saeveskitele ümbertöötamiseks.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

13.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

111

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

634.03 + 551.482Narva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

küttepuude tegemine / kosed (konkreetsed) / metsamaterjali vedu / metsaraie / metsatööstus (üldiselt) / metsatöötlemine / ojad (konkreetsed) / parvetamine / puude sunnivedu / puuraiumine / voolavad veed


16.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Uusi kalamaime Narva jõkke. Narva kalakasvataja poolt lasti Narva jõkke 400.000 siiamaimu, mis kasvasid talve jooksul kalakasvatusmajas. Lähemal ajal lastakse jõkke umbes 300.000 lõhemaimu. Kalamaimud on võrdlemisi elujõulised, sest nende kadumisprotsent on väike. Narva kalakasvataja asus tegevusse umbes nelja aasta eest, kuid lühikese aja peale vaatamata on juba märgata kalade rohkenemist jões. Nii on praegu Narva jõe ülemjooksul, kus varematel aegadel üldse lõhesid polnud, märgata vees heeringasuuruseid lõhepoegi. Samuti on tunduvalt suurenenud teiste kallihinnaliste kalade arv jões.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

06.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

105

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.3 + 551.482Narva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kalakasvatus / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / tiigikalandus / voolavad veed


17.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Jõekaldad nägusaks. Möödunud aastal alati paadisadamate kohal jõekallaste korraldamisega uue kava järgi, kuna esialgne kavatsus betoon tugimüüri ehitada osutus liig kulukaks ja oleks olnud teostamatu praegusel rahakehval ajal. Kaldaid hakati korraldama teisel teel, kasutades selleks lihtsamat kalda kindlustusviis kivide ja mullaga. Et kaldad järaksid nägusa mulje, seks kaeti nad pealt murumätastega. Tänavu tahetakse seda tööd jatkata nii pea kui vesi jões alanenud.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

06.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

105

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.482Emajõgi + 712Trt.

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

aiaarhitektuur / haljasalad (linnades, alevites) / kosed (konkreetsed) / mälestuspuud / mälestustammikud / maastikuarhitektuur / ojad (konkreetsed) / pargiarhitektuur (stiilid) / pargid / puiesteed / Trt. / väljakud (haljastatud) / veekogud (linnaparkides) / voolavad veed


18.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Suurvee hädaoht mööda. Emajõe pind on juba sedavõrd alanenud, et suurvee hädaoht on möödunud. Põik ja Kalda tänavalt on ära võetud kõik suurveetõrje pumbad, töötama jäi veel pump pärmivabriku juures. Ka purded on kõik ära korjatud peale paju tänava purrete.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

04.05.1932

Aasta

1932

Väljaande number

103

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

551.482Emajõgi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / voolavad veed


19.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Plüssa jõele asetatakse parv. Kuna Plüssa jõe sild on juba niivõrd lagunenud, et ta ei kanna peal isegi enam raskemat koormat, siis otsustati sild lammutada ning tema asemele ehitada suurem parv. Praegu on parve ehitamine Narva jõe ülemjooksul käimas.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

15.09.1932

Aasta

1932

Väljaande number

216

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

629.12 + 551.482Plüssa

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

jäälõhkuja (ehitus) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / parv (üldiselt) / Plüssa / praam / veesõidukid, -veokid / veetranspordi vahendid / voolavad veed


20.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

"Kevadkudrutused" Tartus. Suurvee "meeleolud" ja kevadhääled vees ning vee peal.

Zhanr

Olukirjeldus

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Suurvee rünnak linnale algab Kalaturust peale. Holmi tänava kalakaupluste põranda all vesi. Fortuna tänava aedadesse on tunginud vesi. Olukord luhaäärsetes majades. Ihastes popsimajakeste ümber vesi. Ülevalpool Vabadussilda on olukord parem. Ujula on vee all.

Kohanimi

Tartu

Kuupäev

21.04.1932

Aasta

1932

Väljaande number

92

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

551.482Emajõgi + 91Tartu

Märksõnad

kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / reisikirjeldused (komplekssed kirjeldused maade ajaloost, geograafiast, poliitikast jm.) / reisimine (üldiselt) / voolavad veed


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 37

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 221738505