Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "ojad (konkreetsed)" (65)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940 kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Audru jões lubatakse linu leotada. Põllutööministeeriumi otsusega on lubatud Audru jões ja selle harudes, alates Metsa talu krundist ülespoole, linu leotada. Metsa talu asub Audru vallamaja kohal ning selle juures linade leotamise luba on kehtiv 5 aastat.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Pärnumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Audru

Kuupäev

16.08.1939

Aasta

1939

Väljaande number

218

Lehekülg 1

7

UDK

633.521Audru + 551.482Audru

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / lina (kasvatamine) / lina (kodune töötlemine) / ojad (konkreetsed) / voolavad veed


2.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Emajõe madal veeseis takistab puudevedu. Kestvate kuivade ilmade tõttu on veeseis eriti Emajõe ülemjooksul õige madalale langenud. Praegu on ülemjooksul vesi jões niivõrd madal, et puuveo lotjadega saadakse seal liikuda ainult poole koormatusega, ... Kõige madalam on praegu veeseis raudteesilla ja Jänese vahel. Nagu kuuldub, kavatsetavat ka seda kohta tänavu süvendada, ... Vähe vett on samuti ka Pedja jões, ... Praegu on veel üle 4000 ruumimeetri puid Emajõe ülemjooksu ja Pedja jõe kallastele välja veetud. ..

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

06.07.1939

Aasta

1939

Väljaande number

177

Lehekülg 1

8

UDK

634.03 + 627 + 551.482Emajõgi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / kosed (konkreetsed) / küttepuude tegemine / metsamaterjali vedu / metsaraie / metsatööstus (üldiselt) / metsatöötlemine / ojad (konkreetsed) / parvetamine / puude sunnivedu / puuraiumine / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / veepinna alandamine / vesionas / voolavad veed


3.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Emajõe veepind rekordmadalseisul. Esmaspäeval [25.sept.] saavutas Emajõe veepind järjekordselt rekordmadalseisu. Veepinna seisu täpsel mõõtmisel selgus, et veepind on langenud 27 sentimeetrit alla mullpunkti. 1887. aasta madalseis on seega ületatud 15 sentimeetri võrra, ... Praegu pole veel ette näha, et veepind Emajões võiks lähemal ajal hakatatõusma. ... Madala veeseisu tõttu Emajões on laevade liiklemine tunduvalt takistatud. ..

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

26.09.1939

Aasta

1939

Väljaande number

259

Lehekülg 1

6

UDK

551.48 + 551.482Emajõgi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed / üleujutused (üldiselt)


4.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Emajõe veeseis juba 33 cm allpool nulli. ... Sademete mõjul tõusis vahepeal Emajõe veepind küll mõne sentimeetri võrra, kuid juba neljapäeval [19.okt.] oli veepind jällegi langenud erakordselt madalale. Täpsetel mõõtmistel Kivisilla juures selgus, et veepind on langenud juba 33 sentimeetrit allapoole nullpunkti. see on jälle rekordiliseks madalseisuks. ... Selle järjekordse rekordilise madalseisuga on juba 21 sentimeetri võrra ületatud 1887. a. madalseisu rekord, mis oli 12 sentimeetrit allpool nullpunkti.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Tartu

Kuupäev

20.10.1939

Aasta

1939

Väljaande number

283

Lehekülg 1

7

UDK

551.48Tartu + 551.482Emajõgi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed / üleujutused (üldiselt)


5.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Emajõe veeseis 0 punktile langenud. Emajões on veeseis pidevalt langenud. neljapäeva [17.aug.] hommikusel mõõtmisel selgus, et Emajõe veeseis on langenud juba mõõdupuu 0 punktini. ... Emajõe veeseis on kuivade ilmade tõttu õige kiiresti langenud. Veel 12.augustil oli jõe veepinna seis 5 sentimeetrit 9-punktist kõrgem. ..

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

18.08.1939

Aasta

1939

Väljaande number

220

Lehekülg 1

7

UDK

551.482Emajõgi + 551.48Emajõgi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed / üleujutused (üldiselt)


6.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Emajõe vesi ei tõuse. Kuigi viimastel päevadel on valitsenud sulad ja sademete-rohked ilmad, pole need siiski suutnud avaldada peaaegu mingisugust mõju Emajõe veepinna tõstmisele. Juba üle nädala on emajõe veepind olnud pidevalt 26 sentimeetrit allapool nullpunkti. ..

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Tartu

Kuupäev

09.12.1939

Aasta

1939

Väljaande number

333

Lehekülg 1

7

UDK

551.48Tartu + 551.482Emajõgi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed / üleujutused (üldiselt)


7.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Emajõe ülemjooksul veesügavus kohati 80 sm. ... Mõned päevad tagasi saavutas veepinna madalseis uue rekordilise seisu, sest veepind oli langenud 20 sentimeetrit allapoole nulli. Ülemjooksul kohati on jões vett ainult 80 sentimeetrit. ... Ülemjooksul saavad liikuda ainult need veesõidukid, mis ei istu sügavamalt vees kui 70-80 sentimeetrit. Raske on olukord ka Tartu ja Luunja vahel, kus vee sügavus on kuni 1,70 meetrit. Luunjast edasi ei ole enam takistusi laevade liiklemiseks. Pidevalt on suve jooksul teostatud Emajõest laeva sõiduteedelt kivide väljatõstmist, et vältida liiklemisel tekkida võivaid vigastusi. ...

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

05.10.1939

Aasta

1939

Väljaande number

268

Lehekülg 1

7

UDK

656.6 + 551.482Emajõgi + 551.48

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

auruparved / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / laevandus / laevasõiduamet / mereasjanduse peavalitsus / merelaevandus / merendus / ojad (konkreetsed) / parveühendus / pinnaveed (üldiselt) / praamiühendus / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / transport (siseveekogudel) / veeressursid / veeseis / veeteed (üldküsimused) / veetransport (juhtivad asutused) / veetransport (üldküsimused) / voolavad veed / üleujutused (üldiselt)


8.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Emajõgi kuivab - saarekesed sildade juures.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Fotol: Kivisilla juurde on tänavu kerkinud saareke. Põua tõttu on veepind Emajões pidevalt langenud. Mõnel päeval isegi 33 sm alla nullpunkti. Kivisilla läheduses saarekesed. Veesõidukite liikumine Emajõel takistatud.

Kohanimi

Tartu

Kuupäev

22.10.1939

Aasta

1939

Väljaande number

285

Lehekülg 1

7

UDK

551.48 + 551.482Emajõgi

Märksõnad

hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed / üleujutused (üldiselt)


9.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Emajõgi kuivab ära. Meile kirjutatakse: Pühapäeval oli jõe ääres "Valgeveski" all näha jalutajaid, kes kõndisid jõe põhja mööda ja uurisid sealse jõepõhja "saladusi". Nagu tartlastel teada, esineb seal supelhooajal sagedasti uppumisi kurikuulsa "neelukoha" tõttu. Et praeguse madala vee tõttu "Valgeveski" supelkoht on kuivale jäänud, siis on seal see "vetejumala" asukoht näha, mis ulatub väikese lahena kuivale maale. Kas ei oleks praegu kohane aeg, et mõne koorma kiviprügi sinna vedamisega see hädaohtlik koht saaks kõrvaldatud.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Elva

Kuupäev

30.10.1939

Aasta

1939

Väljaande number

293

Lehekülg 1

7

UDK

551.482Emajõgi + 613.76Elva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / kuurordid (suvituskohana, kohtadel, konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / puhkekodud (kohtadel, konkreetsed) / supelrannad (kohtadel, konkreetsed) / suvitajad, puhkajad (üldiselt) / suvitamine / suvituskohad (kohtadel, konkreetsed) / talikuurordid (kohtadel) / ujulad (kohalikud, konkreetsed) / voolavad veed


10.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Emajõgi üks kilomeeter lühemaks.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Fotol: vaade Kärevere sillale. Seoses kärevere ja Luunja silla ehitamisega emajõele, teostati suuremad õgvendustööd nende sildade juures. Õgvendustööde tõttu lühened Emajõgi ligi kilomeetri võrra. Arvulisi andmeid süvendustööde kohta.

Kohanimi

Ahja + Kärevere + Luunja

Kuupäev

13.06.1939

Aasta

1939

Väljaande number

157

Lehekülg 1

6

UDK

624.2Luunja + 624.2Kärevere + 627Ahja + 551.482Emajõgi

Märksõnad

hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / sillad (ehitus, ehitustööd, remont, tüübid, konstruktsioon) / sillad (kohtadel, konkreetsed) / sillaehitus / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / veepinna alandamine / vesionas / viaduktid / voolavad veed


11.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Erakorraliselt madal veeseis Pärnu jões. Olenevalt pikast põuasest suvest ja kuivast sügisest oli veeseis Pärnu ja ta haru-jõgedes kogu aeg madal. Nii on praegu veepind üle kolme jala madalam normaalsest veepinnast. Niisugust madalat veepinda pole Pärnus olnud viimase kümne aasta jooksul. Erakorraliselt madalast veepinnast tingituna on Pärnu jõgi ja merekallas otse tundmatuseni muutunud. Pärnu plaazh ulatub ligemale muulide otsani ning laiast jõest on järle vaid kitsas veeriba. Sindi paisualune on peaaegu kuiv, täis suuremaid ja väiksemaid saarekesi.

Rubriik

Läbi kodumaa linnade. Pärnust.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

01.11.1939

Aasta

1939

Väljaande number

295

Lehekülg 1

8

UDK

551.482Pärnu + 551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed / üleujutused (üldiselt)


12.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Halliste jõe piirkonnas uputus. Kestev sulailm ja vihmasajud on Viljandimaal jõgedel tekitanud suurvette. Laialdasemaks on kujunenud üleujutus Halliste jõe alamjooks. Suure-Kõpu ja Piirikülade rajoonis. ... Siis voolas vesi kohati üle Kõpu-Tori tee ja jõeäärsetel heinamaadel, põldudel ja metsades oli veesügavus ligi 1,5 m. Kohati, näit. Vodis, tungis vesi ka hoonetesse. ...

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Viljandimaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Halliste

Kuupäev

15.02.1939

Aasta

1939

Väljaande number

45

Lehekülg 1

7

UDK

551.48 + 631.6Viljandimaa + 551.482Halliste

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / jõgede süvendamine (maaparandus) / kivide koristamine (põllumajanduse otstarbeks) / kosed (konkreetsed) / maaparandus / melioratsioon / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / soode kuivendamine (põllumajanduse otstarbeks) / suurvesi / uudismaad (kasutamine põllumajanduses) / veeressursid / veeseis / Viljandimaa / voolavad veed


13.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Jääummistus Narva jões pani elaktrijaama seisma. Narva jões vee vähesuse tõttu tekkis esmaspäeva õhtul kl. 1 / 4 5 Virumaa Elektri A.-S. jõujaamas rike, mille tagajärjel kogu Narva linn, N.-Jõesuu ja Türsamäe piirkond jäid pimedusse. Nimelt oli elektrijaama turbiini ette kuhjunud niivõrd palju ajujääd, et turbiini ratas jäi seisma. ... Vasknarva jäätõketele lisaks on tekkinud uusi jääsulgusid Kulgu sadama lähedal saarte piirkonnas, kus on jõesäng üsna madal. Sinna saadeti suurkäitiste erimeeskond jääsulgu purustama.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

12.12.1939

Aasta

1939

Väljaande number

336

Lehekülg 1

9

UDK

551.5E + 551.482Narva + 662.73Vaiv., Sillamäe TK

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kliima (Eestis, üldiselt) / kosed (konkreetsed) / loodusõnnetused (Eestis) / ojad (konkreetsed) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / Türsamäe õlitehas / voolavad veed / öökülmad (Eestis)


14.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Jääummistust ei suudeta purustada. Madala veeseisu tõttu tuli töökoormatust Virumaa Elektri A / S. jõujaamas vähendada.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Jääummistuse purustamise katsed Vasknarva kohal Narva jõel. Tööl 30 inimest, kes püüavad purustada jääd dünamiidiga. Madal veeseis takistab tööd Narva suurkäitistes, nagu Virumaa Elektri A.-S, A.-S. Kiviõli, türsamäe Eestimaa Õlikonsortsiumi õlivabrikud.

Kohanimi

Narva

Kuupäev

05.12.1939

Aasta

1939

Väljaande number

329

Lehekülg 1

4

UDK

551.48 + 551.482Narva + 628.91(06)Virum. EAS

Märksõnad

hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis / Virumaa Elektri Aktsiaselts / voolavad veed / üleujutused (üldiselt)


15.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kaks mürsku Narva jõest. Narva kalur August Ande, kellele kuulub kalastamispiirkond Hermanni ja Jaanilinna kindluste vahel, hakkas nimetatud püügikohta puhastama järgmiseks püügiks. Jõe põhja traalimisel tõmbas kalur välja 2 suurtüki mürsku, mis pärit Põhjasõja ajast. Mõlemad mürsud on 30 sm läbimõõduga, varastatud sangadega ja täidetud püssirohu ja malmiklibudega. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

14.12.1939

Aasta

1939

Väljaande number

338

Lehekülg 1

4

UDK

902.6Narva + 551.482Narva

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

arheoloogia / arheoloogilised kaevamised (kohtadel) / arheoloogilised leiud (kohtadel) / arheoloogilised mälestusmärgid (kohtadel) / eesti arheoloogia / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kalmed (kohtadel) / kosed (konkreetsed) / linnamäed (kohtadel) / maa-alused käigud (kohtadel) / maalinnad (kohtadel) / muistised (kohtadel) / ojad (konkreetsed) / voolavad veed


16.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Koivast püüti 10-kg haug. Teisipäeval [17.juuli] viibis Koikkülas Koiva jõel kalastamas seltskond kalapüügihuvilisi. Nendest P. Tretjakovil Valgast õnnestus spinninguga jõest välja tõmmata suur haug, kes oli tublisti üle meetri pikk. Mees tuli "saagiga" Valka, kus selle müüs ära restoran "Säde" pidajale.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Valgamaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Valga

Kuupäev

20.07.1939

Aasta

1939

Väljaande number

191

Lehekülg 1

6

UDK

639.21Valga + 551.482Koiva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / Koiva / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


17.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kreenholmi turbiinid surmasid tuhandeid angerjaid. Narva kose sulgemine, mis leidis aset madala vee tõttu, on surma toonud mitmele tuhandele angerjale. Kose sulgemise puhul ei pääse rändangerjad enam kosest alla, vaid nad satuvad Kreenholmi vabriku turbiinidesse. Nõnda on allpool koske Narva kalurite püügiriistadesse jäänud angerjaid ja teisi kalu poole keha ja poole peaga. et turbiinides on tuhandeid angerjaid surma saanud, on Narva kalurid käesoleval aastal angerjate saagist ilma jäänud. vähese vee tõttu on Narva kosele pandud väravad üalalpool koske ette ja kõik vesi juhitakse turbiinidesse. Kas ei saaks turbiinide ette seada traadist võrke, et kalad ei satuks hävimisohtu?

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

27.10.1939

Aasta

1939

Väljaande number

290

Lehekülg 1

5

UDK

551.482Narva + 639.239Narva + 677.2Narva, Kr.

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

angerjas (rannikul, jõesuudmetes, püük, saagid) / bottengarm (sügav-veemõrd) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / Kreenholmi Manufaktuur / lõhe (püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / siirdekalad (püük, saagid) / tuur (püük, saagid) / vimb, vimm (püük, saagid) / voolavad veed


18.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kreenhomis katkes osalt töö. Narva suurkäitised kannatavad veepuuduse all. Jääummistust Vasknarvas ei suudeta purustada.

Zhanr

Pikem sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Vasknarva kohal Narva jõel tekkinud jääummistuse tõttu on 6.dets. osa Kreenholmi vabriku osakondi katkestanud töö. Jääsulg on 3 km pikk. Seda püüavad purustada 30 töölist. Vabrikute töö organiseerimine rasketes oludes.

Kohanimi

Narva + Vasknarva

Kuupäev

07.12.1939

Aasta

1939

Väljaande number

331

Lehekülg 1

7

UDK

677.2Narva, Kr. + 551.5E + 551.482Narva

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kliima (Eestis, üldiselt) / kosed (konkreetsed) / Kreenholmi Manufaktuur / loodusõnnetused (Eestis) / ojad (konkreetsed) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / voolavad veed / öökülmad (Eestis)


19.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kulgu - Vasknarva liinil algab laevaühendus. Narva jõgi on ülemjooksul vabanenud jääkattest juba kuni Kulguni. Jääd on veel ainult Kulgu saarte läheduses umbes veerand kilomeetri ulatuses. Ühenduses jõe jääkatte alt vabanemisega tahab laevatehas "Peipsi2 juba käesoleval nädalal alustada korrapärase laevaühenduse pidamisega Kulgu Vasknarva liinil. Esimene reis tahetakse sooritada neljapäeval aurik "Naroovaga". Jääkatte all on veel Püssa jõgi, samuti ka Rossoni jõgi.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Vt ka lk 6. Laevaühendus Vasknarva ja Kulgu vahel.

Kohanimi

Narva

Kuupäev

08.03.1939

Aasta

1939

Väljaande number

66

Lehekülg 1

5

UDK

656.612 + 656.6 + 551.482Narva

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

auruparved / jäälõhkujad (nende tegevus) / jääolud (liikluse seisukohalt) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / laevad (iseloomustus, kirjeldused, omanike vahetus, konkreetsed) / laevakontorid (kohtadel, konkreetsed) / laevaliinid, veosed / laevandus / laevastik (olukord) / laevasõiduamet / laevasõidu ettevõtted (kohtadel, konkreetsed) / laevaärid (kohtadel, konkreetsed) / lodjad (liiklemine) / mereasjanduse peavalitsus / merelaevandus / merendus / ojad (konkreetsed) / paadid (liiklemine) / parveühendus / praamiühendus / transport (siseveekogudel) / veeteed (üldküsimused) / veetransport (juhtivad asutused) / veetransport (üldküsimused) / voolavad veed


20.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kuumus ja kuivus hävitab Keila jões lõhepoegi. Veepuuduse tagajärjel on Keila jõe alamjooksul jäänud paljudes kohtades suuremal hulgal noori lõhepoegi kuivale ning seetõttu hävinud. Eriti tugevasti on mõjustanud veeseisu Keila jõe alamjooksust 13 km üleval pool asuv vesiveski, mille pais ei lase vett enam alamjooksule.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Keila

Kuupäev

25.08.1939

Aasta

1939

Väljaande number

227

Lehekülg 1

2

UDK

551.482Keila + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / kosed (konkreetsed) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / ojad (konkreetsed) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / voolavad veed


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 40 41 - 60 61 - 65

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 218451865