Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "üleujutused (üldiselt)" (21)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940 kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Aegviidu ümbrus üleujutuse võimuses. Aegviidu lähemat kui ka kaugemat ümbrust on tabanud sõna tõsises mõttes üleujutuse oht, mis eriti selle tõttu muret tekitab, et pooleli parajasti heinatöö. Suurvesi on üle ujutanud heinamaad lausveega, ära kannud isegi sillad, nii et heinamaadele üldse võimatu ligi pääseda. Pealegi on jõgede ja ojade läheduses rohkesti valmis heina allavett kantud. Seegi hein, mis mahaniidetult kohale püsima jäänud, on täiesti alaväärtuslikuks muutunud. Kuna heinamaad vee all, siis heina kuivatamist üldse enam ei saa olla.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Järvamaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Lehtse

Kuupäev

01.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

206

Lehekülg 1

6

UDK

631.55 + 551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / heinategu / koristustööd põllumajanduses (üldküsimused) / pinnaveed (üldiselt) / rehepeks / rukkilõikus / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / viljakuivatamine / viljasaagi koristamine


2.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Hein ja vili hävinemas. Vihmahood takistavad tööd. Rukis ja nisu hakkavad idanema. - Laanemõisa põllupidajate raske olukord. - Rukkilõikus algas. - Tähelepanekuid. - Rusuv pilt Kääpa jõe veeväljadel. Vesi elumajade uste ees; kariloomad elavad saartel; aedvili ujub vee peal; pargid, metsad ja heinamaad muutusid veeväljadeks.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Fotodel: Pilte Kääpa jõe veeuputusest. Vihmasadude tõttu on mitmel pool Eestis üleujutusi. Põlluvaljade olukorrast lähemalt. Pikemalt peatutakse Kääpa jõe äärsete alade üleujutusel.

Kohanimi

Kääpa

Kuupäev

07.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

212

Lehekülg 1

1

UDK

551.482Kääpa + 551.48 + 631.16

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / ikaldus / jõed (kohtadel, konkreetsed) / külmakahjustused / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / põllukultuuride saagikus (üldküsimused) / põud (saagikust mõjutavad tegurid) / pinnaveed (üldiselt) / saagid (põllukultuurid) / saagikus (looduslike tegurite mõju) / sademed (saagikust mõjutavad tegurid) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


3.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Kaiol suurvesi tõuseb. Kose tamm peab vee kinni. Uputus Kaio järvel ja ümbruskonna maa-aladel ei taha kuidagi raugeda. Paari nädala jooksul suurvesi Kääpa jõel langes vaevalt 4 tolli, kuid alates 7. augustist on vesi suure hooga hakanud tõusma ja praegu ületab ennenägematu kõrguse. Enne olid heinaküünid ja -kuhjad poolenisti vees, nüüd neil paistavad ainult katused ja teravad tipud. ... Vee äravoolu Kääpa jõel takistab allpool olev Kose vesiveski, kus paisu juures vesi seisab mitme meetri kõrgusel. ... Nüüd uputuse all kannatajad tõstavad Kose veski vastu tsiviilnõudmise. Tammi maha lastes võiks vesi kaduda ühe nädalaga.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kääpa

Kuupäev

08.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

213

Lehekülg 1

3

UDK

551.482Kääpa + 551.48

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


4.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Kas uputus võimaldabki sihiajamist? Viljandi-Pärnu magistraalmaantee sihiajamine, milline juba mõne aja eest pidi algama, on seni takistatud erakordsest vihmasest ilmast.Neil päevil oodatakse Viljandi maanteede inspektor Nemirovitsch-Dantsshenkot, kes koha peal tahab jõuda selgusele, kas praegu ongi võimalik alustada sihiajamise tööd, kuna valitseb laialdane uputus. paiguti on sildade juures nii kõrge veeseis, et jalainimesed ei pääse üldse läbi ja sõites tuleb vesi vankrisse, tõstes asjad lendu.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Viljandimaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Viljandimaa

Kuupäev

01.10.1935

Aasta

1935

Väljaande number

267

Lehekülg 1

6

UDK

551.48Viljandimaa + 625.7

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / maanteed (üksikutes kohtades) / maanteed (ehitus, korrashoid, remont, seisukord) / magistraalteed läbi Eesti / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / teemeistrid / veeressursid / veeseis / Viljandimaa


5.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Kurb pilt Peipsi äärest. Hinnatakse uputuse kahjusid.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Kestvate sadude tagajärjel on Peipsi-äärsetes valdades - Kavastu, Alatskivi, Kokora, Pala, Ranna ja Saare - tekkinud üleujutusi nii heinamaadel kui ka põldudel.

Kuupäev

06.09.1935

Aasta

1935

Väljaande number

242

Lehekülg 1

2

UDK

551.48 + 551.481.1Peipsi

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / järved (kohtadel, konkreetsed) / Peipsi / pinnaveed (üldiselt) / seisvad veed / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis


6.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Kääpa jõe uputuse piirkonnas. Suurvesi on oma alla võtnud heinamaad, metsa ja karjamaad. Mõõtmata veeväljad. Neil päevil käisid Saare vallas, Kääpa jõe uputuspiirkonnas maavalitsusest H. Miller, Valdmaa, et tutvuneda suurvee tekkimispõhjustega ning teha kavastusi suurvee vastu võitlemiseks tulevikus. ... Veehädaoht läheb aasta-aastalt suuremaks. Põllupidajad toovad selle põhjuseksette asjaolu, et magistraalkraavid, mis suubuvad jõkke, toovad vihmasadude korral vee suurel määral kohe jõkke. Kuna jões on ... kuus kärestikku ja veski tamm, tekib uputus. ... Tänavune uputus on eriti suur: niipalju kui silm ulatab nägema, on jõekaldad täiesti vee all. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kääpa + Saare

Kuupäev

05.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

210

Lehekülg 1

3

UDK

551.48 + 551.482Kääpa

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


7.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Kääpa uputus ei rauge. Neil päevil sadas Kaio järve ümbruses ränka vihma, mis kiiresti paisutas Kääpa jõe üle kallaste. Vesi on valgunud heinamaadele ning ulatub nüüd põlluäärteni. Kose veski tamm ei lase vett läbi ning vesi ähvardab sealt varsti üle paisu voolata. ...

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kääpa

Kuupäev

30.09.1935

Aasta

1935

Väljaande number

266

Lehekülg 1

6

UDK

551.482Kääpa + 551.48

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


8.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Narva linn uputusohus. Narva jões vesi tõusnud ligi 2 meetrit. Vesi tahab tungida elamutesse. ... Kahe viimase päeva jooksul on jää ummistamise tagajärjel vesi Narva linna kohal, peamiselt linna pumbamaja ja Siiversti vahelises rajoonis, tõusnud ligi 2 meetrit. See suur veetõus on toonud uputusohu Narva jõe lähedal asuvatele elamutele. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

27.11.1935

Aasta

1935

Väljaande number

324

Lehekülg 1

3

UDK

551.482Narva + 551.48

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


9.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Peipsi äärseid elanikke ähvardab tõsine hädaoht. Läinud nädalate hoovihmad on tekitanud rannarahvale tõsist hädaohtu. Suured vihmavalingud on sünnitanud uputuse Käsepää vallas, kus Omedu, Kasepää, Tiheda, Kükita ja Raja külad on täiesti suurvee võimuses. ... Raskesti kannatada saavad kartulid, mill4e vaod on vee all. ... Siguriväljad ujuvad ka suurvee all. ... karjamaa on muutunud suurte sadude tagajärjel veeväljaks.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

03.10.1935

Aasta

1935

Väljaande number

269

Lehekülg 1

6

UDK

551.48 + 551.481.1Peipsi + 631.16

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / ikaldus / järved (kohtadel, konkreetsed) / külmakahjustused / põllukultuuride saagikus (üldküsimused) / põud (saagikust mõjutavad tegurid) / Peipsi / pinnaveed (üldiselt) / saagid (põllukultuurid) / saagikus (looduslike tegurite mõju) / sademed (saagikust mõjutavad tegurid) / seisvad veed / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis


10.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Pärnus tungis vesi elumajadesse. Pühapäeval [20.X] läks Pärnust üle äge ja kõva edela torm. Tuul puhus kohati kuni 10-pallise tugevusega. Tuule mõjul tõusis vesi Pärnu jões ja meres 5 jalga üle normaali, uhtudes üle madalamad kohad mere ja jõe ääres. ... Seedri tänava rajoon, Merepuiestee, staadion ja uue rannahotelli ehtus oli täiesti vee all. ... Merepuiesteel tungis vesi korteritesse, ... Nii suurt üleujutust supelrajoonis pole nähtud 1931. a. saadik.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

21.10.1935

Aasta

1935

Väljaande number

287

Lehekülg 1

4

UDK

551.5E + 551.48

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / üleujutused (üldiselt) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / põud (Eestis) / pinnaveed (üldiselt) / sademed (Eestis) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / veeressursid / veeseis


11.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Suurveehädaoht Ahjas ja Koiolas. Võru- ja Tartumaa piiri jõgi Ahja on suurte vihmasadude tagajärjel vee kallastelt välja ajanud heinamaade peale, mis väga hädaohtlikuks on saanud heinalistele. Nii on Ahja ja Koiola inimestel paljudel maha niidetud hein suurvee tõttu veega alla läinud, missugune jõgi jookseb Emajõkke. Paljud isikud püüdsid oma heinu lootsikuga.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Ahja

Kuupäev

28.07.1935

Aasta

1935

Väljaande number

202

Lehekülg 1

5

UDK

551.48 + 551.482Ahja + 631.61

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / heinamaad (hooldamine) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / karjamaad (hooldamine) / kosed (konkreetsed) / looduslikud heina- ja karjamaad / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


12.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Suurveekahjud Lõuna-Eestis. Teed ja sillad hävinevad. Hein mädaneb ja suurvesi viib saod ja isegi kuhjad. - Suurvee kahjud Ahjas ja Koiolas. - Suurvesi Rasinal. - Suurvesi takistab liiklemist. - Uputus Võhandu alamjooksul.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Fotol: suurvee tagajärjel kokkulanngenud sild Holstal. Kirjeldatakse lähemalt suurvee tagajärjel tekkinud kahjusid Lõuna-Eestis.

Kuupäev

31.07.1935

Aasta

1935

Väljaande number

205

Lehekülg 1

1

UDK

551.48

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis


13.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Suurvesi teeb kahju. Navesti jõgi on viimaseil päevil hakanud ajama üle kallaste. Luhas niidetud heinakaared ujuvad täielikult vees. ... Selles piirkonnas muide veel ükski talu ei ole jõudnud lõpetada heinatööd. ...

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Viljandimaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Navesti

Kuupäev

06.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

211

Lehekülg 1

4

UDK

551.48 + 551.482Navesti

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


14.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Suurvesi Virumaal. Viimaste vihmasadude puhul oli Jõhvi algkooli keldritesse vett kogunud 120 cm. Et uputusest pääseda, kelleks kutsuti kohale tuletõrjujad, kes keldrist pumpasid vee välja, kuid nüüd on jälle keldris 35 cm vett. Samuti on vee all Oru paemurru augud, kus lossi ümberehituse jaoks paasi muretsetakse. Töö tuli seisma panna ja kohale kutsuda tuletõrjujad, kes paemurru augud veest tühjaks pumpavad. Toilas on suurvesi jõge mööda merre kannud puid, põõsaid ja mättaid, mille läbi nüüd Toila mereranda kerkinud väikesi saarekesi.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Toila

Kuupäev

19.09.1935

Aasta

1935

Väljaande number

255

Lehekülg 1

6

UDK

551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis


15.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Umbusi sild ujus pärivett. Umbusi jões tõusis vesi laupäeva [17.VIII] õhtupoolikul kestva saju tagajärjel nii kõrgele, et viis ära Vana- ja Uue-Põltsamaa valdade piiril asuva Umbusi veski silla. Samuti ähvardab suurvesi lähedal asuvat piimaühingu silda.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Uue-Põltsamaa

Kuupäev

20.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

225

Lehekülg 1

3

UDK

551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis


16.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Uputuse piirkondades. Laevaga üles Võrtsjärve. - Suurvesi Ritsiku jõel. - Mustjõgi uputab.

Zhanr

3 sõnumit

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Kestvate sadude tagajärjel on paisunud üle kallaste Emajõgi, Ritsiku jõgi Kanepis ja Mustjõgi Valgamaal.

Kuupäev

04.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

209

Lehekülg 1

1

UDK

551.48 + 551.482Emajõgi + 551.482Ritsiku + 551.482Mustjõgi

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / Mustjõgi / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / Ritsiku / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


17.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Viljandimaa oli suurvee võimuses. Sedakorda on hädaoht jälle möödas. Viimasel nädalal kestvate vihmasadude tagajärjel tõusis vesi Viljandimaal jõgedes kohati väga kõrgele, sünnitades siin ja seal kahju. Pilistvere pool ajals Paala ülre kallaste kuni Loopreni. ... V´ana-Tänasilma vallas oli suurvee hädaoht kõige suurem. ... on hädaoht nüüd möödunud, kuna vesi hakkab alanema.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Viljandimaa

Kuupäev

26.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

231

Lehekülg 1

1

UDK

551.48 + 551.482Viljandimaa

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / Viljandimaa / voolavad veed


18.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Viljandimaa seni uputusest pääsenud. Kuna mujal Eestis suurvesi paljudes kohtades on sünnitanud suuri kahjusid, Viljandimaa seni liigvee all tõsiselt ei ole kannatanud, välja arvatud mõne üksiku silla lõhkumine ja heinakaarte üleujutamine jõgede ääres. Navesti ja Kõpu jõe piirkonnas, kus vesi tavaliselt kõige rohkem teeb kurja, ei ole seda nüüd sündinud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Viljandimaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Viljandimaa

Kuupäev

12.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

217

Lehekülg 1

6

UDK

551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis


19.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Vändra-Käru tee vee all. Sadude tagajärjel tekkinud suurvesi on ujutanud üle Vändra-Käru teise klassi tee pea terves ulatuses. Vesi on paiguti tee kohal üle 50 sm sügav, takistades seega tuntavalt veoautode liikumist. Sõiduautodel on teel liikumine péaaegu võimatu. Vee alanemist oleks loota ainult ilusate ilmade puhul.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Järvamaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

02.10.1935

Aasta

1935

Väljaande number

268

Lehekülg 1

6

UDK

551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis


20.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Üleujutatud Võrumaa. Uputuse ja rahekahju komisjonid tööl. Vesi tõuseb jõgedes ja järvedes.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Fotol: Võru supelrand vee all. Võrumaal on viimasel ajal olnud palju rahe- ja vihmasadusid. Kohalikes jõgedes on üleujutused. Viljasaagile mõjuvad üleujutused halvasti.

Kohanimi

Võrumaa

Kuupäev

09.08.1935

Aasta

1935

Väljaande number

214

Lehekülg 1

6

UDK

551.48 + 551.482Võrumaa + 631.16

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / ikaldus / jõed (kohtadel, konkreetsed) / külmakahjustused / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / põllukultuuride saagikus (üldküsimused) / põud (saagikust mõjutavad tegurid) / pinnaveed (üldiselt) / saagid (põllukultuurid) / saagikus (looduslike tegurite mõju) / sademed (saagikust mõjutavad tegurid) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / Võrumaa / veeressursid / veeseis / voolavad veed


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 21

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 218381827