Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "hülgepüük" (83)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940
 

1.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Narva-Jõesuu kalurid hülgedega hädas. Kuigi viimane torm on toonud Narva lahte võrdlemisi rohkesti kalu, ei näi kaluritel siiski suurt õnne püügiga olevat. Seekord on loodus seadnud kaluritele vastaseks rohkearvulise hülgete pere. Hülged söövad kalurite võrkudest kalad ära. Mitmel puhul on tulnud ette, et kalurid hommikul võrkusid vaatama minnes on leidnud neis ainult kalade jäänused.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva-Jõesuu

Kuupäev

26.08.1932

Aasta

1932

Väljaande number

200

Lehekülg 1

6

Lehekülg 2

0

UDK

639.22 + 639.24

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hülgepüük / kalapüügi õigus (merel) / kotik (püük, kasutamine) / merekalad (paljud merekalad, püük, saagid) / merekalandus (üldiselt, püük, saagid) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


2.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Narva-Jõesuus rohkesti hülgesid. Käesoleval talvel on Narva-Jõesuuümbrusse siginenud õige rohkesti hülgesid. Nii nägid mõni päev tagasi kohalikud kalurid rammaäärsel jääl puhkamas korraga 30 hülget. Kohalikud kalurid aga hülgede püüdmist ei harrasta, sest ebausu tõttu kardetakse, et siis halveneb märgatavalt kalasaak. Seetõttu võivad hülged Narva-Jõesuu all meres päris rahulikult elada.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Narvast.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Narva-Jõesuu

Kuupäev

17.02.1933

Aasta

1933

Väljaande number

40

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.24

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


3.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Autor

Määr, A.

Pealkiri

"Eestirannaga" valaskalajahil. Jonasson leiab piibli Joona neelaja ja Mooses aheldab ta saba. 5.000 kilone "pojuke". Norralaste röövpüügi ohver? Valaskalapraad on maiuspala. Eesti heeringapüüdjate haruldane seiklus Jäämerel. (Eesti heeringalaevastikuga Islandi vetes käinud "Postimehe" kaastööliselt.)

Zhanr

Ülev

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Kirjeldatakse ootamatut vaalapüüki Islandi vetes. Foto.

Kuupäev

13.09.1933

Aasta

1933

Väljaande number

214

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

639.24

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


4.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Autor

Määr, A.

Pealkiri

Eesti valaskalaküttide saak "Eestirannal".

Zhanr

2 fotot

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Fotode autoriks A. Määr. Fotode all selgitused.

Kuupäev

14.09.1933

Aasta

1933

Väljaande number

215

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

639.24

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


5.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Hülged piiravad Pärnut. Pärnu lootsijaamast võis neljapäeval, 23. skp.päikesepaistelise ilmaga näha Pärnu lahes hiigla hülgeparvesid, mis koosnesid 500-600 loomast. Põhjus, miks hülged nii ennenägematul hulgal ilmusid Pärnut piirama, peitub varajases jää tekkimises. Pärnu lahes on jää 3-4 tolli paks ja kalurid on juba asunud jääl kalapüügile.

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu

Kuupäev

26.11.1933

Aasta

1933

Väljaande number

278

Lehekülg 1

2

Lehekülg 2

0

UDK

639.24

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


6.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Ruhnos päästeti hülgekütte. Ruhno saare ümbruses on praegu käimas elav hülgeküttimine. Jää ei ole aga kõikjal ühtlane ja paiguti tekib jäässe laiemaid pragusid, mis võivad saada küttidele hädaohtlikuks. Üleeile märgati Ruhno saare tuletornist, et 2 hülgekütti on jäässe tekkinud lõhe tõttu eraldunud suurest jääst ja tuul kannab nad ulgumerele. Saarelt saadeti välja jääpaat, kellel läks korda mehi päästa ja saarele tagasi tuua.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

03.03.1932

Aasta

1932

Väljaande number

53

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

639.24

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


7.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Abrukas tänavu vähe hülgeid. Abruka saare elanikkudele on olnud igal aastal sissetulekuks hülgeküttimine. Tänavu teeb aga Abruka saare hülgeküttidele muret asjaolu, et saare randa pole seni ilmunud ühtki hülget. Seetõttu ähvardab ka äparduda nende tänavune teenistuselootus hülge küttimisest.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Saaremaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Abruka

Kuupäev

24.10.1937

Aasta

1937

Väljaande number

288

Lehekülg 1

7

UDK

639.24 + 551.42Abruka

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / laiud (konkreetsed) / merirott (püük, kasutamine) / saared (Eestis, konkreetsed) / vaalad (püük, saagid)


8.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Aurikuga hülgepüügil. Täna hommikul nähti umbes 8 miili Abrukast kagu pool merel suuremat laeva, mille ümber jääl liikus mitu paati. Nagu arvata võis, oli siin tegemistsuurema hülgepüügiga, kuna praegu selleks aeg soodne. Märkimisväärne on see asi sellepoolest, et see on õieti esmakordne juhus, kus Riia lahte on seks välja sõidetud aurulaevaga. See tahab vististe olla üheks suuremaks hülgepüügiks, mis Riia lahes üldse olnud. Andmed puudusid selle kohta, kes hülgepüüdjad olid.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

01.03.1935

Aasta

1935

Väljaande number

59

Lehekülg 1

4

UDK

639.24

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


9.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Eesti hülgeküttide paadid said Soomes vigastada. Helsingist, 11. aprillil. "Uusi Suomi" teatel on Põhja lahel Vaasa ja Pietersaari vahel hiljuti 5 hülgekütipaati saanud vigastada. Neist kuuluvad kaks paati eestlastele. Ühis paatidega on hülgekütid kaotanud ka püügiriistad.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

14.04.1938

Aasta

1938

Väljaande number

103

Lehekülg 1

9

UDK

053(480:E) + 639.24

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / Soome ajakirjandus (Eestist, eestlastest) / vaalad (püük, saagid)


10.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Esimesed hülged Viru rannas. Käsmu ja Eru lahed jääs. Vergi meeste ettevalmistused hülgejahiks lõpul.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Ettevalmistustest hülgejahiks.

Kohanimi

Virumaa

Kuupäev

17.02.1938

Aasta

1938

Väljaande number

47

Lehekülg 1

8

UDK

639.24

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


11.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Esimesed hülgekütid Soome lahel. Tänavu on hülgejahi algus Soome lahel õige tunduvalt hilinenud, seda peamiselt jahiks ebakohase ilma ja mere seisukorra tõttu. Neil päevil võis siiski juba märgata esimesi hülgekütte, kes katset tegid küttimisega. Küttimisega tulevat veelgi umbes nädal või paar oodata ja alles siis võib loota tagajärjekamat jahti. Soome lahe hülgeküttideks on peamiselt Soome saarte elanikud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

12.03.1937

Aasta

1937

Väljaande number

70

Lehekülg 1

6

UDK

639.24

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


12.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Hea hülgesaak Päite rannas.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Päite rannas kütivad hülgeid nii kohalikud kui ka Tütarsaare hülgekütid.

Kohanimi

Sillamäe

Kuupäev

02.04.1938

Aasta

1938

Väljaande number

91

Lehekülg 1

6

UDK

639.24

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


13.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Häid väljavaateid hülgeküttimiseks.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Virumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Soome lahel lähenev hülgejahi hooaeg tõotab heaks kujuneda, sest püsiv külm ja paks jää on jahile heaks eelduseks. Lühiülevaade püügi ettevalmistustest ja hülgenahkade hinnast.

Kuupäev

04.02.1937

Aasta

1937

Väljaande number

34

Lehekülg 1

6

UDK

639.24

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


14.

Andmebaas

Postimees 1940

 

Pealkiri

Hülged ja metsloomad põgenevad lahingumüra eest. Viimastel päevadel on Viru ranniku kalurid märganud Aseri ja Purtse vahelises mererajoonis, et lakkamatult Viiburi poolt kostev suurtükimürin on pannud liikuma hülgeparvi, kes otsivad rahulikumat kohta meie rannajoone lähedusest. ... peatuvad parvede kaupa 5-6 km kaugusel rannast. Ka metsloomi on tulnud üle lahe Soomest meie randa. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

05.03.1940

Aasta

1940

Väljaande number

62

Lehekülg 1

2

UDK

639.24

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


15.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Hülged Viru rannavetes. Jää tõi Viru ranniku lähedusse rannavetesse rohkesti hülge perekondi, kes endidlasevad ujuvatel jäätükkidel üle lahe sõidutada. ... Suurimaks tänavupüütud hülgeks on Letipea kaluri Viitbomi suurde kalarüsasse eksinud 4-puudane hüljes, kelle rüsaomanik sai elusalt kätte. Ühes ajujääga on viru rannikule lähenenud Soome lahe saarte hülgekütid, kes peamiselt Suur- ja Tütarsaartelt. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

20.04.1939

Aasta

1939

Väljaande number

106

Lehekülg 1

2

UDK

639.24

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


16.

Andmebaas

Postimees 1940

 

Pealkiri

Hülgejahiks tänavu häid väljavaateid. Palutakse luba jahti pidada Soome lahel. Vergi hülgeküttide nimel esitas palve Soome lahele hülgejahile minekuks loasaamiseks Vergi elanik J. Türpsar, kes on viimaste aastate jooksul olnud Viru ranniku hülgeküttide juhiks. Tänavu ilma loata merele minna ei tohi ... Kas jahileminekuks ametivõimude poolt takistusi tehakse või mitte, see pole veel selgunud. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

12.02.1940

Aasta

1940

Väljaande number

41

Lehekülg 1

2

UDK

639.24

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


17.

Andmebaas

Postimees 1940

 

Pealkiri

Hülgekütid ei sõida Soome lahele. Hülgeid hakatakse jälgima ranna vaatetornist.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Hülgeküttidele ei antud ametivõimude poolt luba sõita pikemaks ajaks välja Soome lahele, sest ilmastikuolud on erakordselt karmid.

Kuupäev

27.02.1940

Aasta

1940

Väljaande number

55

Lehekülg 1

6

UDK

639.24

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


18.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Hülgekütid ei teadnudki, et neid otsitakse! Küttisid rahulikult hülgeid. Täna saabus Veeteede Valitsusele teade, et kaduma läinud 4 hülgekütti on elus ja viibivad täie tervise juures. Teade tuli Lätist... Mehed ise pole sellest midagi teadnud, et neid kadunuks peeti, vaid jatkasid rahulikult hülgeküttimist, mida vahepealne torm oli katkestanud. ... on ka varemalt olnud juhuseid, kus hülgekütid kauaks ära jäävad, ilma et neist vahepeal saadaks mingisuguseid teateid. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

11.03.1935

Aasta

1935

Väljaande number

69

Lehekülg 1

1

UDK

639.24

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


19.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Hülgekütid hea saagi ootel. Kuna tänavune talv osutub meil endistest märksa külmemaks ja on loota ka mere täielikku kinnikülmumist, siis on meie hülgekütid praegu hea saagi ootel. ... Peale meie põliste hülgeküttide, Saaremaa ja Ruhnu kalurite, lähevad tänavu püügile ka Viru ranna mehed. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

12.01.1938

Aasta

1938

Väljaande number

11

Lehekülg 1

3

UDK

639.24

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


20.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Hülgekütid jääpankadel. Mitu kuud püügiretkel. - Mehed, kes tabavad hülge silma ja lasev. 100 s. pealt kepi pooleks. Need, keda kevaditi peetakse hukkunuks.

Zhanr

Artikkel

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Hülgepüügist.Kihnu ja Ruhnu hülgeküttide raskest ja ohtlikust tööst hülgeküttimisel vana meremehe jutustuse järgi. Ka hülgeküttide elust ja kommetest.

Kohanimi

Kihnu + Ruhnu

Kuupäev

20.04.1934

Aasta

1934

Väljaande number

106

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.24 + 390:331Ruhnu + 390:331Kihnu

Märksõnad

elatusalad (etnograafia) / hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / tööalased tavad ja kombed (etnograafia) / tööriistad (etnograafia) / tööviisid (etnograafia) / talgud (etnograafia) / vaalad (püük, saagid)


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 40 41 - 60 61 - 80 81 - 83

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 213634415