Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus märksõnaks on "järved (kohtadel, konkreetsed)" (261)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940
 

1.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Aegviidu järved annavad tulu. Peale loodusliku naudingu pakkumise on kujunenud Aegviidu lähemas ja kaugemas ümbruses rohkearvuliselt asuvad järved ka majanduslikuks tuluandjaks. Et neist järvedest eriti 15 järve kala- ja vähirohketeks osutuvad, siis on riik need järved välja rentinud. Järvede väiksuse tõttu saadakse renti aga iga järve kohta keskmiselt 3-4 kr. ümber.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Järvamaalt

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Aegviidu

Kuupäev

05.11.1936

Aasta

1936

Väljaande number

299

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Aegviidu + 338Aegviidu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / konjunktuur / majanduselu (üldiselt) / majanduselu (kohtadel) / majandusgeograafia (üldküsimused) / majanduskriisid / majanduspoliitika / rahvamajandus (Eestis, üldküsimused) / seisvad veed


2.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Aegviidu järved renditakse välja. Riigimaade ja -metsade valitsus on asunud Aegviidu järvi kalapüügiks välja rentima. Peale kalade leidub siinsetes järvedes ka veel vähki. Väljarentimisele kuulub üldse 15 järve, millede arvel riik aastas renti saab kogusummas 38 krooni. Et järved väikesed, siis üksikute järvede rendihind kõigub 2-3 krooni ümber.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Järvamaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Aegviidu

Kuupäev

15.10.1935

Aasta

1935

Väljaande number

281

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Aegviidu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / seisvad veed


3.

Andmebaas

Postimees 1936

 

Pealkiri

Alatskivi järv puhastamisele. tänavu kodukaunistamise aasta puhul on võetud Alatskivi ümbrus tõelisele korraldamisele, nii kohalikkude talude, organisatsioonide, riigimõisa, piirivalve, kiriku ja kooli poolt. Erilist rõhku pannakse aleviku väljaehitamisele, kuna see on viimasel ajal saanud paljude turistide peatuskohaks, oma suurepärase lossi, erilise kiriku, J. Liivi ja T. Laksi monumentide, kauni looduse, toreda pargi ja tammiku tõttu. Et Alatskivi järv on mõne aastaga rohtunud ja väga näotuks muutunud, siis hiljuti tõsteti üles küsimus, kas viimane eeltuleval suvel süvendada või vähemalt puhastada.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Alatskivi

Kuupäev

19.10.1936

Aasta

1936

Väljaande number

283

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Alatskivi + 64:635.9Alatskivi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / koduümbrus (korrastamine, kaunistamine) / kodukaunistamine / majaümbrus (korrastamine, kaunistamine) / seisvad veed


4.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Arbi järve rendileping jälle arutusel. Mõni aeg tagasi Elva alevivolikogu kinnitas rendilepingu, mis oli sõlmitud Meeri valla taluperemehe J. teppori ja Elva alevivalitsuse vahel osa Arbi järve kasutamise kohta. Nimelt rentis alev Teppori osa järve 15 aastaks ning kavatsus on seal kalakasvatust arendama hakata. Ühtlasi oleks rendilepingu lõppedes alevil olnud eesõigus järve ostmiseks. Rent on 20 kr. aastas. Ministeeriumis ei kinnitatud aga rendilepingut, kuna see olevat alevile koormav. Nüüd alevivolikogu võttis rendilepingu uuesti muutmatult vastu ja otsustas paluda seda kinnitada.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Elva

Kuupäev

12.07.1935

Aasta

1935

Väljaande number

186

Lehekülg 1

6

UDK

352.1Elva + 551.481.1Arbi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

alevite omavalitsus / alevivalitsus / Arbi / järved (kohtadel, konkreetsed) / külavanemad / kümnikud / seisvad veed / valdade omavalitsus / valdade piirid / vallaametnikud / vallakäskjalad / vallakasakas / vallanõukogud / vallasekretär / vallavahimees / vallavalitsus (kohtadel) / vallavanem / vallavolikogu (kohtadel)


5.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Arbi järve rendileping kinnitati. Siseminister kinnitas hiljuti Elva alevi ja Meeri valla Ala-Arbi talu peremehe Joh. Teppori vahel sõlmitud Arbi järve rendilepingu. Alev rentis selle osa järve, mis kuulub Tepporile omale 15 aastaks, makstes 20 kr. aastas rtenti. Alev tahab hakata Arbi järves arendama kalakasvatust, nagu seda tehakse Verevi järves.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Elva

Kuupäev

20.09.1935

Aasta

1935

Väljaande number

256

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Arbi + 639.3

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

Arbi / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakasvatus / seisvad veed / tiigikalandus


6.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Arbi järve supelkoha korraldamine. Elvas teostati Arbi järve supelkoha korraldamist. Kohale veeti Liivaorust rohkesti liiva ranna ja järvepõhja täiteks. Arbi järve supelkoht rajati rida aastaid tagasi seltskonna algatusel ja toetusel ning on suviti leidnud rohket kasutamist.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Elva

Kuupäev

10.03.1938

Aasta

1938

Väljaande number

68

Lehekülg 1

6

UDK

613.76Elva + 551.481.1Arbi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

Arbi / järved (kohtadel, konkreetsed) / kuurordid (suvituskohana, kohtadel, konkreetsed) / puhkekodud (kohtadel, konkreetsed) / seisvad veed / supelrannad (kohtadel, konkreetsed) / suvitajad, puhkajad (üldiselt) / suvitamine / suvituskohad (kohtadel, konkreetsed) / talikuurordid (kohtadel) / ujulad (kohalikud, konkreetsed)


7.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Aru Karijärve kuuluvus lahendamisel. Aru Karijärv oli põllutööministeeriumi poolt viimaseil aastail välja renditud ja järveäärsed maaomanikud ei omanud järvele mingeid õigusi. Nüüd on aga maaomanike poolt astutud samme, et selgitataks nende õigused järvele. ... Kohapeal on seda asja selgitamas põllutööministeeriumi esindaja.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Aru

Kuupäev

06.04.1938

Aasta

1938

Väljaande number

95

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Karijärv

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / Karijärv / seisvad veed


8.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Eesti-Vene piir märgitakse Peipsil toodritega. Et vältida piiririkkumisi, märgitakse tänavu esmakordselt Eesti-Vene piir Peipsi järvel. ... Märkimistööd algavad esmaspäeval [13.VI]. ... Toodrid asetatakse Piirissaarelt kuni Vasknarvani, vahemaa üks meremiil ... Pihkva järvel oli piir tähistatud juba varematel aastatel.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

10.06.1938

Aasta

1938

Väljaande number

155

Lehekülg 1

4

UDK

351.746.1 + 551.481.1Peipsi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

Eesti riigi piir / järved (kohtadel, konkreetsed) / Peipsi / piiririkkumised / piirivalve / seisvad veed


9.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Elva järve toodi kohasid. Elvas lasti Verevi järve üle 600 koha. Kalad toodi kohale alevi tänavaniisutusautoga Mehikoormast. Järve lastud kohad olid 30-38 sm. pikkused, püütud Peipsist, kuid alamõõdulised. Verevi järves on juba mitu aastat röövpüük olnud keelatud ning korduvalt on järve toodud kalamaimi, et muuta järv kalarikkaks suvitajate-õngesportlaste jaoks.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Elva + Verevi

Kuupäev

16.09.1937

Aasta

1937

Väljaande number

250

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Elva, Verevi + 639.3

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakasvatus / seisvad veed / tiigikalandus


10.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Elva järve toodi kohapoegi.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Elva alevivalitsuse korraldusel toodi hiljuti Peipsi järvest 600 kohapoega, kes lasti lahti Elva järve. Selle sammu on alevivalitsus astunud selleks, et soodustada suvitajatele-kalasportlastele kalapüügi võimalusi. Elva alevivalitsus on astunud ka samme, et Elva jõgi saaks tunnustatud veekoguks, kus kalapüük on lubatud ainult sportlikuks otstarbeks.

Kohanimi

Elva

Kuupäev

28.09.1937

Aasta

1937

Väljaande number

262

Lehekülg 1

5

UDK

352.1Elva + 639.2 + 551.481.1Peipsi + 551.482Elva

Märksõnad

alevite omavalitsus / alevivalitsus / järved (kohtadel, konkreetsed) / jõed (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (seadused, määrused) / kalandus (üldküsimused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / kosed (konkreetsed) / külavanemad / kümnikud / ojad (konkreetsed) / Peipsi / seisvad veed / valdade omavalitsus / valdade piirid / vallaametnikud / vallakasakas / vallakäskjalad / vallanõukogud / vallasekretär / vallavahimees / vallavalitsus (kohtadel) / vallavanem / vallavolikogu (kohtadel) / voolavad veed


11.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Elva supeljärve vastaskallas kasutamiskõlvuliseks. Järvest väljuvaile magistraalidele ehitatakse tammid ette.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Selgitatakse lähemalt Elva Verevi järve vastaskalda ümbruse kuivendamise võimalusi. Kui see teostuks, saaks ka vastaskalda maa-ala suvitajaile kasutada anda.

Kohanimi

Elva + Verevi

Kuupäev

07.11.1938

Aasta

1938

Väljaande number

302

Lehekülg 1

7

UDK

551.481.1Verevi + 613.76Elva

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kuurordid (suvituskohana, kohtadel, konkreetsed) / puhkekodud (kohtadel, konkreetsed) / seisvad veed / supelrannad (kohtadel, konkreetsed) / suvitajad, puhkajad (üldiselt) / suvitamine / suvituskohad (kohtadel, konkreetsed) / talikuurordid (kohtadel) / ujulad (kohalikud, konkreetsed)


12.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Erakordne kalade suremus Võrtsjärves. Võrtsjärve Tartumaa-poolsele kaldale on viimastel päevadel lained kandnud rohkesti surnud kalu. ... Rõngu 2. rajooni konstaabel pöörduski teisipäeval [30.mai] Rõngu vallavalitsuse poole, et vallavalitsus teeks järveäärsete maade omanikele kohustuseks kalade kiire koristamise. ... Nagu kaluritelt kuuldub, pole enam ammu sellist suurt ja massilist kalade suremist esinenud. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

01.06.1939

Aasta

1939

Väljaande number

145

Lehekülg 1

2

UDK

639.2 + 551.481.1Võrtsjärv

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (seadused, määrused) / kalandus (üldküsimused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / seisvad veed / Võrtsjärv


13.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Haruldane veesoojus järves. Pühapäeval Elva Verevi järves näitas soojamõõtja 23 kr. C, mis on haruldaselt kõrge nii varajasel ajal. Supelrannas on märgata suvist elavust. On rohkelt suplejaid. Suvitajate arv tõuseb jõudsalt.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Elva + Verevi

Kuupäev

24.05.1937

Aasta

1937

Väljaande number

137

Lehekülg 1

6

UDK

613.76 + 551.481.1Verevi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kuurordid (suvituskohana, kohtadel, konkreetsed) / puhkekodud (kohtadel, konkreetsed) / seisvad veed / supelrannad (kohtadel, konkreetsed) / suvitajad, puhkajad (üldiselt) / suvitamine / suvituskohad (kohtadel, konkreetsed) / talikuurordid (kohtadel) / ujulad (kohalikud, konkreetsed)


14.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

hea kalasaak. Võrtsjärvel on viimastel päevadel olnud väga hea kalasaak. Eriti on rohkesti kalamehed saanud ahvenaid ja kohakala. Nii olevat ühe loomu[se]ga püütud kinni korraga 60 puuda kohakala.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

03.01.1938

Aasta

1938

Väljaande number

2

Lehekülg 1

4

UDK

551.481.1Võrtsjärv + 639.21

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

ahven (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / angerjas (siseveekogudel, püük, saagid) / forell (püük) / haug (püük) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kalastamine (siseveekogudel) / karpkala (püük, saagid) / kiisk (püük, saagid) / latikas (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / luts (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / mageveekalad (üldiselt, püük, saagid) / mutinoot (püügivahend, püük, saagid) / rääbis (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säga (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / säinas (püük, saagid) / särg (püük, saagid) / seisvad veed / siig (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / siirdekalad (püük sisevetest) / silm (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / sudakas (püük, saagid) / talikalapüük / tint (rahvamajanduslik tähtsus, püük, saagid) / Võrtsjärv


15.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Hea kalasaak Peipsil jätkub. Peipsi kalureil on ikka veel hea kalasaak. Eriti rohkelt saadakse ahvenaid ja särgi. Hea saagi tõttu on Peipsi ahvenad ja särjed valgunud nii värskelt kui ka suitsutatult üle terve vabariigi laiali. Keskmised ahvenad, mis maksid varem 30-35 s. kg, maksavad nüüd 20 s. kg.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

24.05.1938

Aasta

1938

Väljaande number

140

Lehekülg 1

4

UDK

551.481.1Peipsi + 381:639.2

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalad (ost, müük, hinnad, siseturul) / kalakauplused (kohtadel, konkreetsed) / kalasaadused (ost, müük, hinnad, siseturul) / Peipsi / seisvad veed


16.

Andmebaas

Postimees 1937

 

Pealkiri

Jahedad ilmad panid Peipsil kalade suremise seisma? Möödunud soojade ilmade ajal suri Peipsis õige rohkesti kalu, peamiselt kohasid ja siigi. ... Nüüd saabunud jahedad ilmad on nähtavasti pannud kalade suremisele piiri ... Selliseid kalade suremisi on olnud ka eelmistel aastatel. Teatavasti on nüüd Peipsil kalade suremise põhjuste uurimisele asutud ...

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

07.06.1937

Aasta

1937

Väljaande number

151

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Peipsi + 639.2

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / Peipsi / seisvad veed


17.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Jõesuus puhastatakse laevateed. Kuna Võrtsjärv on madal ja liivarohke, siis täidab vesi laevasõiduteed siin kiirelt liivaleedetega. Käesoleval suvel alustas muulide vahel tööd süvendaja, mis liiva kaldale hunnikusse tõstab ja laevatee jälle sõidetavaks süvendab. On loota, et see töö sügiseks lõpule jõuab.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Viljandimaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Jõesuu

Kuupäev

18.08.1939

Aasta

1939

Väljaande number

220

Lehekülg 1

5

UDK

551.481.1Võrtsjärv + 627Jõesuu + 656.6

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

auruparved / hüdrotehnilised ehitused, tööd (looduslikel vetel) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kaldakindlustustööd (jõed, järved, üldiselt) / laevandus / laevasõiduamet / mereasjanduse peavalitsus / merelaevandus / merendus / parveühendus / praamiühendus / seisvad veed / süvendustööd (jõed, järved, üldiselt) / transport (siseveekogudel) / veepinna alandamine / veeteed (üldküsimused) / veetransport (juhtivad asutused) / veetransport (üldküsimused) / vesionas / Võrtsjärv


18.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Järv annab väetist. Sügistormid katavad Peipsi rannaliiva rammusa veekasvude korraga. Väetiseks kogutuna on sel vetikatemudal omadus parandada liivamaad, sest vetikad hoiavad alal kaua niiskust, kaitstes maad põua vastuElanikud koguvad muda hunnikutesse; pärast aiaviljade koristamist läheb see muda aedadesse. Tänavu on järv olnud väga helde, ning tihedad read pruuni väetise hunnikuid kuival rannal.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kuupäev

08.10.1935

Aasta

1935

Väljaande number

274

Lehekülg 1

6

UDK

551.481.1Peipsi + 631.8

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / maade väetamine / Peipsi / seisvad veed / väetised


19.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Järvekalda savikihi all tervismuda? ... savikiht, millele rajatakse vundament, ulatub umbes 60 sm sügavuseni, kuna savikihi all on pehme tavaline järvemuda. Kuna see muda on seisnud savikihi all väga pikka aega, siis arvavad mõned, kes selle mudaga on tutvunud, et see kujutab enesest eeskujulikku tervisemuda. ... Mudakiht on 3-3,5 m paks. Esialgu ei ole arvatavat tervisemuda lähemalt uuritud.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Viljandist.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Viljandi

Kuupäev

13.11.1938

Aasta

1938

Väljaande number

308

Lehekülg 1

5

UDK

614.213 + 551.481.1Viljandi

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

eraldusmajad (tuberkuloosihaigetele) / järved (kohtadel, konkreetsed) / kuurordid (raviasutusena) / mudaravi / mudaravilad (kohtadel, konkreetsed) / ravimuda / sanatooriumid (raviasutusena, kohtadel, konkreetsed) / seisvad veed / tervisemuda (kasutamine raviks, kohtadel, konkreetsed) / tuberkuloosiravilad (kohtadel, konkreetsed) / vesiravilad (kohtadel, konkreetsed)


20.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Järvel ei tohi kalastda. Uue kalandusseaduse põhjal Viljandi linnal lõppes rendileping järve kasutamise asjus põllutööministeeriumiga. selle tõttu linn ei tohi praegu välja anda õngitsemislubasid, milliseid asjast huvitatutel varemalt oli võimalik saada talvelgi. Klalpüük järvel on praegu täiesti keelatud. Järvevahil A. Sangal oli neil päevil suurem kokkupõrge ühe omavolilise õngitsejaga, milline tuleb lahendamisele kohtus.

Rubriik

Läbi kodumaa linnade. Viljandi.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Viljandi

Kuupäev

02.02.1939

Aasta

1939

Väljaande number

32

Lehekülg 1

6

UDK

639.2 + 551.481.1Viljandi

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

järved (kohtadel, konkreetsed) / kalakaitse / kalalaevad / kalandus (üldküsimused) / kalandus (seadused, määrused) / kalapüügiseadus / kalurid (üldküsimused) / seisvad veed


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 40 41 - 60 61 - 80 81 - 100 101 - 120 121 - 140
141 - 160 161 - 180 181 - 200 201 - 220 221 - 240 241 - 260 261 - 261

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 257693728