Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "üleujutused (üldiselt)" (29)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1926  1930  1932  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940 kalender
 

1.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

"Luik" pääseb liiklema. Narva jões terves ulatuses veepind on tõusnud umbes 30 sm. võrra. Jõe veepinna tõus on tingitud sügisestest vihmasadudest. Veepinna tõusu tagajärjel on nüüd A.-S. "Peipsil" kavatsus käima panna suuremat aurikut "Luik'i" jõe ülemjooksul, kus nimet. laev seni liikuda ei saanud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

22.08.1937

Aasta

1937

Väljaande number

225

Lehekülg 1

4

UDK

551.48 + 551.482Narva + 656.612(06)Narva, Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / Peipsi (aurulaevanduse a.-s.) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


2.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Ameerika uputus areneb rahvuslikuks katastroofiks. Mississipi ja Ohio orgudes suurvesi tõuseb järjest. - Sajad tuhanded inimesed peavarjuta. - Hädaliste jaoks organiseeritakse erilaagreid. - Taudide, tule- ja näljahädaoht kasvab. - Ka Inglismaal jõed üle kallaste.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

26.01.1937

Aasta

1937

Väljaande number

25

Lehekülg 1

3

UDK

551.48 + 9(100)

Märksõnad

üldajalugu / üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / maailma ajalugu (üldine, mitu maad) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis


3.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Autod ei saa üle nahksilla. Kuna Pärnu lahes ja Pärnu jões on tänavu talvel haruldaselt madal veeseis, siis on ka Pärnu "nahksild" nii madalal jääl, et seda mootorsõidukid kasutada ei saa. Viimastel päevadel on sild niivõrd madalale langenud, et kallaste pool silla otsad kujutavad järske kallakuid. Madalamat tüüpi autod ei saa neist kallakuist ei alla ega üles sõita, mispärast sõidetakse üle jõe pääsemiseks silla kõrval, jääl.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Pärnust.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

01.02.1937

Aasta

1937

Väljaande number

31

Lehekülg 1

6

UDK

624.2Pärnu + 551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / sillad (ehitus, ehitustööd, remont, tüübid, konstruktsioon) / sillad (kohtadel, konkreetsed) / sillaehitus / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / viaduktid


4.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Elektrikriis Pärnus. Veelangus jões sai elektrijaamale hädaohtlikuks.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Sügisese kestva sademete vähesuse tõttu oli Pärnu jões veeseis väga madal ja langes 30. jaanuari ööl 3 jalga alla normaali. Seetõttu ei saanud linna elektrijaam enam jõest aurukateldesse vett. Kutsuti kohale tuletõrje, kes pumpas jaamale vett. Madala veeseisu tõttu on Pärnu valgustus raskes olukorras ja seepärast otsustati veeseisu tõusuni mitte valgustada linnatänavaid, samuti ei anta õhtupoolikul linna alevitele ja äärtele valgustusvoolu, sest vool juhitakse tööstustesse ja käitistesse.

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

30.01.1937

Aasta

1937

Väljaande number

29

Lehekülg 1

4

UDK

621.31Pärnu + 551.482Pärnu + 551.48

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / elektrifitseerimine / elektrijaamad (kohtadel) / hüdroelektrijaamad / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / jõuallikad / jõujaamad / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


5.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Emajõe pind tõusis pool meetrit.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Lühiülevaade veeseisust Emajões. Praegu on veeseis juba ligi 70 cm üle nullpunkti.

Kuupäev

19.03.1937

Aasta

1937

Väljaande number

77

Lehekülg 1

7

UDK

551.48 + 551.482Emajõgi

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


6.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Emajões hakkas vesi jälle tõusma. Emajões hakkas vesi jälle tõusma. Eile [6. aprill] läks lahti mitu väiksemat harujõge ülevalpool Tartut, nende hulgas ka Laeva jõgi. Täna hommikupoolikul hakkas selle tagajärjel mööda jõge alla ujuma üksikuid jäätükke ja mitmesugust rämpsu, mis muutis vee sogaseks. Ühtlasi vesi tõusis kiirelt. Pedja jõgi oli eile veel kinni, kuid jäätulekut Pedjast on lähemal ajal oodata. Arvatavasti Pedja jää tulekuga on ühenduses ka suurem veetõus Emajões.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

07.04.1937

Aasta

1937

Väljaande number

93

Lehekülg 1

7

UDK

551.482Emajõgi + 551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


7.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Emajões tõuseb vesi.

Rubriik

Tartu teated.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Kestvate sulailmade tagajärjel on hakanud vesi Emajões pidevalt tõusma. Lühiülevaade veetõusust ja linnavalitsuse ettevaatusabinõudest.

Kohanimi

Tartu

Kuupäev

18.03.1937

Aasta

1937

Väljaande number

76

Lehekülg 1

7

UDK

551.482Emajõgi + 551.48 + 352.3Tartu

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / linnaomavalitsus (üldküsimused, kohtadel) / linnapea / linnaseadus / linnatöölised / linnateenijad / linnavalitsus (selle osakonnad, ametid) / linnavolikogu (kohtadel) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / raad / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


8.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Jõed kuivad. Läänemaa ilmad on olnud tänavu üldiselt küll palju kaunimad kui L.-Eestis ilmad, kuid siiski viimasel ajal on olnud üsna suuri ja isegi pidevaid vihmasadusid. Kuigi vihm on olnud kõigiti küllaldane ja paiguti isegi liigne heina ja vilja kasvamiseks, pole ta ometi mõjunud jõgedesse. Need on praegugi veel peaaegu sama kuivad nagu põuasel suvel kõige väiksema vee ajal.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Läänemaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

14.09.1937

Aasta

1937

Väljaande number

248

Lehekülg 1

6

UDK

551.5E + 551.48 + 551.482

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kliima (Eestis, üldiselt) / kosed (konkreetsed) / loodusõnnetused (Eestis) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / veeressursid / veeseis / voolavad veed / öökülmad (Eestis) / üleujutused (üldiselt)


9.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Laanemetsa vesiveskid kipuvad seisma jääma. Laanemetsas, nii jõgedes, kui ka kaevudes on vett sel talvel õige vähe. Seetõttu töötavad ka poole jõuga kohalikud jahuveskid, lauavabrikud ja villatööstused. Nende täie jõuga töölepanemiseks pole olemas ka muid jõuallikaid.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Valgamaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Laanemetsa

Kuupäev

22.02.1937

Aasta

1937

Väljaande number

52

Lehekülg 1

6

UDK

551.48 + 664.7Laanemetsa

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jahu / möldrid / manna / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / tangained / veeressursid / veeseis / veskid (üldiselt) / veskid (kohtadel, kohtadel, konkreetsed) / veskiomanikud


10.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Liigvesi Käva allmaakaevandis takistab tööd. Tänavune lumeta talv on suuresti takistusi teinud põlevkivitööstuste maa-alustes kaevandites, sest liigvesi on paiguti nii rohkel hulgal kaevanditesse kogunenud, et seal töötamine võimatuks muutub. Teistest raskemas seisukorras on Käva maa-alune kaevand. Tänavu on seal paiguti vesi nii kõrgele tõusnud, et töö osaliselt on seisma jäetud. Töölised saavad selles kaevandis töötada vaid erilises veekindlas riietuses, mis omakorda nõuab väljaminekuid. Paiguti tuleb töötada kuni poolest säärest saadik vees.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

11.01.1937

Aasta

1937

Väljaande number

10

Lehekülg 1

2

UDK

622.337Kohtla, Käva + 551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / Käva põlevkivikaevandus / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis


11.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Narva jõe ülemjooksul on vesi väga madal. Madala vee puhul jäävad nüüd sageli laevad, mis peavad ühendust Kulgu ja Vasknarva vahel, jõkke kinni.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva

Kuupäev

17.10.1937

Aasta

1937

Väljaande number

281

Lehekülg 1

7

UDK

551.482Narva + 551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed / üleujutused (üldiselt)


12.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Peipsi taganeb eemale. Viimastel aastatel on Peipsis veeseis olnud õige madal ja käesoleval aastal näib, et vesi jääb veelgi madalamaks kui varematel suvedel. Kalurid ütlevad, et Peipsi järv põgeneb aasta-aastalt ikka kaugemale ja häda on juba teeveega, sest peab oma ½ km ära minema, enne kui saab teemasinasse ämbri vett, kuna varem aga võis võtta vett kohe oma maja seina äärest.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

18.06.1937

Aasta

1937

Väljaande number

162

Lehekülg 1

5

UDK

551.48 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / järved (kohtadel, konkreetsed) / Peipsi / pinnaveed (üldiselt) / seisvad veed / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis


13.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Piusa jõgi kallastest väljas. Möödunud nädalal sadanud vihmade tagajärjel tõusis Piusa jõe alamjooksul veepind ja ulatus kallastest välja. Praegune veepind on peaaegu sama kõrge kui kevadel suurvee ajal. Luhale valgunud vesi uputas heinasaod ja vood viisid kaasa mahaniidetud heinakaared. Ka Piusasse suubuvate jõgede ja ojade veed on tõusnud kallastest välja.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Petserist.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Piusa

Kuupäev

16.08.1937

Aasta

1937

Väljaande number

219

Lehekülg 1

6

UDK

551.482Piusa + 551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


14.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Pärnu lahes tõusis vesi. Reede hommikul muutus meri Pärnu lahes tormiseks. Mõnda päeva puhunud 5-palline edelatuul muutus 8-palliseks ja puhanguliselt tugevamakski, mille järeldusel vesi Pärnus tõusis üle muulide. Pikemad laevad, mis pidid välja sõitma, jäid Pärnu sadamas tormivarju.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

04.09.1937

Aasta

1937

Väljaande number

238

Lehekülg 1

4

UDK

551.5E + 551.48 + 551.46Pärnu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / üleujutused (üldiselt) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / lahed (konkreetsed) / loodusõnnetused (Eestis) / merede uurimine / meri (Eesti) / põud (Eestis) / pangad (Eesti geograafilised objektid, konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / poolsaared (Eesti, konkreetsed) / rannajoon (Eesti) / sademed (Eestis) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / väinad (Eesti, konkreetsed) / veeressursid / veeseis


15.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Pärnu suurveeohus. Järsk sula on tekitanud Pärnus suurveeohu, mille ärahoidmiseks jõele mitmele kohale on asetatud alalised vaatlejad, kes aegsasti peavad andma informatsiooni igasuguste jõel tekkinud olukordade kohta. Jäämineku puhuks on jõelt ära võetud Pärnu ja Tori nahksillad. Eriline hädaoht ähvardab ka Pärnus ehitatavat suursilla kessooni. Kui jõe ülemjooksul jää liikvele pääseb, siis võib karta, et jää ajab kohalt ära ka jõepõhja lastud kessooni. Seetõttu on ka silda ehitav ettevõte võtnud tarvitusele mitmesuguseid ettevaatuse abinõusid.

Zhanr

Pikem sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

18.03.1937

Aasta

1937

Väljaande number

76

Lehekülg 1

2

UDK

551.48 + 624.2Pärnu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / sillad (ehitus, ehitustööd, remont, tüübid, konstruktsioon) / sillad (kohtadel, konkreetsed) / sillaehitus / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / viaduktid


16.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Rakveres kaevud lukustatud. Haruldaselt kuiv sügis tõi Virumaale veepuudusel.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Virumaal on valitsenud juba kuu aega täiesti kuivad ja soojad ilmad, nii et üksikud õunapuupungade puhkemised ja kevadlillede õitsemised on muutunud juba massiliseks. Kuiva ja ilusa sügise tõttu on hakanud muret tekitama veepuudus kaevudes.

Kuupäev

10.11.1937

Aasta

1937

Väljaande number

305

Lehekülg 1

1

UDK

628.1 + 551.48

Märksõnad

hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / kaevud / pinnaveed (üldiselt) / puurkaevud / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis / veevärk / vesivarustus / vesivarustus ja kaevud (üksikutes linnades, asulates, kohtadel) / üleujutused (üldiselt)


17.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Saaremaa kaevudes lõpeb vesi. Tänavune sügis oli Saaremaal eriti kuiv ja ilus. Vihma pole sadanud enam ligemale kaks kuud. Mitmel pool maal on kestva kuiva tõttu lõppenud kaevudest vesi. Oodati suuremat vihma, et see vähendaks veepuudust kaevudest. Nüüd aga järsk talve külm kuivatas viimsegi piisa kaevudest, mistõttu mitmel pool veepuudus end teravalt tunda annab.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Saaremaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

10.12.1937

Aasta

1937

Väljaande number

335

Lehekülg 1

4

UDK

628.1 + 551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / kaevud / pinnaveed (üldiselt) / puurkaevud / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis / veevärk / vesivarustus / vesivarustus ja kaevud (üksikutes linnades, asulates, kohtadel) / üleujutused (üldiselt)


18.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Sula päästis veepuudusest. Peale lume tulekut tekkinud sula andis jälle kaevudele ja veskitele vett. Veel möödunud nädalal ei saanud veskid veega jahvatada ning kaevud olid kohati päris tühjaks jäänud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Valgamaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

29.11.1937

Aasta

1937

Väljaande number

324

Lehekülg 1

4

UDK

551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / siseveekogud (üldiselt) / suurvesi / veeressursid / veeseis / üleujutused (üldiselt)


19.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Suurvesi takistab vähjapüüki. Kuigi ametlik vähipüügi hooaeg algas 15. juulist, on Pärnumaa jõgedes vähipüük takistatud rohkete vihmasadude tõttu tekkinud kõrge vee tõttu.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Pärnust.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

26.07.1937

Aasta

1937

Väljaande number

198

Lehekülg 1

6

UDK

639.5 + 551.48

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

üleujutused (üldiselt) / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / vähid, vähipüük / veeressursid / veeseis


20.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Suurvesi tungib elektrijaama. Teisipäeva [16. märts] õhtul kell 9 tungis vihmade tõttu Õhne jões jääminekuaegsele kõrgusele tõusnud vesi A. Taltsi saeveski juures asuvasse Tõrva elektrijaama ja pani dünamo seisma. Linn oli pime kuni hommikuni, mil vesi öise kahutamise järele alanes.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Valgamaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Tõrva

Kuupäev

18.03.1937

Aasta

1937

Väljaande number

76

Lehekülg 1

6

UDK

621.31Tõrva + 551.48 + 551.482Õhne

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

Õhne / üleujutused (üldiselt) / elektrifitseerimine / elektrijaamad (kohtadel) / hüdroelektrijaamad / hüdroloogia / hüdroloogilised vaatluspunktid / jõed (kohtadel, konkreetsed) / jõuallikad / jõujaamad / kosed (konkreetsed) / ojad (konkreetsed) / pinnaveed (üldiselt) / siseveekogud (üldiselt) / siseveekogud (madal veeseis) / suurvesi / veeressursid / veeseis / voolavad veed


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 29

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 218385525